Kasutajainfo

Sever Gansovski

15.12.1918-6.09.1990

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Sever Gansovski ·

Vinsent Van Gog

(lühiromaan aastast 1970)

ajakirjapublikatsioon: «Himija i žizn» 1970; nr 1 – nr 4
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Vincent van Gogh»
«Horisont» 1971; nr 1 – nr 4

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
8
2
1
0
0
Keskmine hinne
4.636
Arvustused (11)

Minu esimene loetud Gansovski tekst. Ilmselt on raske pärast sellise tugeva tekstiga tutvumist autorist halvasti arvata? Minule hakkas Sever Gansovski looming igatahes kohemaid suurt huvi pakkuma. Tõtt öelda pidasin ma teda tükk aega poolakaks, aga selgus et siiski «venelane» (tema rahvuse küsimus on sedavõrd segane, et sellega murdsid oma kihvad isegi nõukogude «organid»). Pean ütlema, et päris tobedat Gansovski juttu ma lugenud polegi... jah, mõni neist mõjub tänapäeval iganenuna, aga siiski mitte tobedana!

«Vincent van Gogh» on lühiromaan helgest kõrgtehnoloogilisest tulevikust, mis polegi kommunism, aga samas on autor seda maailma kujutanud üsna sümpaatselt. Ka pole Gansovski pannud erilist rõhku tehnikale, vihjetena ta siiski ühtteist näitab. Loo peategelane avastab, et tal töötab mingi ammune tuttav ajakambri valvurina... hakkab kujunema mõte, et kuidas säherdust tutvust omaenda rikastumise huvides ära kasutada. Tal tekib mõte minna minevikku ning osta kokku Vincent van Goghi pildid siis, kui nad veel hinnas polnud.

Lühiromaan ongi nende arvukate katsete kirjeldus – kõik ei lähe alati ju nii kui plaanitud. Ka avab see tekst samaaegselt Vincent van Goghi isiku olemust, ulmelised situatsioonid lubavad seda teha loomulikult tunduvalt täieverelisemalt, kui mingi närune realistlik züþee. Ka muutub selle kelmiloo käigus pidevalt loo peategelane... ning ongi napile lehekülgede arvule vaatamata olemas mitmeplaaniline ning sügavalt inimlik tekst, mida samaaegselt on ääretult põnev lugeda.

Sellest lühiromaanist on 80ndatel endises Saksa DV-s ka samanimeline film tehtud, mis oli ka meie kinodes ja mis kahjuks võtis kirjanduslikust algmaterjalist kaasa vaid avantüristliku kelmiloo.

Teksti loeti eesti ja vene keeles

Sever Gansovski on kaheldamatult üks omapäraseimaid vene-nõukogude ulmekirjanike. Tema tekstid on alati väga isikupärased. Ka see lugu. Vaene kelm! Tirida tuleviku KOGU Van Gogh''i looming ja avastada end olukorras, kus küsitakse: "Ja kes see Vincent van Gogh on?" :-))) Pole see sulikaelu kah kerge.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Tuleb tõesti hinnata loo mitmeplaanilisust ja väljapeetust. Eriti meeldis mulle fakt, et kogu see kamm peategelasele lõpuks juba rahaliselt ei tasunud ära: kui kokku liita kõik energiakadudele läinud summad, saab hunniku raha, mille ta kavatses kuritegelikul teel hankida. Muhe jutt inimese rumalusest.
Teksti loeti eesti keeles

Jällegi yks neist lugudest,mida on aeg-ajalt mönus yle lugeda.Selles väikeses "Horisondis" ilmus vanasti ikka pagana häid lugusid.
Teksti loeti eesti keeles

Aastaid tagasi loetud loost unustasin ajapikku ära nii nime kui autori, aga mälestus jäi - eks osalt ka tänu "Horisondi" nutikate vennikeste mõttele pista järjeloole illustratsioonideks van Goghi enda maalid (jah, mine sa tänapäevasest "Horisondist" head kunsti otsima). Enim olen vist jutustanud lõiku, kus ajaloolased said Henri VIII söömingute õhust filmimiseks loa pärast seda, kui tõestasid, et on inimesi, kes iialgi, mitte iialgi ei vaata taevasse... Pisike, loo käigus täiesti kõrvaline detail, aga kui kuradi sygav - ja kurb...
Teksti loeti eesti keeles

Arvustus parandatud 19.01.2007 ja hinnet tõstetud ühe palli võrra peale seda, kui Jüri Kallas juhtis mu tähelepanu asjaolule, et minu kätte sattunud lugu oli poolik. Tänu temale on kogu "Horisondis" ilmunud lugu nüüd võrgus loetav.

Selles osas jään oma eelmise arvamuse juurde, et loo alatoon oli moraliseeriv. Ma lihtsalt ei usu peategelase niivõrd järsku muutumisse.

Küll aga ei nimeta ma seda lugu enam keskpäraseks ajarändamise looks. Uusi aspekte ja ideid on küllaga. Näiteks see, kuidas toimunut olematuks muuta. Isiklikult ma seda küll ei usu aga ideena hea.

Lisaks kergitasin hinnet ka seepärast, et loos on küllaltki palju huumorit. Üks hea näide (vabatõlge :)):
- Jou, Kolumbus! Siitkaudu sa küll Indiasse ei saa!
- Indiasse ei saa? No ma ei hakka siis jamama...

Ja lõppude lõpuks - see lugu haris mind van Goghi osas kõvasti.

Teksti loeti eesti keeles

Väga ladus tekst. Vahest isegi liiga ladus, mingi hetk tekkis kujutlus mölapidamatusega nimitegelasest, kes kolmanda õllekannu kõrvalt püüab oma "kaasvõitlejale" anda üksikasjalikku ülevaadet oma ebaõnnestunud katsetustest.Lugu kulges ühtlases ladusas tempos lõpuni välja, aga kirgastumist ei toimunud. See müstiline "miski eriline" jäi minu jaoks olemata.
Teksti loeti eesti keeles

Olen lugenud.
Edasine kvalifitseerub osaliselt spoileriks, nii et kes lugu puhta lehena lugeda tahavad -- stop!

Lugu olla ek ilmunud 1971, nii et vaevalt ma seda siis kohe lugesin, ilmselt paar aastat hiljem, kui ca 12-13-sena algas kogu kättesaadava ulme lugemine...
Aga mäletan, et ajas juba siis vihale. Tuleb aru saada, et ajas juba varateismelise poisikese vihale -- ma oleks esimesel korral, ilma mingite "loomkatseteta" tulnud selle peale, millega seal pool lugu tegeletakse. Noh, saagem aru, mis "kirjanduslik väärtus" selles eas -- ikka ainult lugu. Et siis aega on võimalik niimoodi torkida ja et mingi naga tõesti niimoodi käkki keerama pääseb... Olgu, see selleks, sest samal ajal mäletan ma ka seda imestamist, et tüüp "vene" nimega -- et jutu toon on kuidagi helge, selline vaba...

Tänu AJ lingile (vt ülalpool) lugesin jutu uuesti läbi, õigemini libistasin silmad üle -- ma ju mäletan seda lugu (khm-hm, lapsepõlves loetu ikka selgemalt meeles, nüüd... :-P ) Ega midagi muutunud ei ole -- autor kirjutab pikalt selliste rumaluste läbiproovimisest, mida peaks sel ajal (eeldusel siis, et ajarändudega on paar aastat tegeletud) olema võimalik vältida elementaarse populaarteadusliku kirjanduse lugemisega. Kirjutab ta sellest küll päris hästi. Jutu lõpp, mis minu jaoks vist tollal natuke viltune tundus, on nüüd aga hoopis parem -- päris hästi sobib etc etc.

Kokkuvõtteks, ma ei tea, mis hinnet panna... Siiski "3", kuigi see on natuke ebaõiglane -- (minu skaala järgi) ma ei saa seda lugu kellelegi soovitada...

Teksti loeti eesti keeles

Mõnus jutt; ärge hakake siit mingit ülirasket filosoofiat otsima, vaid võtke seda kui kelmikomöödiat, mille käigus nekulturnõje saavad palju van Goghi kohta teada. Lõpp on kah asjaks... kui algus meelest läinud. Nelikümmend seitse aastat tagasi ootasid igatahes järgmist Horisonti kannatamatult.
Teksti loeti eesti keeles

Tollest loost kumas läbi mingisugust soojust, oli nii hoogsat kelmikomöödiat – nagu eelnevaltki mainitud –, ent samas ka ääretut humanismi ja helgust. Tekst tekitas huvi autori ülejäänud loomingu vastu ning ühtlasi küsimuse, kuna Horisondis oli märge, et tõlge on lühendatud, kas on originaalversioon ehk veelgi parem või terviklikum. Jäi mulje, et lühiromaan annab muuhulgas huvilisele päris hea ülevaate van Goghi elust.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019
veebruar 2019
jaanuar 2019

Autorite sildid: