Kasutajainfo

Roger Zelazny

13.05.1937-14.06.1995

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Roger Zelazny ·

Nine Princes in Amber

(romaan aastast 1970)

eesti keeles: «Amberi üheksa printsi»
Tallinn «Varrak» 1999 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
41
14
4
0
0
Keskmine hinne
4.627
Arvustused (59)

Haiglas tuleb teadvusele üks mees... kes ta on?

Järgnevate peatükkide jooksul selgub paljutki – teadvuseletulnu on Amberi prints Corwin. Tal on veel kaheksa venda ja mõned õed ka... ning on isa, Amberi kadunud kuningas Oberon. Kõik vennad/õed on praktiliselt surematud ning kõikvõimsad tegijad.

On ainus ja tõeline maailm Amber ja kõik muud kohad (ka Maa) on vaid varjud mida heidab see tõeline maailm. Igal Amberi printsil ja printsessil on Dworkini joonistatud kaardipakk suguvõsa piltidega. Nende kaartide abil saavad kuningakoja liikmed omavahel ühendust pidada ning ka nende kaudu üksteise juurde teleporteeruda.

Oberon on kadunud ning prints Eric on võimu haaranud. Corwin otsustab, et ka tema võiks troonil istuda, tal õnnestub isegi Oberoni õnnistus saada...

Romaan ongi Corwini esimese katse kirjeldus, sorry värvikas ja hoogne kirjeldus.

Soovitaks kõigil fantasy(ja üldse ulme)fännidel KINDLASTI läbi lugeda. Tegu on ühe moodsa fantasykirjanduse nurgakiviga. Sümpaatne on see, et Zelazny on saanud hakkama nappide lehekülgedega: kõik «Amberi kroonikate» romaanid on 200-250 lehekülge paksud. Omaette võlu on ka romaanides olev modernsus – printsid ja printsessid kisuvad mõnuga suitsu jne.

Lugesin alguses romaani vene keeles ning erilist vaimustust ei tekkinud... tõlke järgi oli see vaid suht tavaline löömakas... hiljem sain esimesed viis köidet originaalina kätte... vaat siis läks asjaks... Mõnus ja lahe keelekasutus, rebitakse küünilist kildu, veetakse igasuguseid kummalisi paralleele jne. Vene tõlgetest annab vaid üks uuem – see Jan Jua tehtu – edasi kogu originaali värvikuse ning annab kuradi hästi edasi, pean seda suisa ideaalse tõlketeksti näiteks.

Lugege ja lugege kindlasti.... kui ei meeldi, siis võib ka (suht eraldiseisva) esimese köitega vaid piirduda, edasi on juba märksa raskem pidama saada.

Lugesin nüüd ka eesti tõlke läbi ning olen vapustatud... raamat, mida ma korduvalt erinevates keeltes lugenud olen... see raamat jätab kõige parema mulje eesti tõlkes. See on tase! Olen tummaks löödud!!!

Teksti loeti vene, inglise ja eesti keeles

Ülbed, küünilised maailmavalitsejad, kelle põhitegevuseks on üksteisele nugade ribide vahele sokutada. Suurpärane keelekasutus autoril, kahvatub tõlkijatel. Jan Jua on parim, kuida kahtlen kohanime Amber tõlkimise mõistlikkuses. Lugeda tuleks siiski inglise keeles, ehkki... ingliskeelset lugemist sellest autorist küll alustada ei maksaks. Seeriasse kuulub 10 romaani alguse ja lõputa. Kõik algavad, lõppevad poolelt sõnalt, autori eesmärgiks oli kirjutada tsükkel, mille lõpetamisel võib algusest alustada. KOHUSTUSLIK kirjandus!!!
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Ärkab kutt haiglas peale liiklusõnnetust ning ei mäleta eelnevast elust midagi. On õnneks selline tegutsejatüüp, kes haarab härjal kohe sarvist ning tõdeb varsti, et on üks pretendente kogu kõiksuse troonile, kuhu kipub küll saama üks ta vendadest. Peategelane muidugi risti ette ei löö ning asub valitsejakohta jahtima. Seejuures ei loo autor mingeid illusioone õigluse võidulepääsust, kui peategelane peaks võitma. Eesmärk on troon, mitte kurjusest jagu saamine.Zelazny fantasys puudub kõik see, mis tavaliselt selle zhanri minu jaoks nii ebameeldivaks muudab. Maailmade kirjeldused on küll värvikad, kuid ei lämmata kunagi peategelasi või tegevust, st. lühikesed. Mingit hea ja kurja võitlust ei ole ning nappides nahkades mõõgavendi ka mitte. Ja mis eriti harukordne, raamat on lühike ja põnev.
Teksti loeti vene keeles

