Kuldsed kuuekümnendad. Kõik lugesid ulmet. Või nii nad kõik vähemasti väitsid. :-) Kogumik on ise... pisut. Tugevaim ja meeldejäävaim lugu on kindlasti (kogumiku eestikeelsele (huvitav, kas keegi planeeris tol õndsal ajal ka maakeelset "ulme aastaraamatut?) tulemile nimilooks olnud) "Põgenemiskatse". Vennad Strugatskid kirjutasid LOO. Ilusa loo. Selles jutus on esimest korda Strugatskid "päris" Strugatskid. Võib-olla nad ei teadnud seda veel isegi? "995-s pühak" on kindlasti paremuselt teine. "Thungri suurpäev" võiks olla kolmandaks. Ülejäänud on sihukene ... on kah. G. Gor mulle näiteks lihtsalt ei meeldi.