Kasutajainfo

H. G. Wells

21.09.1866-13.08.1946

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· H. G. Wells ·

The Time Machine: An Invention

(lühiromaan aastast 1895)

ajakirjapublikatsioon: «The New Review» 1895; jaanuar – mai
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Ajamasin»
H. G. Wells «Ajamasin. Maailmade sõda» (1995)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
13
10
2
0
0
Keskmine hinne
4.44
Arvustused (25)

Tuntud raamat. Esimene (vähemalt levinuist) SF lugu ajarändudest ja kauge-kauge tuleviku Maast. Romaani "punasus" ja autori sotsialistlik maailmavaade ei riku mängu, vaid pigem loovad hõrgu fooni XIX saj lõpu progressiivsest ellusuhtumisest. Tähelepanuväärne asi, "viis"
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

'Ajamasin' - kirjutatud veidi üle viiekümne aasta enne Asimovit ja sada aastat enne Baxterit. Sellega seoses mõte - kas Asimovi tehnilisus mõjub veel viiekümne aasta pärast sama anakronistlikuna nagu Wellsi oma praegu? Praegu on igatahes pisut veider lugeda omaaegseid tehnilisi kirjeldusi Ajamasina konstruktsioonist, samuti on ajast ja arust mitmed ühiskondlikud vaated, aga mis teha, elu on kord selline. OMAST ajast on Wells aga sellegipoolest kõvasti ees - üleüldse nõuab mingil alal pioneeriks olemine kaasaegsetest ees olemist - selle pärast jääb see teos alati tasemel olevaks. Igale tõsisele ulmefännile kohustuslik.
Teksti loeti eesti keeles

Päris hea lugu tegelikult, kuid lakke kargama ei pannud. nonde paremate wells`i lugudeni ei küüni kohe kuidagi. Mis sellest et mingisugune action käis. Ei tekkinud sellist mõnusat tunnet mida oleks sealt oodanud.
Teksti loeti eesti keeles

Selle raamatuga on mul pisuke oma suhe: siin BAASis on korduvalt mainitud, et keegi on kunagi mingit raamatut tõlkinud. "Ajamasinat" olen mina tõlkinud. Tõlge jäi pooleli, kuna just sel ajal loeti Eesti Raadios ette sedasama tõlget, mis koos "Maailmade sõjaga" ühtede kaante vahele sai. Ütleks kohe otse ära, et "Ajamasina" tegelik hinne on 5-, aga et sihukest pole siis saab ta ikkagi viie. Raamatu põhivõlu on just see, et hoolimata ilmumisajast, on ta tänapäeval mõnuga loetav. Ka on raamatu läbilugemine vajalik selleks, et oleks võimalik nautide arutut hulka hiljem kirjutatud raamatuid. Ka romaan ise pole sugugi paha, mulle ta igatahes meeldis ning, võimalik, et just seetõttu, et seal kõik sedavõrd lahtiseks jäi. Peale läbilugemist avastasin end ikka ja jälle selle tulevikumaailma ning (lühi)romaani kangelaste saatuste üle mõtlemas. Kuidagi kripeldama jäi...
Teksti loeti inglise ja eesti keeles

Väga raske on tänapäeval hinnata nii igivana ulmet: peaks nagu vanuse tõttu andma päris hea hinde. Samas ilma igasuguste mööndusteta asja vaadates tundub ikka magedavõitu. Antud raamatule tegi aga õilsa teene Baxter, kirjutades talle tõeliselt hea järje (tänapäeva vaatevinklist vähemalt, ei tea mida 100 aasta pärast arvatakse...). Seetõttu tundub takkajärge Wellsi raamat "Ajalaevade" ühe osana ja tundub ka parem. Minu jaoks on vähemalt nii, kuna lugesin neid järjest. Eestikeelses tõlkes on morlokite nimeks antud miskipärast läpatuustid, mis mulle kohe üldse ei meeldinud...
Teksti loeti eesti keeles