Võimalik et ma suhtun nyyd (sarja sellesse konkreetsesse osasse) pisut ylekohtuselt, aga minu jaoks on Amberi sari klassikaliseks näiteks pika seriaali järkjärgulisest degradeerumisest kyllalt loetamatuks seebikaks. Esimesed paar-kolm osa lugesin keskmiselt rahulolevas seisundis läbi.. Sealt edasi, asualt öelda ei mäletagi mitmnenda osani ennast välja punnitasin. Lõpuks muutus see kuningas Oberoni lastekarja sebimine sedavõrd sarnaseks Dynastiaga, et sarja lõpuni igastahes edukalt ei jõudnud.

Eriti naljakas tundus see, kuidas nad kõik pärast maha tapetud saamist järgmises köites jälle iseeneslikult ellu ärkasid. Peategelane Corwinil näiteks torgati vahepeal silmad välja. Ei möödunudki kaua aega, kui need talle vaikselt jälle tagasi kasvasid... jne.

Kordan veel, enamik eelnenud kriitikast käis sarja kui terviku, eeskätt hilisemate osade pihta. "Yhkesal Printsil", eraldi võetuna, ei olnud õigupoolest suurt häda midagi. Kasvõi see, et ma hilisemaid osi inertsist sedavõrd kaugele suutsin lugeda, annab tunnistust esimese raamatu suhtelisest headusest. Ka antud hinne käib ikkagi antud raamatu kohta.

Teksti loeti vene keeles

Kui Amberi-sarja loetakse nn. kommertslikuks Zelaznyks, siis minu jaoks on küll vähemalt sarja esikteose põhjal raske tõmmata selget jutti selle ning mõnede raskekaaluliste auhinnatud teoste nagu "Lord of Light" või "This Immortal" vahele. See, et ühist on "Amberi üheksal printsil" rohkem nt. "Jack of Shadows"iga ei muuda asja, autori käekiri on läbi loomingu eksimatult sama.

Zelazny ei kirjelda oma maailmu.
Maailma kokkupanek siia-sinna poetatud tükkidest on lugeja ülesandeks jäetud. Selles romaanis säästab lugejat mõnevõrra ainult asjaolu, et romaani peategelasel puudub mälu ning ta on lugejaga n.-ö. ühele pulgale asetatud.

Zelaznyl puuduvad üheselt mõistetavad tegelased
Kirjaniku stiili juurde kuuluvad enda ja teiste suhtes ükskõiksed tegelased, kes võtavad midagi ette peamiselt selleks, et näha mis saab, vaevumata enesele paremaid motiive otsima. Moraal, kui selline eksisteerib, on jäetud lugejale sõnastamiseks.

Nii ongi, et kui püüda ulmekirjanikku iseloomustada üheainsa sõnaga, mis Heinleini/Asimovi/Clarke`i korral oleksid vastavalt veendumus, lihtsameelsus ja püüdlikkus, siis Zelazny puhul oleks selleks märksõnaks hoolimatus.

See mis ma siin välja tõin pole mitte kriitika vaid konstanteering. Zelazny on kindlasti sedavõrd kirjanik, et oma loomelaadi õigustada. Kirjutan neid ridu hetkel, mil romaani tõlge on kas juba poelettidel või kohe sinna ilmumas, nii et ka kohalikul masslugejal on kogemuseks võimalus antud.

Teksti loeti inglise keeles

Kusagil riiuli tagumises nurgas ootasid 92. aastast lugemist Amberi lugude kaks esimest romaani. Venekeelsed. Vastumeelsus pikkade sarjade vastu hoidis kätt tagasi. Nüüd oli aga eestikeelset sarja avaromaani üsna lahe lugeda. Maailm on kenasti välja mõeldud – Amber kui ainus reaalne maailm ja teised vaid selle varjud. Meenutab Platoni filosoofiat (lihtsustatult: ideede maailm on reaalne, maailm, kus meie elame, on vaid selle peegeldus).

Ilmselt loen mõne järgmise eestikeelse veel läbi, aga kõike mitte mingil juhul – üha rohkem koguneb riiulitesse ulmekaid, mille lugemist ootan kannatamatult.
Teksti loeti eesti keeles

Sündmustikust on siin juba eespool juttu olnud ja seda ei ole mõtet korrata.

