Pealkiri - The Human Division
Kuidas seda maakeeli välja öelda? Inimkonna lõhenemine, jagunemine... Üks teine teos meil juba maakeeles on pealkirjaga lõhestusjoon, mis tegelikult on ju vägagi lööv. Ilmselt oleks see parem jätta elukutseliste tõlkijate hooleks kui ükskord peaks mõni Eesti kirjastus otsustama, et meil oleks põhjust Scalzit omas keeles nautida. Mis ei tähenda, et ma ei võiks soovitada termineid stiilis `jagunemine`, `killustumine` jne. Põhjus, miks ma sellele tähelepanu pööran, on see, et minu jaoks kuni ca. 2/3 mahu peale samastus `division` pigem divisjoni, osakonnaga. Kui mõelda, et tegemist on militaarulmega, siis miks mitte ka `division` = diviis. Kuid tegelikult on küsimus siiski jagamises, mitte üksustes.
Lugu ise - eesriide kergitamine
Kes mäletavad vanasid peerusid "Old Man`s War" lehekülgedel - John Perry ja tema kuus sõpra, kes üheskoos 75-aastastena mööda "oavart" kosmosesse sõitsid ja endile uue huvitava rohelise keha ning lühikese eluea prognoosi said - siis siin on raamat, kus John Perryt mainitakse kui fakti. Peategelastest olulisim on Perry sõber Harry Wilson, kes on veetnud pärast aktiivset teenistust aega Kolooniate Kaitsejõudude Teadus- ja Arendusüksuses ning seejärel suunatud tööle ühe diplomaatilise missiooni juurde tehniliseks konsultandiks. Tema kõrval on teised peategelased selle nn. B-team`i (loe: kolmanda kategooria diplomaatiline meeskond) juht suursaadik Ode Abumwe ja tema abi Hart Schmidt.
Üldine olukord, mis valitseb on siis selline: Kolooniate Liidu suhted maaga on rikutud. Ei mingeid koloniste ega sõdureid enam. Kolooniate Liidu ja Konklaavi vahel valitseb habras vaherahu, mida kumbki pool tegelikult ei taha rikkuda. Kolooniate Liit kardab ülekaalukat vastast ja Konklaav on ettevaatlik, sest inimesed suutsid nad juba korra peaaegu ajaloo prügikasti saata. Lisaks on veel terve hulk Konklaaviga liitumata rasse, millega inimkonnal on keerulised suhted kui mitte just avalik sõda. Sellises situatsioonis on Kolooniate Liidul kaks eesmärki: kindlustada rahu naabritega ja seeläbi iseenda julgeolek, kasutades diplomaatilisi meetodeid ning taastada suhted Maaga (igal juhul vältida Maa võimalikku liitumist Konklaaviga). Juhtub aga nii, et keegi kuskil saboteerib olukorda ilmselt sooviga algatada Kolooniate Liidu ja Konklaavi vahel sõda ning rikkuda lõplikult, lootusetult inimkonna omavahelised suhted.
Abumwe, Wilson, Schmidt ja Kolooniate Liidu diplomaatilise korpuse kosmoselaeva Clarke meeskond sattub tegelema paari päris kummalise olukorraga ning leiavad eelnimetatud vandenõu kohta erinevaid tõendeid.
Asja väline külg
Kirjastus TOR ja autor ise ütlevad kommentaariks (loe nt. http://www.tor.com/blogs/2013/04/human-division-read-along-13-earth-below-sky-above), et viis, kuidas "Human Division" lugejateni toodi, oli eksperiment. Tegemist on seriaaliga, mis avaldati episoodide kaupa, enne kui kogu teos viimaks korraga välja tuli. Vormiliselt on tõepoolest tegu tervelt 13 lühijutuga. Nad ei ole siiski iseseisvalt terviklikud jutud, vaid sobituvad pusletükkidena ilusasti sellesse üldisesse konteksti. Aga kui võtta ette tänased seriaalid, mis USA-st meie teleekraanile jõuavad, siis oli "Human Division" selline ilusasti tuttav "asi" küll: ah-haa! ma tean küll, mis loom see on ja kuidas seda süüakse. "Piloot-osa" on tihti kahe episoodi pikkune ja sama kehtib sageli ka viimase kohta. Vahepeal on sündmuste käiku vaadeldud erinevate tegelaste pilgu läbi, on kõrvalliine jmt. seriaalidele omast tehnikat.
Vähemasti kirjastuse väitel oli nende eksperiment edukas nii lugeja-elamuste kui majandusliku poole pealt. Minu meelest ei anna see raamatule eriti midagi juurde. Hea küll - on tõesti natuke teistmoodi ja äratundmisrõõm (seriaalilaadsus) tekitas alguses natuke rõõmsat elevust; aga lõpuks tundub, et võibolla see vormistus röövib siiski natuke lugejaskonda.
Hinnang ka...
Tegemist on väga hea raamatuga. Mitte suurepärane. "Old Man`s War" tõstis lati kõrgele ja ilmselt enamik lugejaid on pidanud tõdema, et Scalzi pole järgedes püüdnudki teha sama, mis ta tegi avaromaaniga. Nii mõnigi BAASis arvustaja on väljendanud sellega seoses oma tõelist pettumust (nördimust?) ja hinnanud järgesid alla. Olen jätkuvalt seisukohal, et tegelikult on järjed ka väga head. Mitte suurepärased, sest nad tõesti ei suuda enam sedasi üllatada, nii vägevalt panna. Selle natuke hullumeelse, verejanulistest tulnukatest kihiseva universumi ja selles aset leidva inimkonna võitluse (koht päikeste vahel) loo kirjeldamine erinevate nurkade alt on siiski pigem areng edasi. Nii mõnestki kõrgelt hinnatud teosest erinevalt ei tekkinud siin kiusatust jätta lehekülgi vahele, sest midagi ei juhtu ja see, mida kirjeldatakse ei tundu kuidagi oluline. Samm on piisava pikkusega. Nii mõnegi episoodi juures oli selliseid vaimukaid detaile ja head nalja. Väärt meelelahutus.
Soovitan asuda selle kallale pigem tõesti mitte liigsete eelarvamustega. Olgu siis heas või halvas.
PS. Kusjuures seesama siin ja veel paar viimast loetud teost panid mõtlema sellele 5-palli skaalale, mis meil siin BAASis on. Umbes nii, et ei saa ju kõik raamatu ometi olla suurepärased? Tegin väikse revisjoni ja hindasin nii mõnedki asjad allapoole, mida varem olin hinnetega kostitanud. "Kõva kolm" on tegelikult ju pigem positiivne hinne. Kui asi on halb, siis olgu "2"; päris vastumeelne, siis "1". Neli on juba hea, isegi päris hea. Ja viis jäägu siis tõesti sellele, mis (minu meelest) on suurepärane.