Kasutajainfo

Eric Frank Russell

6.01.1905-28.02.1978

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Eric Frank Russell ·

Allamagoosa

(jutt aastast 1955)

ajakirjapublikatsioon: «Astounding Science Fiction» 1955; mai
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
8
0
0
0
0
Keskmine hinne
5.0
Arvustused (8)

Maandub mingil kõrvalisel kosmodroomil yks seiklustes räsida saanud kosmoselaev. Meeskond valgub sadamakõrtsidesse laiali ja alustab pillerkaaritsemist.. Kui äkki tuuakse kaptenile kohutav teade! Laevale on oodata revidenti.

Kõikseemees kutsutakse kõrtsidest tagasi, harjad pihku, keegi saadetakse poodi värvi ja pintslite järele.. kõik nurisevad, aga mis sa ikka teed. Kapten ise asub laevale inventuuri tegema. Et yle kontrollida, kas kõik tehnilises passis loetletud jupid ikka alles on. Jõuab oma inventuuriga koka juurde kambyysi.. kus muuhulgas peaks paiknema selline apparaat nagu OFFOG.

Kokk vannub et tema jurisdiktsioonis säärast riista ei ole ja pole kunagi olnudki. Misasi see säärane yldse on? Äkki mingi sidevahend? Neid ju terve laev täis. Tatsab kapten siis elektrooniku juurde. See kehitab õlgu - igasugu veidrate nimedega seadeldisi on terve raadioruhv maast laeni täis aga mida ei ole on OFFOG.

Lyhidalt - keegi laevas ei tea misasi too selline on. Pole kuulnudki. Kapten on mures. Äkki on tegemist mingi eriti kalli aparaadiga? Kui säärane puudu leitakse olevat..

Vat selline anekdoot. Keskmiselt naljakas ja mitte just geniaalsusele pretendeeriva puändiga.. Kuid neetult hästi kirjutatud. Mina igastahes suisa nautisin. Sai 1955. aastal isegi Hugo auhinna. Viis miinus.

Teksti loeti inglise keeles

Tuleb ka meelde, et oli selline üsnagi lahe jutt. Moraaliga, et kui miski ära kaob, siis mahakandmine ei pruugi olla parim lahendus.
Teksti loeti vene keeles

Gogoli `Revident` ameerika moodi. Bürokraatiaga pole nalja, enamasti ajab vabandus asja veel hullemaks.
Teksti loeti vene keeles

Mäletan, miks ma siis ei mäleta. Oli vist minu esimene kokkupuude militaarulmega ja selle l6busama poole pealt. Olles is SA`s aega nyhkinud, julgen väita, et Russell on s6javäelaste m6ttemalle ja hingemaailma väga hästi tabanud "Ja et oleks olemas see OFFOG ja et oleks ikka ilus ja suur ja paljude vilkuvate tuledega". VÄGA tore jutt, toob praegugi meenutades muige suule.
Teksti loeti eesti keeles

Kuigi jutt oli viimati loetud küllatki ammu, piisas praegusel ülelugemisel jõuda kadunud OFFOGini kui jutu sisu meelde tuli (ja suu kiskus muigele). Aga ega see lugemist ei seganud. Väga hästi kirjutatud humoorikas jutt.
Teksti loeti vene keeles

Päris naljakas jutt. Idee iseenesest polegi nii väga orginaalne, kuid asi on kirja pandud väga hoogsalt ja kaasakiskuvalt. Polegi sellise naljaka kosmoseulmega varem kokku puutunud. Väga hea. Viis
Teksti loeti inglise keeles
x
Märt Laur
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Liu Cixin on teadusulmet viljelev hiina kirjanik, sealjuures väidetavalt kuulsaim ulmekirjanik Hiinas, keda on muuhulgas võrreldud Arthur C. Clarke`iga. "The Three-Body Problem" on esimene raamat samanimelisest triloogiast ja tänu Ken Liu tõlkele esimene lääne lugejale kättesaadavaks tehtud Cixini teos. Pealkiri viitab klassikalisest mehaanikast tuntud probleemile, mis käsitleb ennustamatut (kaoselist) astrodünaamikat süsteemis, kus kolm taevakeha avaldavad üksteisele gravitatsioonilist vastasmõju.

Kui öeldakse, et angloameerika ulme kasutab rekvisiitidena äratuntavalt ameerikalikku butafooriat, ükskõik kui kaugele ajas või ruumis süžee viib, siis TTBP seisab jalgadega kindlalt Kaug-Ida pinnal, alates peaaegu eranditult hiina tegelastest, lähtepunktist Suure Kultuurirevololutsiooni juures ning -- parema sõna puudumisel -- ebaläänelikust viisist probleemidele lähenemisel. Vähe sellest, isegi dialoogid on sellised, mille sõnajärge ja -valikut on ainuvõimalik ette kujutada mõne hiina tegelase öelduna. Plusspunktid tõlkijale igatahes.

Raamatu stiil on askeetlik, otsekohene, isegi karge. Erakordset sõnavara ega eredaid metafoore pole siit mõtet otsida, kuid ei maksa karta ka üksluisust või kuivust; lugemisnauding tuleb ideede mastaapsusest ja tehnilisest veenvusest, millega autor need ette (ja välja) kannab. Ekstaole, Cixin töötas pikka aega insenerina ühes Shanxi provintsi elektrijaamas ning oma loodusteadusi ta kahtlemata tunneb. Tehnilise ladususe ja usutavuse peale on aga võimalik ehitada haarav, mõtlemapanev, humoorikas ja samas melanhoolne lugu korralikus teadusulme võtmes rõhuga teaduse poolel. Puudu pole ka see "ahaa!"-tunne, mis tekib, kui esmalt pealtnäha juhuslikud või seostamata "tükid" loost ühel hetkel järsku tähenduslikuna kokku haakuvad. Kuna aga isegi Wikipedia sissekanne raamatu kohta annab süžeest liiga palju ära, siis enamat ma sisu kohta ei ütleks. Soovitada julgen küll.

Teksti loeti inglise keeles