Kroonikate esimene osa tundub sissejuuhatusena Amberi maailma. Sündmustik üheltpoolt tutvustab tsükli peategelasi (õigemini, vaid osa neist). Siin puuduvad tegelaste ja nende iseloomude kirjeldused - tegelaste käitumine loob neist palju parema pildi (tõsi küll, erinevatel lugejatel ilmselt erineva). Ka olukorda Amberis tegelikult ei kirjeldata, vaid järk-järgult avatakse tegevuse kaudu. Sündmustik, mis raamatu lõppedes tundub küllaltki selge, leiab tsükli järgnevates raamatutes korduvalt täiendusi ja uusi tõlgendusi (peategelasi on ju palju). Vaatamata oma sissejuhatavale iseloomule, on väga hästi loetav ka eraldi raamatuna.

Väike täiendus. Lugesin lõpuks ka eestikeelse Juhan Habichti tõlke läbi. Väga hea oli. Algul tahtsin veidi lehitseda, aga enne ei saanudki pidama, kui lõpun jõudsin (kuigi lugesin juba ei tea mitmendat korda ja üks teine Zelazny raamat parasjagu pooleli oli).

Teksti loeti eesti ja vene keeles

Algus tundus kuidagi veider.. aga mida edasi, seda paremaks läks. Väga mõnus lugeda - sujuv ning piisavalt põnev tekst. Igas mõttes hästi kirjutatud ning näitas mulle ka Zelazny teist, "Needuste alleest" erinevat poolt. Üks hinne alla siiski...
Teksti loeti eesti keeles

Pean arvustust kirjutades endaga pidevat sisemist võitlust - kas anda RZ-le lõpuks esimene "viis" või mitte... Esimesed kolm eestindatud romaanid jätsid temast üsna kesise (et mitte öelda enamat)mulje. Eelarvamused, mis teha... Kummatigi on nad nii köitvad.Eelarvamused, ma mõtlen.

"Amber" on üsna ebaharilik ja imelik raamat. Ei tulegi meelde mõnd sarnase ülesehituse ja stiiliga teost. Sisu polegi selle nii oluline. Kuidagi väga imelik oli lugeda, harjumatu. Et niimoodi mittemotiveerides peategelese käitumist motiveeritakse.

Corwin on ikka väga imelik kuju. Enne veel, kui tal maailmadest selge pilt ees on, paneb ta juba oma kahtlase vennaga Amberi poole kimama. No ei mõista teda ma... RZ-ti vist küll.

160-le leheküljele on kuhjatud meeletus hunnikus sündmusi. Ometi pole asjal mingit kiirustamise ja ülepakkimise mekki juures. Tempo ja kontsentratsioon oleksid nagu kõik paigas, kohati tundub, et teisiti olla ei saakski. Corwin tegutseb, järelikult on ta elus. Ise olen hoopis teistsugune ja arvan, et RZ ka aga see tõik ei pannud Corwinile sugugi vähem kaasa elama. Andri Riid seletab seal eespool need RZ omadused hästi lahti, mina oma tundmusi lugemise ajal nii hästi formuleerida ei oskaks. RZ on tõesti väga eriline kirjanik.

Igavaks kiskus raamat ainult selle koha peal, kus vendade vägi Amberile lähenes, need otsatud lahingutekirjeldused... Aga mööda treppi ülesronimisest läks juba tunduvalt paremaks ja samas stiilis lõpuni välja. Põnev raamat!

Igaljuhul loen ma selle raamatu põhieeliseks fakti, et RZ oskab ka huvitavalt ja asjalikult kirjutada. "Today We Choose Faces" ja "Damnation..." olid aga ikka sellised käkid, et hullemaid annab otsida. "Lordgi" polnud romaanina suurem asi.

Leian vist hinde suhtes sellise lahenduse, et ootame mõned järjed ka ära. "Amber" on hea küll aga miskit tausta oleks nagu toimuvale veel juurde vaja, et asja terviklikult hinnata.

Aga tõlge oli viimase peal! Kujundus siiski kehvapoolne. Kasvõi venekeelsed sarja kaks esimest osa kutsuvad palju rohkem ostam ja lugema.
Teksti loeti eesti keeles

Zelazny on ka paremini kirjutanud, kasvõi "Lord of Light". Sellegipoolest, laheda sulega, ei liiga primitiivne ega ka kuiv.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea raamat! Tegelikult kahtlesin ma pikalt, kas seda raamatut üldse kätte võttagi. Nimelt polnud "Valguse isand" mulle eriti meeldinud ning hulk muid raamatuid ootas järjekorras. Kuid õnneks hakkasin teda siiski lehitsema. Teos haaras mind täielikult, sain raamatust jagu ühe hingetõmbega. Zelazny oskab tõesti teha väga kaasakiskuvaid jutte. Kusjuures tema huvitavamaks omaduseks on see, et ta ei püüa lugejale oma loodud maailma lähemalt selgitada kui hädapärast vaja. Hoopis teine tera võrreldesTolkieni pikkade sõnarohkete kirjeldustega (Tolkien jääb siiski üheks minu lemmikkirjanikuks). Loomulikult panen raamatule hindeks 5 ja jään huviga ootama järmisi osasid.
Teksti loeti eesti keeles

Tjahh, mis kõigile meeldib, ei pruugi mõnele eriti korda minna... Sorry Jyrka, JH jt., kes asjast sillas on. Hakkasin ulmet teadlikult lugema seetõttu, et mulle meeldib SF. Kuna ka fantasy on osa ulmest ja paljud SF autorid ka seda kirjutavad (või neid kahte kokku segavad), olen kõheldes ette võtnud ka mõned fantasy lood. Nagu nüüd see siin. Lugesin läbi, igavust ei tundnud, kuid jumale eest - mitte mingit erilist positiivset emotsiooni ka ei saanud. Võib-olla jääb minu fantaasia lend madalaks, kuid Amber oma valitsejate ja varjudega oli minu jaoks liiga segane ja defineerimatu, kui mitte öelda liiga ajuvaba... Suisa igav oli see suur sõjaretk, kus ühe nurga peale jäi 10000 meest ja teise nurga peale 6000 meest jne kuni kõik 500000 otsa said...

Ilmselt peaks ma seda sarja edaspidi vältima, kuid garantiid ei saa anda: Zelazny "Valguse isand" oli suurepärane teos, mille algus oli ülimalt segane ja lausa eemalepeletav. Äkki läheb ka Amberi sari edaspidi huvitavaks?

Teksti loeti eesti keeles

hea segu actionist ja fantaasiast! kui tegevuspaikades ja tegevustes on segatud reaalne ja ebareaalne, siis tegelaskujud ja nende tegutsemismotiivid on vägagi inimlikud ja realistlikud! päris hää asi - ootan järgmisi osi!
Teksti loeti eesti keeles

Hea raamat, väga hea. Nagu paljud teisedki, aga siiski erinev. Sündmuste käik ja idee on suurepärased. Lõppes hea kohapeal, mis on väga hea, kuna raamatul on veel teisi osasid.
Teksti loeti eesti keeles

Olgu muu sarjaga, kuidas on, esimene teos omaette on kena p"arl lugemislaual. Ja esindab sari Zelaznyt siis, kuidas esindab, teos yksinda on huvitav just oma l~opetamatuse poolest. Suur t2anu tehtud t"o"o eest Habichtile.
Teksti loeti eesti keeles

Suurepärane raamat.Pole kohe sõnugi.Tegevus ei veni ja on väga kaasahaarav.Jumaldan seda maailma (Amber ja Kaos võiks päriselt ka olemas olla.)Mulle eriti meeldis viimane lehekülg.(see lindudega koht)Lugesin raamatu nüüd ingliskeeles kah läbi.Tundus veel parem.Mitte et tõlge oleks halb ,aga mõnda sõnade mängu lihtsalt ei saa tõlkidaKuigi eesti keelne tõlge on suurepärane.(p.s mida rohkem loen seda rohkem jumaldan raamatut)Hinne kohe plussiga
Teksti loeti eesti, inglise ja vene keeles

Noh. Haipimine mõjus. Ostsin ära. Täna kell 3 p.l. Jüst lõpetasin. Vot on kohe niisugune tükk, et _pean_ baasi arvustuse panema. Nii kiire reageering tähendab loomulikku valikut: _väga_ halb-_väga_ hea. Minu hinne on viis. Loetu häid külgi kirjeldama-põhjendama ei hakka. esiteks on kõik hea juba öeldud, teiseks olen purjus, kolmandaks ei viitsi...Halvast on põhiline see, et alates peategelase vangilangemisest läks lugu rappa - kaotas ona usutavuse ja loogilisuse. ühesõnaga fiiling, mis alguses oli kadus ära...Ahjaa RZ-lt olen ju lugenud (aint e.k.) neetud alleed ja maskide vahetust - olid paremad ja sisukamad. Tundub.P.S. Targemaks sain ikka ka. Kui sa palud Amberi tõelisel printsil midagi ... pista, siis ta seda ei tee (lk. 136). Vahend nende va printside identifitseerimiseks varjudemaailmas?!P.P.S. Habihcti tõlkijajärelsõna on kah viite väärt.P.P.S. Ostsin ka teise Amberi, lähen toon veits õlut ja vaatan, mis edasi ssaab.
Teksti loeti eesti keeles

Miinusega.

Kas seda raamatut ei oleks saanud kirjutada vähemate sõnadega? Praegu järgi mõeldes nagu tundub see raamat natuke liiga pingutatud. Ei ole küll kahjuks originaalis lugenud, ehk on see sujuvam...

Aga väärt raamat on see siiski. Idee on fantastiline ja RZ on mulle alati meeldinud.
Teksti loeti eesti keeles

Võib-olla oli viga selles, et ma ootasin midagi "Valguse isanda" sarnast, aga mulle see raamat küll nii tohutult ei meeldinud nagu enamusele siin. Tõsi, süzhee oli huvitav ja omapärane, aga stiil oli minu arust kuidagi vilets. Jäi nagu liiga lühikeseks, oleks võinud mõningaid kohti pikemalt kirjeldada. Aga liiga tihti on umbes sellist teksti: tegime seda, siis juhtus see, niimitu meest sai surma. Tegelikult kui ma nüüd järele mõtlen, siis see sõjakäik Amberi vastu oligi ainuke koht, mis mulle eriti ei meeldinud, kuigi ka mujal oleks võinud veits pikemalt kirjutada. Aga võib-olla on sarja huvides hea, et raamatud eraldi lühikesed on. Panen siiski nelja.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt on RZ minu vaieldamatu lemmik, kuid ehkki see raamat polnud just lausa halb, oli ta minu jaoks siiski veidi liiga lihtsameelne. Kuidagi VÄGA ladusalt läks kogu tegevus. Liiga sujuvalt, ilma eriliste krahhideta. Ka tegelastel polnud sügavust ja maailmal jumet. Minu jaoks jäi ikka veidi kaugeks MIKS ta troonile tahtis. Ei tundunud see et ta sellest eriti hoolinud oleks. Ja kuna ei paistnud põhjendatud himu trooni järele, siis polnud ka erilist kaotusekibedust. Minu sümpaatia kaldus tegelikult Ericu poole. Temal oli ainsana motivatsiooni tegutsemiseks. Ja paistis ka ainsana inimlik. Teised polnud isegi ebainimlikud, lihtsalt Ericu varjud. Nagu see raamat tundus lihtsalt muu RZ loomingu vari. Kunagi varem lugesin kogemata (ma ei teadnud, et see oli sari) läbi 9 ja 10 osa. Need tundusid suts paremad. Nii maailm kui tegelased tundusid enam isiksustena.
Teksti loeti eesti keeles

Kõik head sõnad on juba eelkõnelejate poolt ära öeldud, mul jääb üle nendega vaid ühineda. Omalt poolt lisaksin, et mulle meeldis see idee, kuidas toimus maailmade vahel rändamine - selle väljamõtlemine on tase omaette.
Teksti loeti eesti keeles

Kui raamatu esimest korda kätte võtsin, ei teadnud isegi mida oodata. Õigemini ma ootasin midagi, aga mitte nii head. Esiteks peaksin ma andma kümme punkti süzeele. Millegi taolisega pole veel keegi nii hästi hakkama saanud. Algusest peale tikkus peale püsimatus, "mis nüüd juhtub, mis nüüd juhtub?". Olles näinud kultusfilmi "Matrix", leidsin üsna mitmeid sarnasid jooni. Kes teab, võibolla on ka vennad Wachowskidki seda lugenud... Ma ei hakka seda kellelegi soovitama. Raamatu kättevõtmiseks peab igaüks ise huvi leidma, muidu pole seda õiget tunnet.
Teksti loeti eesti keeles

Vähe on raamatuid, mida võtad kätte ja neelad kuni otsas. See on üks nendest. Ja ka teisel korral. Muidugi võib viriseda teatud seebilikkuse üle ja et siin-seal jääb napiks põhjendatust, ent see ei muuda tervikut. Ikka üks täismõõduline "5". Ainus asi, mis mul hinge kriibib, on - et ega ta nüüd SF ei ole, ikka üsna puhas fantasy. (Mis ei ole iseenesest miinus!) Oskaks ise niimoodi kirjutada… Ah jaa - sigahea tõlge.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Mulle meeldib Zelazny Amberi-sari, väga meeldib. Küll aga ei istu mulle peategelane, keda kihutavad taga arusaamatud kihud, ja mida autor ei vaevugi lugejale seletama. Kui Zelazny üritas Corwinit kujutada enesekindla ja -teadliku mehega, siis sai ta sellega hakkama. Paraku jäi Corwin samas eluvõõraks ja suht kunstlikuks.
Teksti loeti eesti keeles

Zelazny paelub oma lihtsusega. Ja tõlk on teinud tublit tööd. Kogu tekst on huvitavalt paralleelis tavamaailmaga, olemas on Varjud (nimetagem neid kõrvaldimensioonideks) ja maa, mida nimetatakse Amberiks.
Olemas on 9 omanäolist (või peaks ütlema: mitmepalgelist) venda, kõrvalosasid täitvad õed ja kõike muud.
Tavakirjanduseks vist väga ei saa lugeda, kuid suurepärane põneviku sugemetega ulmeseebikaks küll. Hetkel tunnen nagu peaks muretsema enesele kõik 10 raamatut, mis seeriasse kirjutet` on.
Kuid Z. puhul ei meeldi see, et Kõik suur on tehtud väikseks, ja väike tehtud ehk liig suureks. 250 000ndene armee väärib vaid kahe-kolme lõiku, siis ta oma otsa ka leiab. Ja see, kuidas kaks printsi treppidest üles jooksid ja vaenukolle surma saatsid, oli palju tähtsam mõnest hukatuslikust Ericu lõksust.
Lahingud on kirjeldamatud -- selles mõttes, et neid ei ole RZ vaevunud kirjeldama illustreeritult. Kuid ega need Z. taotlused polegi -- miks peaks olema seebiooperis esikohal füüsilised kähmlused?
Enim meeldis tegelastest kunstnik Dorwkin. Kuid nagu kunstnik isegi, jäid ka teised tegelased lahti kirjeldamata. Tundub, nagu autor lihtsalt sooviks, et lugeja ka teised raamatud muretseks, lihtsalt seepärast, et teada saada, milliseks need tegelased siis kujunevad.
Ja dialoogid olid nauditavad.

Viis miinusega, kuna ootasin sügavat sisu, aga leidsin eest hoopis äärmiselt huvitava lugemisvara.

Teksti loeti eesti keeles

Tegemist on siin ladusalt kirjutatud fantastilise seikluslooga, mis on järgnevatest osadest peajagu parem. Dialoogid igatahes on kustumatult säravad! Ei üritagi hakata tõlget kiitma, sest pole originaali isegi eemalt näinud (ega suudaks seda ka siis vist teha).

Ka eespool mainitud Platoni teooriast on üpriski palju üle võetud. Platon uskus nimelt, et tavalised igapäevased esemed nagu lauad ja toolid on üksnes arvutud "ilmumuslikud" koopiad täiuslikest originaalidest, niinimetatud Vormidest, mis on hoiul taevas.

Nii mõnigi asi tolles raamatus pani aga mind kergeltöeldes imestama. Üks selline veider asi oli näiteks see, et kuidas nad küll nii kergesti kadunud ja hukkunud meeste arvu kindlaks tegid? (lk 106)

Teksti loeti eesti keeles

Kuna minagi olin ennem raamatu kätte võtmist silmad haiglapalatis avanud, siis andis see ainuld naudingut juurde. Tulebki neli plussiga.
Teksti loeti eesti keeles

Tõesti võib juhtuda, et sarja ülejäänud raamatud tunduvad paremad, kuid ilma sissejuhatuseta poleks ülejäänust ka asja.Alla viie ei saa ka parima tahtmise juures panna.
Teksti loeti eesti keeles

Kahtlemata oli mõtet seda raamatut lugeda... Avardas teatud määral arusaamist kirjandusest. Viit ei saa aga anda tegelaste absurdse käitumise pärast. Nii Corwin kui Random tungisid Amberi paleesse ja haavasid Ericut -- st tegid üksinda palju rohkem ära kui Corwin ja Bleys kahekesi koos 250 000 võitleja ja laevastiku eesotsas. Milleks ajada kokku armeesid vallutamatu kindluse müüride all surema, kui on võimalik paleesse võlujõu abil siseneda ja seal selle isandat rünnata? Ajaloost teame, et üks salamõrtsukas on vahel efektiivsem, kui armeed... Teiseks, Corwin sõitis Avaloni püssirohtu hankima. Miks ta selleks aga Maale ei pöördunud? Võib-olla tuleb see sarjas hiljem välja, aga konkreetse teose lõikes jääb siiski arusaamatuks. Hüva, ma saan aru, et esivanemate kindluse vastu lausa rakettidega minna pole mõtet, siis pole seal hiljem enam midagi, mida vallutada... Aga mis takistas Maalt Caine`i laevastiku vastu aatomiallveelaevu toomast? Mis takistas hankimast helikoptereid õhudessantväelastega? Nagu öeldud, arvatavasti ikka midagi oli, mis takistas, ma ei usu, et Zelazny nii rumala vea tegi, aga sellest oleks tulnud kohe rääkida, kui ta Avaloni suunas sammud seadis, sest praegu jääb täiesti arusaamatuks, miks tohib Avalonist suurtükiväe kohale veeretada, aga Maalt arenenumat tehnikat mitte.

