Kasutajainfo

H. G. Wells

21.09.1866-13.08.1946

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· H. G. Wells ·

The Shape of Things to Come

(romaan aastast 1933)

Hinne
Hindajaid
0
0
1
2
0
Keskmine hinne
2.333
Arvustused (3)

"Tulevase maailma pale" on kummalise ülesehitusega raamat, jäädes kuhugi ilukirjandusliku proosa ja futuroloogilise esseistika vahepeale. Dialooge ja muud ilukirjandusele omast on siin vähe, küll aga on siin rohkelt tulevikuajaloo kirjeldusi ning peatükkide kaupa ühiskonna ja ajalooteemalist targutamist. Paljude ulmefännide jaoks seostub see raamat ilmselt klassikalise Briti ulmefilmiga Things to Come, ent filmi näinutel ei tasu selle põhjal raamatule ootusi seada, tegu on üsna erinevas võtmes teostatud asjadega. 
"Tulevase maailma palge" raamjutustus on üsna ilukirjanduslik. Wellsi alter ego kätte on sattunud äsjasurnud diplomaat Philip Raveni "unenäoraamat", mille too on kirja pannud unesnähtud tulevikust pärineva ajalooõpiku põhjal ja milles on kirjeldatud inimkonna ajalugu järgneva 173 aasta (1933-2106) jooksul. Raveni kirjapandi moodustabki "Tulevase maailma palge" teksti põhiosa. Aastakümnete pikkuseks veniv Suur Majanduskriis (mis raamatu ilmumise ajal 1933. aastal veel vaibunud polnud), apokalüptiliste tagajärgedega tulevikusõda koos rohke mürkgaasi kasutamisega, tsivilisatsiooni kokkuvarisemine ja sotsialistlik-utopistliku tulevikukorra ning "moodsa riigi" sünd tänu postapokalüptilise maailma taevalaotusi valitsevale "lendurite diktatuurile"...
Kui nii tuntud kirjanik nagu Wells on kirjutanud nii põhjaliku ja mastaapse tulevikuteemalise raamatu, nagu "Tulevase maailma pale" seda on, ent see raamat on sellest hoolimata ulmelugejate seas nii vähetuntud, siis peab sel vähetuntusel loogiliselt võttes mingi põhjus olema. Kahjuks see põhjus ka eksisteerib: enamiku raamatust võtab enda alla tüütu ajast-ja arust sotsialistlik-utopistlik targutamine, mida lugeda on umbes sama põnev kui nõukogudeaegse "ideoloogilise kirjanduse" igavamat osa. Üksikud ilukirjanduse võtmes kirjapandud poeetilised kirjeldused postapkalüptilisest tulevikumaailmast seda muljet ei päästa ja kokkuvõttes on tegu üsna vaevaliselt seeditava lugemiskraamiga. 
Teksti loeti eesti keeles
12.2021

The Shape of Things to Come on pool-utopistlik tulevikuajaloo stiilis ulmelugu. Jutustuse järgi on tegemist ühe diplomaadi unenäopäevikutega - talle oleks aastate jooksul nagu unes edastatud mingit sorti teksti, mida ta ärgates kirja pani. Sisu ja vormi järgi on tegu 22. sajandi alguses kirjastatud ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse kooliõpikuga.
 
Õpiku-stiilile vastavalt ei maksa siin mingit otsest lugu oodata. Selle asemel näitab see ajaloo erinevaid etappe pisut rohkem kui saja aasta jooksul ning seletab nende mõju kaasaegse ühiskonna (alates 21. sajandist) tekkimisel. Hästi põgusalt puudutatakse viktoriaanlikku "kuldajastut", siis pikemalt Esimest maailmasõda ning siis liigub tekst juba (tolleaegsesse) tulevikku.
 
Ma pean ütlema, et tulevikuajalugu ei ole selline asi, mida oleks lihtne hästi teha. Ühest küljest on sellel suur oht stiililt kuivaks jääda. Teisest küljest on isegi suurem probleem see, et kuigi jutustaja peaks kõigest aru andma nagu valgustatult mõtlevalt tulevikupositsioonilt, paistab selle taga natuke liiga selgelt oma aja inimene.
 
Üks teistsugune tulevikuajalugu, suhteliselt samal ajal kirjutatud Olaf Stapledoni "Last and First Men" näiteks pääseb sellest lõksust nõnda, et liigub väga kiiresti väga kaugesse tulevikku. Pole just üllatav, et tolle teose kõige nõrgemad peatükid on lähiajalugu kirjeldavad - ning Wells jääb oma teosega sinnasamma lõksu paraku üsna algusest lõpuni.
 
Võiks öelda, et kõige tugevamad on siin esimese osa peatükid, mis kirjeldavad tolleks ajaks juba toimunut. On üsna huvitav lugeda Wellsi vaateid Esimese maailmasõja põhjustele, toimumisele ja järelmõjudele. Oma üsna selge pilguga näeb ja esitab ta ausalt paljusid Briti impeeriumi vigu ja kuritegusid, samuti kritiseerib ta teravalt Versailles'i konverentsil toimunut.
 
Samuti pakuvad lõbu tema mitmed torked ajalooliste isikute suunas. Kirjeldades Winston Churchilli nagu tinasõduritega mängivat entusiastlikku poisikest või Woodrow Wilsonit nagu lühikeseks ajaks ebajumala seisusesse tõstetud meest, kellel tegelikult polnud õrna aimugi, mida ta teeb, näitab Wells end parima Briti kuiva huumori edasi kandjana.
 
Ka pole Wellsi vaade oma kõige lähemale tulevikule sugugi rumal. Üsna täpselt märgib ta ära Teise maailmasõja alguse põhikonfliktid (Saksamaa-Poola ja Jaapan-Hiina). Muidugi areneb paljugi sellest teistmoodi - näiteks on huvitav, kuidas mürkgaasi kasutamine end pärast Esimest maailmasõda inimeste teadvusesse põletanud oli (kuni tuumarelvad selle uue surmaohuna asendasid).
 
See, kuidas teisele sõjale järgnenud ülemaailmsest kokkuvarisemisest kasvab välja "Õhudiktatuuriks" nimetatud ausate ja õiglaste spetsialistide ülemvõim, on kindlasti mõjutanud Robert A. Heinleini ühte kuulsamatest romaanidest "Tähesõdalased". On üsna huvitav, kuidas erinevalt Heinleinist näeb Wells seda üleminekuetapina, mis õigel ajal rahumeelselt võimult eemaldatakse.
 
Kuid kõige selle positiivse juures jääb kogu raamat siiski peaasjalikult üsna igavaks. Kaugelt liiga suur osa mahust on pühendatud lehekülgedele, kus Wells saab kinnitada, miks mingid asjad on "ilmselgelt" valed ja kuidas lahendused on tulevikupilgule samamoodi "ilmselged". See raamat oleks vajanud karmi toimetajakätt, kuid on selge, et tolleks ajaks nii kuulsale kirjanikule seda enam ette ei pandud.
 
Hinnang: 4/10
Teksti loeti inglise keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:

Sarja neljas osa on omakorda veel rohkem alla käinud, kui kolmas osa. Lugedes oli tunne, et autor on oma valdusesse saanud maagilise loheloba sule ja kasutanud seda peaaegu igas peatükis.
Sarja esimesed kaks raamatut ja lühiromaan "Edgedancer" olid aga tasemelt kõvasti üle keskmise. Nende lugemist ei kaheste. Hetkel aga on meeleolu selline, et seda sarja ja autorit rohkem edasi ei loe.
Teksti loeti inglise keeles

"Tiffany Aching" + "Kärbeste jumal" + "Pipi Pikksukk" + "Aarete saar" + "Rapanui vabastamine..."
Mõnus lugemine, kuid tegelikult ei saanudki hästi aru, mida kirjanik selle raamatuga saavutada tahtis. Ootused olid palju suuremad.
 
Teksti loeti eesti keeles

See jutt oli Matthew Hughesi poolt kirjutatud kogumikku "Rogues" (mis anti välja George R.R. Martini ja Gardner Dozoisi poolt). 
Wikipedia andmetel mõeldi tegelaskuju (hädavaresest varas) algselt vaid "Rogues" kogumiku jaoks, kuid autor nägi selles tegelases potentsiaali ja kirjutas talle hiljem lisaks veel 8 juttu. Koos on nad ilmunud kogumikus "9 Tales of Raffalon". Võibolla loeks millalgi ka neid.
Jutu stiil ja maailm on midagi Pratchetti kettamaailma ja Abercrombie "Esimese seaduse" maailma vahepealset.
 
Teksti loeti inglise keeles

Tegu on "Pikkmaa" sarja viienda ja viimase raamatuga. Ma jätsin selle sarja 3nda ja 4nda osa vahele, sest ei viitsinud Baxterit ülearu lugeda. Sama on teinud ilmselt ka muud lugejad, sest kolmandale osale eksisteerib hetkel 2 arvustust ja neljandale osale 0 arvustust, kuigi need raamatud on eesti keeles ilmunud 5-7 aastat tagasi. Soovitan sama taktikat ka teistel lugejatel ja võibolla tasub ka viimane osa üldse lugemata jätta. 
Teksti loeti eesti keeles

Kunagi ammu lugesin "Pikkmaad", kuid see oli liialt tuim raamat ja sarja ennast ma edasi enam ei lugenud. Nüüd aastaid hiljem olin sunnitud esimest osa uuesti üle lugema, et saaksin alustada teise osaga. Ühtlasi imestan,et miks ma esimesele osale aastaid tagasi hindeks "4" panin. Toda hinnet ma muuta ei viitsi. Aga kuna teine osa oli umbkaudu sama nüri, siis panen teisele osale hindeks "3".
 
Teksti loeti eesti keeles