Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Helju Rebane

18.07.1948–

  • Eesti

Teosed

· Helju Rebane ·

Taruaeg

(jutt aastast 2010)
https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-taruaeg

ajakirjapublikatsioon: «Junost» 2010; nr 7/8 [vene keeles, pealkirjaga «Stadija ulja»]
«Reaktor» nr 41 (veebruar 2015)
Tekst leidub kogumikes:
  • Reaktor
Hinne
Hindajaid
0
0
3
0
0
Keskmine hinne
3.0
Arvustused (3)
Pärtel Riit

Ilmus "Reaktoris".
Lühike ja hoogne lugu tulevikuühiskonnast, kus autotöösturil tuleb pähe mõte hakata tootma keskkonnasäästlikku autot.
Teksti loeti eesti keeles
x
Pärtel Riit
21.05.1970
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Pärtel Riit

Nõrgapoolne neli. Stiili on ja huvitavaid detaile on ja tegevus jookseb ka hästi, aga on üks suur miinus - mitte ühegi tegelasega ei taha samastuda ega seega ka kaasa elada, sest kõik on ebasümpaatsed. Kõik viimseni. 
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Kohutavalt igav teos. Olgugi, et lühike, ma pidin hambad ristis lõpuni läbi punnitama. Juba situatsioon on jabur: keegi kuuleb kuskilt kosmosest, et lauldakse ja hüütakse appi. Selle peale aktiveerub kogu universum päästeoperatsiooniks. Autor armastab keerulisi võõrsõnu, see ei muuda lugu arusaadavamaks ja loetavamaks. Lisaks hüpleb sõnavulin kogu aeg liinist kõrvale, et sealt veelgi kõrvalhüppeid teha. Näib, nagu oleks kirjanikul olnud suhtlemisvaegus ja ta on kogu jutuvada korraga välja pahvatanud, hoolimata sellest, kas vestluspartner suudab seda vada ka jälgida.
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Moodne teadus versus iidsed teadmised. Hoogne lugu, mis kulgeb ladusalt. Autor on püüdnud jälgi segada jeti-liini sissetoomisega, mis muudab jutu tagantjärgi segaseks. Puänt on ka selline, et no ei tea... Aga ega see lugu ära ka ei rikkunud just. Seos ulmega siin jällegi küsitav. 
Loo moraal: Kuula, mis targematel öelda on.
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Midagi ulmelist selles loos pole. Äärmisel juhul alternatiivajalugu, aga ma kahtlen kõvasti isegi selles. Pigem on see lühike ajalooline seiklusjutt. Ei köitnud üldse.  Kohe algus oli kohutav. Asmund oli ujunud 4 miili tormises meres (see olla liig isegi viikingile!) peale nädalaid kestnud nälga, janu, kurnatust, kurnatust, magamatust. Siis see Asmund ujus karile ja kaotas kurnatusest teadvuse. Ning siis valgustab kirjanik lugejaid, et Asmund oli ujunud rõngassärgis ja kiivriga, pikk mõõk vööl. Et kui hakkad uppuma, siis kindlasti ei tule mõtet sind põhjatirivatest metallkolakatest lahti saada? Ajuvabaduse tipp!
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Lugu sellest, kuidas tehisintellekt võib meid ohustada. Või siis lugu sellest, kuidas jumalat mängivad teadlased mängivad inimkonna eksistentsiga.
Loo moraal: Ära mängi jumalat.
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Parim lugu selles kogumikus. Väga liigutav jutt loovuse ja materialismi konfliktist. Peategelane on inimkonna ajaloos kõige leidlikum leiutaja peale Leidur Leo (Miki Hiir). Paraku on ta täiesti saamatu nii vara kokkuajamisel kui ka armuasjades. Ühel momendil tundus, et asi hakkab läägeks muutuma, kui vahendati peategelase naabrite ja töökaaslaste kiidulaulu temale, aga õnneks jonksas lugu tagasi õigesse renni. Päris nõukogude olme kriitiline lugu iseenesest. Väga meeldis ülipeen (habras) huumor, mis oli mõnusaks vürtsiks. 
Loo moraal: Oska ära tunda õiget
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Mitte just suuri üllatusi pakkuv jutuke Loch Nessi - laadsest elukast ja tema varjamisest avalikkuse ees. 
Loo moraal: Igaühel on õigus privaatsusele.
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Võib-olla veidi lihtsakoeline lugu ülitehnoloogilisest ja ülerahvastatud maailmast. 
Loo moraal: Looduslik on ilus
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Kogumiku nimilugu ning samas üks nõrgimatest lülidest selles kogumikus. Loo keskmes on konflikt objektiivsuse ja ebaobjektiivsuse vahel. Väheke moraalilugev on see tekst.
Loo moraal: Maha kõik, kes pole tolerantsed
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Segasevõitu lugu maailma päästmisest arusaamatul moel. Sellised ülepakutud dramaatikaga lood mõjuvad kohati paroodiana. Universumit luuakse miljardite aastatega ja siis tuleb mingi pilv ja hävitab universumi nädalatega. Kuidas nii kiiret objekti üldse märgata suudeti kui valgusel kulub sealt maale jõudmiseni palju-palju aastaid?? Ah, ma ei püüagi siin asjale loogikaga läheneda, lootusetu. 
Loo moraal: Jumala teed on imelikud
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Lühike, liiga kontsentreeritud ja hoogne lugu inimese ja tehisintellekti konfliktist, tehnilistest saavutustest sõltumises.
Loo moraal: Kui teed tiivad, ära lenda päikesesse.
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Lugu tulnukast inimkestas ja tekkivast identiteediprobleemist - kes ma olen, kas rohkem tunukas (üliinimene) või inimene (ekslik olevus). Kui on valik, et kas täiuslikkus või ebatäiuslikkus, siis võidakse valida ka ebatäiuslikkus, sest seda otsust hakkavad mõjutama ebaratsionaalsed emotsioonid. Siit saan järeldada, et peategelane oli muutunud pigem inimeseks kui jäänud tulnukaks. Tõsi, inimeseks koos supervõimetega. 
Loo moraal: Toida hunti ja hunt ei vaata enam metsa poole. 
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Nauditav kosmoselennu lugu. Konflikt inim- ja tehismõistuse vahel. Väga kaasahaarav. Huvitav on see, et kosmonaudi hüüdnimi - Valgus on eesti keeles ilmselt tähenduslikumgi kui originaalkeeles! 
Loo moraal: Sõprus on üle kõige
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Võib-olla pisut naiivne jutuke kontaktist/konfliktist võõrtsivilisatsiooniga, aga ladus ja hästi jälgitav. 
Loo moraal: Ära tee teistele seda, mida ei taha, et sulle tehtaks.
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Üks liiga pikk heietus. Räägitakse asjast, aga kogu aeg kaldub jutt kõrvalistele detailidele ja kirjeldustele juskui oma elu loojangule jõudnud rauk pajataks katkendlikult oma elulugu viisakale inimesele, kes teeb näo, et kuulab huviga. Kokkuvõttes kujunebki selline saba ja sõrgadeta jutustus, mis sisemisest energiast just ei pakata.  Lisaks veel see nõukogude ulmekirjanike kohustuslik tulevikuvisioon - tulevikus on kogu maailm kommunistlik ning kõik inimesed on "nii ilusad ja head". Imal. 
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Loengu vormis võib esitada ... loengut. Või siis äärmisel juhul lühikest humoorikat jutustust. Ulmekirjandust loengu vormis edastada ei saa. 
Kogu see jahumine heade kommunistide ja jubedate kapitalistide vahel rikkus lugemisisu täielikult. Ime, et veel Lenini tsitaate ja viisaastakute töösaavutusi ei kajastatud. 
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Algas ju lugu päris paljutõotavalt. Arvasin, et tean, kus suunas asi liigub, aga eksisin. Asi läks kapitaalselt lappama siis, kui seltskond maa-aluste juurest kosmoselaeva tagasi jõudis ja nonde glegi-raamatut uurima hakkas. Hoobilt oli kadunud kogu salapärasus ja põnevus ning asendunud igava poliitagit-tunniga. 
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Õudne jura. Mina ei ole teadlane, kaugel sellest, aga esitatud ideed oli nii jaburad ja loodusseadustele vastanduvad, et neid ei saanud kuskilt otsast tõsiselt võtta. Lisame siia veel kommunismiehitajatest musterinimesed ja saadud kompott peletab kõiki lugejaid, kelle iidoliks pole Stalin või Lõssenko.
Plussiks oli see, et jutt oli lühike ning õnneks kergesti loetav.
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Viis miinus.
Lugu oli haarav, Strugatskite suurepärasel tasemel. Oli küll ka häirivaid momente nagu näiteks lõpp, aga need ei suutnud üldmuljet väga rikkuda. Peateemaks taas vendade loomingus nii järjekindlalt heietatud probleem, et kas sekkumine võõrasse kultuuri, isegi parimate kavatsustega, on ikka õige ja õigustatud. Selles teoses jäetakse vastus suhteliselt lahtiseks.
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Vaimukas tekst, kuigi paar korda tundus, et vaimutsemisega on isegi üle võlli mindud. Et loost sügavamalt aru saada, on vaja teada teatud märksõnade tagapõhja, vastasel juhul jääb jutt pisut veidraks ja küsimärke tekitavaks. Kokkuvõte: huumor meeldis, tekstijooks meeldis, aga ulmelist osa nappis.
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Minu jaoks oli puuduseks see, et kolme päti laibaks konverteerimise protsess oli jäetud täiesti lugeja enda ettekujutuse teha. Ei, ma ei arva, et lugejale peab kõik puust ja punaseks tegema ning kolm korda situatsiooni nämmutama nagu mõned ameerika kirjanikud õigeks peavad, hoopis vastupidi. Kuid seekord tundsin küll, et minimalism ja varjamine läksid liiale. Erinevalt eelnevatest arvustajatest mina jutu sees huumorit ei tuvastanud. Võib-olla ainult terake irooniat.
Teksti loeti eesti keeles