Noor Wells küsis endalt sageli: ”Miks neli viiendikku kaasaegsest kirjandusest peab kirjeldama ajastuid, mis kunagi ei naase, seevastu keegi ei mõtle tulevikule.” Enamikes Wellsi ulmeromaanides vaadeldaksegi inimkonna võimalikke arengusuundi. Bertrand Russelli järgi Wells oli “mõtete ja kujutlusvõime vabastaja” ning kujutades võimalike tulevikuversioonide meeldivaid ja ebameeldivaid külgi “sundis noori inimesi nägema tuleviku eri variante, milledele nad muidu poleks mõelnudki.” Esikromaan on kõige tüüpilisem Wellsi romaanidest. Esiteks. Teoses on arendatud loogilise lõpuni ta õpetaja Thomas Henry Huxley idee, et klassivõitlus nõrgestab inimkonda looduse ees ning kes rõhutas “töö ja kapitali liidu” vajalikkust. Wells kujutaski, kuhu viib taoline tulevikuühiskond: rikkad teadsid, et nende vara ja heaolu on puutumatud, vaesed olid rahul, et neile jäeti leib ja töö. Ühiskond stagneerus: tekkisid eloid ja morlokid. Quod erat demostrandum. Teiseks. Wells kasutas siin esimesena ekstrapolatsiooni ideed (vähemalt suures mõõtkavas ja sellel tasemel esimesena). Pärast Wellsi hakkasid paljud kirjanikud oma teostes kujutama tulevikuühiskondi, kus mingi arengutendents on viidud loogilise lõpuni, absurdini (näit ülerahvastus; absoluutse diktatuuri idee lõpulearendamine Orwellil; tulevikud, kus vaen raamatute vastu on muudetud absoluutseks; tulevikud, kus robotid valitsevad inimesi jne.). Minu arvates andis just Wellsi see romaan meetodi ja ideid sadadele ja tuhandetele ulmekatele, mida me kiidame. Võiks isegi öelda: “Ajamasinaga” algas kaasaegne ulmekirjandus. Ülaltoodu põhjal saab hindeks olla vaid 5.
Teksti loeti vene keeles

Klassika. Wells ja Verne`i on siiski ühed olulisemad moodsa ulme ja eelkõige sci-fi algatajad. Sellest teosest sai siis alguse üks kuulsaimaid ideid filmide jaoks (aga samuti kirjanikele), nimelt ajarännud. Kõigele vaatamata on tegu ühe parema seda laadi lühiromaaniga. Ning Baxteriga koos moodustavad nad minu jaoks toreda terviku.
Teksti loeti eesti keeles

Ilma selle Wellsi suurepärase romaanita ei oleks tulnud Baxteri veelgi paremat järgi. Esimene asi, mille iga ajamasina huviline läbi peab lugema ning pähe õppima.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Nigelam kui "Maailmade sõda", kuid üsna hea teos. Mulle meeldis autori julgus näidata meid tulevikus. Wellsi kujutlus tulevikuinimesest võib olla üsna saranae meie saatusele.
Teksti loeti eesti keeles

Õieti on veider end positsioneerida igivana ulme suhtes, millest rangelt võttes vaid sedasama Welssi on muigamata lugeda võimalik.

Mõnes mõttes olemegi ju eloide ja morlokite juures - päikesepruunid näidiseksemplarid ja neid läbi arvutiekraani tarbivad kuhtunud degenerandid...

Teksti loeti eesti keeles

See on üks kolmest loost Wellsilt, mida ma lugenud olen ja ütlen, et see on üks tema parimaid lugusid! Ma olen lugenud ka Baxteri järge sellele(mis on küll hea, kuid mitte nii hea). Wells kubises ideedest, mis tegelikult ju ei ole võimalikud! Inimene ei saa ajas rännata! Wellsi juures teeb asja imeliseks ka see, et ta räägib ära kuidas asjad käivad. Ta ei ütle:"Kuulge, mehed! Ma ehitasin ajamasina ja käisin tulevikus. See oli lahe!" Ta hoopis räägib, et ta ehitas ajamasina ning siis jutustab meile milline see on ja kuidas ta millegi nii vapustavaga hakkama sai! Tasemel värk, või mis?!
Teksti loeti eesti keeles

The Time Machine on ajarännu-ulmelugu, mida jutustab raamatus oma sõpradele üks Victoria-aegse Inglismaa härrasmehest leiutaja. Ta väidab, et ajas rändamine pole mitte ainult teoreetiliselt võimalik (tema sellekohaste argumentidega on pea kõik koosviibijad nõus), vaid et ta on ehitanud ka toimiva ajamasina ja rännanud sellega tulevikku.
 
Ta räägib, kuidas ta jäi ajareisil poolkogemata pidama aastas 802 701. Algselt näis see tulevikumaailm talle peaaegu paradiisina - kogu maa oli muudetud suureks aiaks, hävitatud olid kõik ohtlikud loomad kuni tüütute putukateni ja kõrvaldatud olid ka kõik haigusetekitajad. Tulevikuinimesed, kes nimetasid end eloideks, veetsid kogu aja ainult lõbutsedes, süües ja magades.
 
Samas aga olid eloid intellektuaalselt mandunud peaaegu laste tasemele. Ning kui mingid tundmatud jõud röövisid peategelase ajamasina ja jätsid ta sellega tulevikku lõksu, hakkas talle tunduma, et kõik pole nii nagu esialgu paistis. Veelgi kahtlasemaks muutusid asjalood siis, kui sai selgeks, et muidu süütud ja muretud eloid kardavad paaniliselt pimedust...
 
Ma mäletan, et lugesin "Ajamasina" maakeelset versiooni esmakordselt suhteliselt noorelt (vist kohe tõlke ilmumise järel) - ning see jättis mulle väga võimsa mulje. Põneva loo sisse oli siin istutatud mõtteid, millest ma tollal ehk vaid poolenisti aru sain, kuid mis panid mind kindlasti tahtma, et ma rohkem mõistaksin.
 
Iseenesest nüüd tagasi vaadates ei ole muidugi tegemist väga keerulise looga. Hiljem on juba sellised ulme kuldaja meistrid nagu Asimov, Bradbury ja Heinlein ajarännu-teemal palju rabavamaid lugusid loonud - rääkimata veel kõigist hilisematest autoritest. Ilmus ju lugu ikkagi praeguseks 125 aastat tagasi ning näiteks ajarändude populaarseimat, sellest tulevate paradokside teemat ei puuduta see üldse.
 
Kuid ma olen ka täna kindel, et tegemist on suurepärase looga, millel pole küljes pea ühtegi ajahamba jälge. Esimese ajarännu-loona on see aga peaaegu täiuslik. See annab täpselt piisavalt mõtteainet esimesteks ühiskonna- või sotsioloogiliste arengute alasteks arutlusteks, nagu vundament, mille peale saab edasist müüri laduma asuda.
 
Pikkuselt on see lugu oma idee jaoks samuti täpselt paras - erinevalt näiteks sama autori "Nähtamatust", mille puhul on teksti kaugelt rohkem, kui kandvat mõtet seal sees. Lisaks on siin loos (ja ka näiteks kohe järgmisena ilmunud "Doktor Moreau' saares") tunda autori nooruslikku julgust ja õhinat, mis mõnes hilisemas teoses kipub vanamehelikuks tüütuks targutamiseks manduma.
 
Sest on põhjust meenutada, et selle loo kirjutamise ajal ei olnud Wells veel edukas ja jõukas sotsialist vaid puruvaene intelligent. See väljendub selgelt ka siin loos, kus nii aristokraatiat kui ka töölisklassi vaadatakse põlastusega ning ülimaks väärtuseks tõstetakse inimmõistus ja teotahe. Noores Wellsis on selle teose kaudu näha palju enam Nietzschet kui Marxi.
 
Kui seda teost üldse kritiseerida, siis peategelane ja jutustaja on üsna täiuslik kujutluspilt viktoriaanlikust härrasmehest, mille hulka kuulub pimedalt ennasttäis olek ja käitumine. See võib nii mõndelegi lugejale vastukarva käia, kuid minu arvates on see autori teadlik valik. On ju jutustaja tegelikult samasugune aristokraadist eloi, keda Wells oleks päriselus põlanud.
 
Hinnang: 9/10
Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: märts 2021
veebruar 2021
jaanuar 2021
detsember 2020
november 2020
oktoober 2020

Autorite sildid: