Algab sellega, et ühes jaapani mägikülas jookseb ringi kohalik ullike - ilus paljas naine Osen, kes lennutab paberist lennukit. Lennuk lendab tal nii, nagu ta ise tahab, nagu linnuke. Pikkamisi koorub välja muidki kummalisi nähtusi. Nii näiteks teavad Osen ja vanemad külanaised rituaalset rahvalaulu, millest mõnede häälikute ümber paigutamisega saab hoopis hädamaandunud kosmoselaeva loo. Samamoodi omandab laste tüüpiliselt mõttetu loendussalm minimaalsete asenduste järel mõtte ja sellest saab mingi lennumasina korrasoleku checklist... Jutustaja oli külas sõja ajal ning pani tähele, et ehkki kord nädalas veeti sinna abiprogrammi raames riisi, ei võetud ühtegi meest sõjaväkke. Kui ta sinna hiljem naasta tahtis, avastas ta, et on selleks psühholoogiliselt võimetu - ja meenutas samas, et kõik külaelanikud olid seal sündinud ja polnud kuhugi läinud.
Loo sündmustik on Oseni ja tema poja lugu, aga selle käigus siis tuleb järjest esile kummalisi, enamasti rahvaluulel põhinevaid seiku. Tasakesi nagu sibulat koorides.
Autor oli Ameerika SF Jaapanisse tooja ning tõlkija Kuldajastust saadik, aga ilmselgelt ka ise suurepärane kirjanik.