Kasutajainfo

Aleksei Pehhov

30.03.1978-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Aleksei Pehhov ·

Džanga s tenjami

(romaan aastast 2002)

eesti keeles: «Džanga varjudega»
Tallinn «Varrak» 2012

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
1
3
1
0
Keskmine hinne
3.0
Arvustused (5)

Kui esimene osa teenis plussiga nelja, siis teise osa neli tuleb miinusega. Eelmises ei jõudnud tavalistest homm-i tegelastest veel sisse tulla luukered ja zombid-ghoulid. Nüüd on nad, põgusalt küll, juba olemas. Et siis esimeses osas saadeti vargast peategelane koos kireva sõjasalgaga kauges metsas olevasse sügavasse, peamiselt matusetalitusteks kasutatud labürinti riikliku tähtsusega võlueset otsima. Teises otsas jõutakse juba metsa servani välja ning seltskonda on vahepeal tublisti harvendatud.

Kuni autor veab ühte, peategelase ja tema kaaslaste rida, on asi üsna kena. Mõningate korduvate naljade, etteaimatavate pahanduste ja niisama etteaimatavate lahendustega küll, kuid päris haaravalt kirjutatud. Aga teises osas on peetud vajalikuks esimese olulisemad sündmused üsna nüridalt ümber jutustada. Ning sündmustele sügavama tausta andmiseks on kasutatud nägemusi ja unenägusid, mis mõjuvad tekstis võõrkehadena. Ma saan aru, et on vaja mõõdukat salapära, aga ma usun, et seda oleks saanud teha ka elegantsemalt, kui et peategelane jutustab oma unenäo ära ja teadjamad siis noogutavad murelikult ja poetavad mõne esoteerilise märkuse.

Kui öeldaks, et see on vene fantasy tubli keskmine, siis ma võtaksingi seda lihtsalt korraliku meelelahutusena. Aga kui öeldakse, et see on mingi vene fantasy tipp, siis ma muutun nagu kriitilisemaks. Ah, noh, eks ma püüan kolmanda osa ka läbi lugeda.

Teksti loeti vene keeles

Nägin juhuslikult raamatukogu uudiskirjanduse letis. Oli ebamäärane (positiivne) mälestus esimese osa lugemisest. Stoori ei meenunud, peategelane ei meenunud. Otsustasin siiski võtta – kui miskit väärt, siis meenub – pooleli jätmine ei ole ka raske...

Ei jätnud pooleli. Poiss oskab kirjutada, kuigi ega tal midagi öelda ei ole.
Tegelased ei läinud segi ja nende meelespidamiseks ei pidanud pingutama. See on suur asi, eriti nii suure hulga tegelastejuures. Olen kohanud ka kolme tegelasega raamatuid, kus on raske meeles pidada, mis vahe neist kahel omavahel on.
Seiklus kandis küll.
Ladusa jutu sees on päris pikad ja head lahingute ja võitluste kirjeldused. Vist ainult ühekorra libisesin poolest leheküljest üle. Vähemalt autorile paistsid relvad meeldivat ja tal on nende kasutamise vastu huvi.

Sisust andis eelmine arvustaja aimu.
Vene fantasy tippude hulka ei saa seda lugu küll paigutada, tegemist on selge meelelahutusega – see tähendab ajatäite tarbetekstiga. Tipp olemiseks oleks seal pidanud vähemalt mingigi mõte olema, aga mida pole, seda pole.

Meenub, esimese osa lugemise juurde jõudis kusagile teadmine, justkui olla venelase jutt Tolkieni paroodiaga – ei ole. Kompilatsiooni tegemisel on Sõrmuse lugu lihtsalt üks alusmateriale. Ta tundub oma eeskujude suhtes olevat üsna ükskõikne, ei jumaldamist, ei kummardusi, ei irvitusi ...

Sain midagi enda kohta teada – paksude seiklusraamatute lugemise juures on nüüd olemas ajamäärus ja kirjutamisoskuse mõõdupuu: George R. R. Martin. Lugesin Troonide mängu sarja möödunud suvel. Siis mõistsin lugejale tegelastega emotsionaalse kaasaelamise andmise senisest hoopis suuremaid võimalusi. Pehhovil on üks tähtis tegelane, kuussada lehekülge tema seiklusi on seljataga ja teist kuussada on ees – ei juhtu temaga midagi(!), hea rahulik lugemine. Troonides ei võinud kunagi kindel olla, aegajalt tuli lugdes hinge kinni hoida, lehekülgede kaupa ... Ajamäärusena töötab see sedaviisi, et enne (troonide lugemist) oleksin ma Pehhovi oopust kõrgemalt hinnanud, nüüd ma tean, kuidas saab palju paremini.

Mis häiris. Väga subjeltiivselt.
Pika mõõga tehnika – tehnika nimetus ja võitluse kirjeldus viitavad vanale Hiina traditsioonile, aga relva(de) kirjeldus pärineks nagu varajase keskaja kahekäemõõkade kataloogist. Minu meelest ei sobi need hästi kokku.
Vist (läbivalt) oli jutt vibupüssidest, mida kasutati ammu asemel (tõlkijat ei ole nimetatud, toimetaja on naisterahvas, raske on naisfiloloogilt oodata huvi vanade relvade vastu, aga selleta ei saa ju). On ju olemas ilus eestikeelne amb! Küll aga oli meeldib tajuda vibu ja ammu (vibupüssi) selget eristatust – sellega ei saa hakkama just kõik kirjanikud ja tõlkijad.
Kui juba maagid ja võlurid ja šamaanid kõikjal ringi töllerdavad, siis pole enam vaja kahureid ja püstoleid sisse tuua! Kusjuures kahur jõuab lahingusse maagia abil – no tule jumal appi!
Jumalad. Füüsilised tegelased olid (enamvähem) selgelt eristavad, teispoolsused ja jumalad läksid küll segi – neid oli nagu ratsahobuse sitta ja nad haisesid üsna ühtemoodi vaenulikult.
Üldise karaktriloogika viga. On vene ütlemine: on julged katselendurid ja vanad katelendurid, vanu ja julgeid katselendureid ei ole olemas. Raamatis on eriüksus, mis koosneb kõige parematest ja kogenenumatest sõdalasestest. Nad on maailma päästmise missioonil ja nad norivad igal ristteel ja kõrtsis teistega tüli! Misjauks?
Raamatu (ja sarja) pealkiri on seotud maagilise tantsu võimega, mis peategelast justkui iseloomustaks, paar korda mainitakse ka tekstis, et maailmu luuakse tantsuga – oleks võinud olla kasvõi ükski lehekülg tantsu ja tantsimise tunnet. Kui autor tantsimise suhtes nii ükskõikne on, siis pole vaja seda va tantsimist mütoloogiasse toppida!

Lõpetuseks siis üks pisike viide maagilisele tantsule, kolmkümmend aastat vana ja töötab siiani. Toksige Youtobe’i sisse „Saura, Carmen factory fight“ ja vaadake! See on see emotsioon, mis Pehhovi tantsuraamatus puudu. Aga kirjutada Pehhov oskab – kui tal oleks meeles püsinud, oleks ta selle sisse kirjutanud – minu mälu järgi oli (vähemalt üks) tants esimeses osas olemas.

Teksti loeti eesti keeles

Kui esimene osa jättis oma vigadest hoolimata võrdlemisi hea mulje, siis teisega see kahjuks enam nii ei ole. Autor mässib oma tegelased üha enam klišeede võrku ning ei oska neid enam sealt kuidagi välja tuua. Samuti häirisid need sekeldused linnas, kuigi need olid vajalikud, sest ilma nendeta oleks raamat ilmselt veel igavam uitamine kuskil kõnnumaal olnud. Praegusel kujul on see lihtsalt igav. Pehhov üldiselt kirjutada mõistab, see on selge, kuid ta ei oska oma annet sihipäraselt rakendada. Sellepärast ongi tulemuseks tellis, mis oma lehekülgede arvust hoolimata ei paku peale mõne üksiku mõnusa hetke suurt midagi. Kolm
Teksti loeti eesti keeles

Kui see jama on vene fantasy tipp siis vaesed venelased tõesti...Mingi suvaline rännakuromaan, algas eikusagilt ja lõppes samuti eikuskil, tõsi küll, õhus oli lubadus et kohe hakkab tegevuseks minema. Mingid absoluutselt üksteisest eristamatud tegelased reisivad kuhugi - kuhu täpselt, selle on keskmine lugeja juba ammu jõudnud unustada, sest esimese osa ilmumisest on hulk aega möödas - tegema midagi - mida täpsemalt on samuti juba ammuilma vahepeal ladestunud muu muljetekoorma alla mattunud - ja maailm sealjuures on hall, nüri, igav ja üksluine. Mingi haldjad, mingid orkid, mingid spetsnaz`id ja mingid pahad, kes neid takistada püüavad...Tüütu pask ütleksin, kui kohati poleks mõnda lehekülge täitsa nautinud. Sobilik lektüür eluks vajalike toiteainete omastamise järel tekkinud jääkide väljastamiseks ette nähtud spetsiaalruumi nimetatud protseduuri kõrvale, kus allakirjutanu seda ka paari viimase kuu jooksul tegi. Ja kolmanda osa ostan ka, kasvõi selleks et teada saada kuidas see jama lõpeb, kuigi kahtlemata on probleeme meeldetuletamisega kes üldse kuhu sõitis ja milleks ja mis probleem üldse oli.
Teksti loeti eesti keeles

Sarja kõige nõrgem raamat, tegevus ei liigu praktiliselt üldse edasi, naljad tundusid olevat naljade pärast ja midagi ilusat/vägevat/eepilist ka sisse ei mahtunud.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2018
september 2018
august 2018
juuli 2018
juuni 2018
mai 2018

Autorite sildid: