Kasutajainfo

Jack Williamson

29.04.1908-10.11.2006

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Jack Williamson ·

Darker Than You Think

(romaan aastast 1948)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
2
0
0
0
Keskmine hinne
4.333
Arvustused (3)

Jack Williamsoni, keda peamiselt vist kosmoseooperitega seostatakse, looming on tegelikkuses üsna mitmepalgeline. Käesolev raamat on libaloomadest, õigemini minevikus maad valitsenud inimrassist, kellel on võime muuta oma kuju. Sellise rassi saamislugu on kirjanik vundamenteerinud fragmentidega evolutsiooni- ja tõenäosusteooriast ning geneetikast. Kuid olgu selle pulpliku science`iga lood kuidas tahes, raamat on kirjanduslikult üsna kobe, peategelase tegemised, peataolekud ja psühholoogilised motiivid realistlikult ja usutavalt kujutatud. Välditud on ka õnnelikku lõppu (selle raamatu jaoks tuleks vist eraldi defineerida, mis on õnnelik lõpp). Kokku jätab müstilise ja millegipärast erootilise mulje.
Teksti loeti inglise keeles

Lugema hakates oli mu ainsaks eelteadmiseks, et see on ilmunud sarjas “Fantasy Masterworks”, järelikult siis ilmselt fantasy. Seepärast tekitas veidi põnevust, kui raamat algas peategelase – ajakirjaniku – ja vapustava punapäise kaunitari kohtumisega lennujaamas, kus mõlemad ootasid pressikonverentsi algust.

Pressikonverentsi pidid andma peategelase endine juhendaja, kuulusprofessor, ja tema sõbrad ülikoolist, kes olid tulemas Gobi kõrbest koos arvatavasti jalustrabava avastusega.

Siis hakkabki vähehaaval kohale jõudma, et pseudokeskaega siin keegi ei lenda, pigem on tegemist libaelukate ja kerge õudukaga. Seejuures tundub, et peategelane peab valima poole, kas punapea või oma vanad sõbrad. Või kuipalju ta seda üldse valida saabki.

Lugu on tõesti unenäoliselt erootiline, meenutab tunde poolest, mida tekitab, “Kassinimesi”, mitte “Huntmeest”. Pahade ja heade vahel ei pendelda ainult peategelane, vaid ka lugeja. Need on plussid, mis kaaluvad üles selle totakalt pingutatud teadusliku seletuse.

Teksti loeti eesti keeles

Neli päeva ja neli ööd kohaliku ajalehe reporteri elust. Tegevus toimub Clarendoni väikelinnas 1947. aastal.
Teksti loeti inglise keeles
x
Erkki Toht
24.09.1974
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Juttude „The Anything Box“ ja „The Substitute“ tegevustik leiab aset koolis. Nende juttude keskmes on erandlik õpilane, kes algul kogeb õpetajate poolt vääritimõistmist, mis aga hiljem hajub. „The Anything Box“ tuletas kohati meelde Clifford Simaki pastoraalse ulme jutte, nagu nt The Autumn Land.

 

Sõjajutud on Subcommittee ja The Last Step.

 

The Grunder on üks väheseid selle kogumiku jutte, mille tegelaste hulgas pole lapsi. Noored Ellena ja Crae püüavad käituda nagu täiskasvanud. Jutu taustaks on noorte poolt juhuslikult kohatud vana Eli muinasjututaoline pajatus. Noorte raskustest muutuva maailma hindamisel räägib ka Things.

 

Kogumiku paremateks juttudeks pean Something Bright’i ja Walking Aunt Daid’i Mõlema loo jutustajaks on laps, kes satub olukorda, kus ta peab koos tegutsema vanainimesega.

Teksti loeti inglise keeles

Erivõimetega kodutu Ernie on võimude poolt kaasatud salajasse projekti, millest peaks olema kasu kogu ühiskonnale. Projekti tõttu on mehe põhivajadused rahuldatud, kuid ta eelistaks pigem olla tänaval oma vanade sõprade keskel.
Teksti loeti vene keeles

Õpetajate tähelepanu pälvib tagasihoidlik koolitüdruk, kes justkui elab oma siseilmas. Mure tüdruku vaimse tervise pärast tõsineb veelgi, kui arreteeritakse Sue-lynni isa.
Teksti loeti inglise keeles

Oskar on ühe poolsalajase asutuse osakonnajuhataja. Tema senine elu on kulgenud ilma suuremate vapustusteta, ta on saavutanud oma 39 eluaasta jooksul mõndagi — lõpetanud ülikooli, teinud tööalast karjääri, abiellunud, jms. Ühel päeval jõuab Oskar punkti, kus tuleb endalt küsida: Kuidas edasi, kas mu elul on mingi kaugem siht, mille nimel pingutada, või tuleks rahulduda kiiresti muutuva ühiskonna poolt pakutavate hetkeliste naudingutega?
Teksti loeti eesti keeles

Romaan koosneb kahest osast. Esimese osa sündmustik kulgeb 1979. aasta Odessas. Teine osa leiab aset 1987. aastal Ukraina sisemaal ja surnutemaal. Malaja Glušatvõib pidada traumaromaaniks. Selle tegelased kogevad isiklikke traumasid või põhjustavad teistele traumasid. Isiklike traumade kõrval ja taustal on ka suuremad, tervet Ukraina ühiskonda puudutavad traumad, nagu reisilaev „Admiral Nahhimovi“ uppumine Mustal merel 1986. aastal, samal aastal toimunud Tšernobõli tuumaõnnetus ning Nõukogude–Afganistani sõda 1979—1989, mida põgusalt puudutatakse.

 

Esimese osa üks huvitavamaid tegelasi on karpaadi malfar Stefan Romanjuk. Autor annab malfarile siiski vähe tekstiruumi. Kõige rohkem saab esimeses osas ruumi SES-2 (sanitaar-epidemoloogia jaam) nimelise osakonna juhataja Jelena Petrištšenko, kelle töö- ja eraelu saab mitutpidi valgustatud. Olulised tegelased on veel SES-2 töötaja Vassili Basargin ja karjääriametnik Lev Semjonivitš. Viimane osutub teise osa tegelase Jevgeni teatavaks teisikuks. Romaani teises osas saabki kõige rohkem tähelepanu laevandusameti karjääriametnik Jevgeni, kelle isiklik trauma leiab kirjeldamist juba esimese osa lõpus. Raamatuhuviline registraator Inna Breslavskaja ilmub horisondile romaani teises osas, kuid ta sarnaneb mõneti esimese osa Jelena Petrištšenkole. Teise osa iseäralik tegelane on Lebedev.

 

Selle üle, kas läbitöötamata trauma kipub korduma, Malaja Glušategelased ei arutle. Mälestused on siin küllalt olulised. Isiklike mälestuste võrdlemine teiste inimeste ja ühiskonna üldiste traumadega, näib aitavat tegelastel mõista oma osa elus uues olukorras. Suunduda tulevikku muutununa või jääda mineviku kummituste kütke on siinkohal olemas võrdsete võimalustena . Inna ja Jevgeni näol näitab autor lugejale kahte erinevat suhtumist traumasse. Kahe tegelase erinevad vaatenurgad ilmnevad juba nende teekonnal surnutemaale.

 

Teksti loeti vene keeles