Nagu üks hea inimene mulle vahepeal selgitas, ei põlenud Amberis ei vedelkütused ega ka püssirohi ja seda tõesti käesolevas romaanis ka mainiti. Nii et helikopterid langevad ära. Mis püssirohtu puutub, siis ma kardan, et praeguseks on nii palju erineva keemilise koostisega lõhkeaineid välja töötatud et kui ükski neist Amberis ei toimiks, ei toimiks seal üldse miski... Ning samuti on mul raske mõista, miks tikud põlema läksid, tikupeas on miskil väävlisodil siiski ka üsna oluline koht. Ning muidugi pole midagi kuskil öeldud ka tuumalõhustumise kohta. Mis ma kogu selle jutuga öelda tahan? Nimelt seda, et olgugi, et ma ei oota Zelaznylt vettpidavat nimekirja füüsikaseadustest, mis Amberis kehtivad ja mis mitte, tekivad sellised küsimused paratamatult, kui ta juba esimestel lehekülgedel autoga Amberisse sõitmist kirjeldab. Sellise probleemi lahendas muide väga vingelt Philip K. Dick oma "Ubikus", kus koos ajaga muutus ka kogu ümbritsev olem automaatselt ajastule vastavaks...

Teksti loeti eesti keeles

No mida ma ütlen?!
Fantasy!! :`(
Mulle fantaasia ei istu, liialt ebareaalne ja sürr. Hehe, veidi pensik öelda muidugi - kõik ulmefännid koos. Ise kah, aga tõesti.
See esimene raamat sarjast on mõneti parem, siin hakkab asi tehnikast ja tänapäevast ning seepärast meeldis mulle isiklikult enam. Tekst on ladus ja mõnusasti loetav. Priima tegelikult.
Kuid mind hakkas küll juba kolm järge tüütama. Kuigi ...
Teksti loeti eesti keeles

Ulme-seep "loe & unusta" kategooriast. Parem kui paljud sellesarnased, õiglane hinne oleks ehk 3+. Aga sarja edasisi osi ma küll kätte võtta ei kavatse.
Teksti loeti eesti keeles

Nüüdseks olen siis jõudnud läbilugeda esimesed viis Amberi seeria raamatut. Kahjuks pean tõdema, et arvustamist väärivad esimesed kaks. "Amberi üheksa printsi" on vapustav raamat. Raamatus kirjeldatav olustik on piisavalt sünge ja peategelane ise on "mõnusalt" sarkastiline. Teos on algusest lõpuni hoogne ja põnev. Soovitan soojalt seda lugeda!!!
Teksti loeti eesti keeles

Vääriline avapauk kogu Amberi sarjale. Ehkki ei saa öelda, et autor ylemäära näeks vaeva lugeja valgustamisega toimuva suhtes ei jää kummatigi mingit rahuldamatuse tunnet hinge - sedav6rra köitev ja tempokas on tegevus. Ei ole mingit taskufilosoofitsemist, vaid r6hutakse konkreetselt meelelahutuse peale, mis n6uaab siiski ka natuke hallolluse liigutamist.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Minu arust oli see raamat väga hea! Algul ei saanud ma pointile pihta, et mis värk toimub. Aja möödudes hakkasin aga aru saama. Öeldes, et Corwin on mälu kaotanud, muudab ta Corwini samasuguseks nagu lugeja, kes ka ei saa aru, et mis toimub. See oli üldse esimene raamat Zelaznylt, mida ma lugesin. Kuna see jättis mulle nii hea mulje lugesin ka teisi, mis olid veel paremad. Aga ma ei hakka neid siin arvustama, vaid avaldan oma arvamust seal, kus selle koht on.
Teksti loeti eesti keeles

Amberi sarja esimest raamatut kunagi ammu kätte võttes polnud mul selle suhtes mingeid erilisi ootusi/lootusi. Varem oli Zelaznylt loetud "Needuste allee", mis jättis üsna kesise mulje ning "Valguse isand", mis oli üllatavalt hea. Võib-olla sellepärast ei avaldanud ka "Amberi üheksa printsi" kohe mingit erilist muljet. Polnud see "Allee" taoline suurejooneline läbikukkumine ning polnud ka see "Isanda" sugune imeline õnnestumine. Põhimõtteliselt jälle üks pseudomütoloogiline romaan, mis kohe kuidagi ei haakunud minuga. Ometi sai see läbi loetud, siis veel kord üle loetud ning tuleb tunnistada, et kuigi tegu pole kindlasti minu absoluutse lemmikuga, on "Amberi üheksa printsi" kindlasti kõvasti üle keskmise meelelahutus. Mitte just sellepärast, et see teos oleks väga uuenduslik või midagi sellist, kuigi varjud iseenesest oli päris hea leid, vaid pigem Zelazny kirjutamisoskuse tõttu. Intriig on paigas ning erinevate niidiotsade ajamine igati põnev. Kahjuks ainult natuke liiga lihtne. Sellepärast ka neli.
Teksti loeti eesti keeles

Meeldis väga, sest erineb oluliselt seni loetud fantasy`ist. Tõendus sellest, et hea fantaasiaraamat ei pea olema ilmtingimata telliskivi.
Teksti loeti eesti keeles

Amberi saagast on päris palju juttu olnud. Mul õnnestus Zelazny`t päris kaua edukalt ignoreerida kuid ühel hetkel jäi raamatukogus "Üksildane oktoobriöö" näppu ning maitses hää. Kümneosaline saaga kõlab natuke hirmutavalt, eriti kuna ma pole eriti suur sarjade fänn - pigem hindan seda kui autor suudab ühe romaaniga joonistada selle, mida mõni teine kahe, kolme või kümne raamatuga. Jah, ma antud juhul võrdlen võrreldamatuid asju aga siiski... aga eks see natuke on ka maitse asi.

Amberi dekaloogia esimene raamat juhatab sisse pikema loo, kus peategelaseks on väljamõeldud maa Amberi üks üheksast vennast nimega Corwin, kes üritab kaotatud võimu ning kuningatrooni tagasi võita. Raamat algab siinsamas "meie" maailmas, kus peategelane ärkab haigevoodis ning ei mäleta minevikust suurt midagi. Vaikselt hakkab autor tempot üles keerama, meenub üks ja teine detail ning minevikuprobleemid ei lase samuti kaua oodata. Varjumaailm murrab end mürinal sisse ning Corwin koos vend Randomiga sõidavad õde Floralt laenatud Mercedesega Amberi poole, kahel pool teed kraaviaetud veoautod ning laibamäed. Ma ei mäleta küll suurt midagi "Needuste alleest" aga fiiling on sama. Küberpunk kohtub iiri, keldi ja skandinaavia mütoloogiaga. Amberi maailmas kaob muidugi küberpunk kus kurat.

Minu silmis raamatu põnevaim osa ongi raamatu esimest poolt täitvad mäluhäired ning peategelase sukeldumine minevikku ning järk-järguline kodumaailma taasavastamine. Samuti on Amberisse minek tõsiselt hästi välja kukkunud ning ma neelasin terve raamatu paari õhtuga. Natuke hakkas kripeldama autori stiil, mis on minu jaoks häirivalt hemingveilik - napid kirjeldused ja lihtlaused muudavad raamatu ja loetavuse lapsikuks. "Üksildase oktoobriöö" puhul oli napp ja lakooniline joonis omal kohal aga "Amberi üheksas printsis" oleks oodanud rohkem sügavust ning põhjalikkust. Samas see ilmselt ongi Zelazny leivanumber - kui oleksin lugenud kõigepealt Amberit ja seejärel siirdunud muude raamatute juurde oleks ilmselt efekt analoogne.

Igaljuhul täitsa okei lugemine ning ilmselt võtan millalgi ka järgmise raamatu ette. Kohe järjest ei taha - hetkel on Isaac Asimovi "Asumi" triloogia teine raamat käsil. Järjest ei viitsi saagasid lugeda aga jupitades on teine tera.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea kaasakiskuv raamat. Kuidagi ei raatsinud pooleli jätta, tahtsin jätkata. On nii hoogsat tegevust kui salapära. Tegelased on ühest küljest täiesti ebainimlikud, aga teisest küljest jällegi läbinisti inimlikud, paraku küll selle sõna halvemas tähenduses. Väikeste asjade üle võib ju norida, aga tervikuna lugemisnauding missugune.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2019
september 2019
august 2019
juuli 2019
juuni 2019
mai 2019

Autorite sildid: