Kasutajainfo

Elizabeth Kostova

4.08.1964-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Elizabeth Kostova ·

The Historian

(romaan aastast 2005)

eesti keeles: «Ajaloolane»
Tallinn «Ersen» 2006

Hinne
Hindajaid
4
2
0
0
0
Keskmine hinne
4.667
Arvustused (6)

Ameerika kirjaniku romaani maakeelne tõlge ilmus äsja kirjastuselt " Ersen" , tõlkepealkirjaga " Ajaloolane" .

Romaani võiks laias laastus iseloomustada Dan Browni ja Bram Stokeri sünteesina. Erinevalt esimesest on tegu siiski vaieldamatult lausulmega. Tegevus algab 1970-ndate alguses. Ameerika diplomaadi emata kasvanud ja ajaloohuviline tütar leiab isa raamatukogus patsahkami veidraid kirju tolle kunagiselt sõbralt, inglise teadlaselt Bartholomew Rossilt ning kuueteistkümnendast sajandist pärit raamatu, mille keskel asub draakoni pilt kirjaga " Drakulya" , kõik ülejäänud leheküljed on tühjad, samuti puuduvad kaaneillustratsioonid. Isa tahab tütre kaitsmiseks leiuga seotud uskumatut tõde tema eest vähemalt osaliselt varjata, ent peagi kistakse mõlemad müstiliste sündmuste keerisesse, kus niite tõmbab vampiiriks muutunud 15. sajandi Valahhia vürst Vlad Tepes ehk Dracula...

Selle vägagi omanäolise raamatu tegevus toimub eri ajastutel. Kirjeldatud on nii Rossi jahti Draculale 1930. aasta paiku, minategelase diplomaadist isa ja Ungaris sündinud rumeenlannast ema samalaadset tegevust 1950-ndatel ning tüdruku enda jahti aastakümnete eest kadunud ema otsivale isale. Minajutustaja " eessõna" on kirjutatud aastal 2008 ja aeg-ajalt põigatakse muidugi ka viieteistkümnenda sajandi Valahhiasse. Tegevus toimub vaheldumisi Hollandis, Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias, Ungaris, Rumeenias, Bulgaarias, Kreekas, Türgis, Ameerika Ühendriikides, Sloveenias ja mujal endise Jugoslaavia alal.

Ehkki romaani idee võib tunduda kulununa, jätsid vähemalt esimesed sada lehekülge küll üsna mõjuva ja õõvatekitava mulje. Dracula kirjeldamisel vampiirina ei lähtu Kostova mitte Stokeri romaanist, vaid 15. sajandi Balkanimaade ajalugu puudutavast poolfiktiivsest materjalist, mille puhul ilmselt vaid konkreetse piirkonna ajalugu hästitundvad spetsialistid võivad öelda, kus jookseb piir ajaloo ja autori väljamõeldu vahel. Näide Kostova mõtisklustest: Stalin imetles Ivan Julma, kes omakorda imetles Vlad Tepesit-kas polnud Vlad Tepes siis kurjuse kehastus?

Romaanis kirjeldatakse tegevuspaiku äärmise detailsusega ja ülalkirjeldatud maade õhustik jõuab suurepäraselt lugejani . Lugedes tekkis vaid üks loogiline küsitavus: isegi kui eeldada, et 1950-ndate aastate alguse kommunistlikus Ungaris võis üksikisik omada püstolit ( milles ma sügavalt kahtlen) , siis vaevalt oleks ta saanud seda erinevate tollide kiuste kaasa viia läänebloki maadesse ja Bulgaariasse.

Teksti loeti eesti keeles

Viis eelkõige meeldiva yllatuse pärast. Ei arvanud, et _sellest_ teemast annab kirjutada veel midagi, mis otsest piinlikkust ei tekita. Täitsa huvitav oli. Ja lugeda oli ladus. Natuke seostus Inglite ja Deemonite tipphetketega. Eriti hea oli raamatu algus, see oli mingi sulam kunagistest lemmikraamatutest, mille nimesidki enam ei mäleta. Teadlaste/(kunstnike/kirjanike) tytar avastamas kummalist boheemide maailma, mille väärtused argistest hoopis erinevad... Suurte raamaturiiulite aarete avastamine. Poollapsik kodust põgenemine. Habras armastuslugu verinoore tydruku ja tudengi vahel. Deemon valitud inimesi yhtaegu otsimas ja sama-aegselt neid eemale tõrjumas.. Ma olen sarnaseid pilte kusagilt lugenud, ja kindlasti mingitest headest raamatutest. Vot jah, "Ajaloolane" mõjus mulle nagu "Kaleidoskoop" mõnusatest/põnevatest/lõhnavatest asjadest. Pealegi - mõned inimestevahelised suhted olid raamatus kirjeldatud vapustavalt ehedalt, nagu mitmed tegelaskujudki. Kuigi, jah, paraku, lõpp oli jabur ja neid lohepildiga eriliselt rariteetseid raamatukesi näis olevat ka igal vastutulijal. Aga muidu on mul hea meel, et lugesin.
Teksti loeti eesti keeles

Tõsiselt hea raamat. Kusjuures vahepeal on selline "Gooti horrori" teema ja kohati tõesti tekib endalgi kurikahtlus, et äkki ongi vampiirid olemas. Pärast raamatu lugemist tekkis kohe tahtmine sõita Rumeeniasse või Konstantinopolisse (Istanbul). Super teos, mõnusate ajalooliste ja pseudo-ajalooliste faktidega ümbritsetud "masterpiece". Kindel viis!
Teksti loeti eesti keeles

Alustaks umbes samuti kui Katz -- et esimeseks tuli tahtmine vanduda, et jätke see laibamõnitamine, jälle lüpstakse vaest Vlad Tepesit. Paraku oli selleks ajaks raamat juba meeldima hakanud... Raamatu tugevaimaks osaks saab pidada taustatundmist ja olustiku loomise oskust. Loomulikult oli seal vigu, alates kasvõi esimese arvustaja märgitud relvade väga vabast üle sotsmaade piiride toomisest kuni mängleva kerguseni, millega vanu krüpte lahti murti. Omad vead on ka sisu osas, alates üsna pööraste kokkusattumuste jadast, et lugu paigalt võtaks, kuni natuke mannetu üllatuseni lõpus. Mis kõik kokku aga ei muuda fakti, et teos tervikuna suurepäraseks maiuspalaks osutus. Võrdlust Dan Browniga pean kohatuks, sest tegu on erineva klassi romaanidega. EK ei muuda ajalugu maotuks puntraks, kus tõde ja väljamõeldised läbisegi, ta võtab üsna autentse tausta ja asetab sinna Teivastaja. Ta ei lase peategelastel kapata mingi kunstliku, loogikavaba mõistatuse järel, vaid oskab edasi anda üle aastakümnete, generatsioonide ulatuvat traagilist võitlust kurja jõuga, kel sihtmärgiks valitud inimestega omad plaanid. Samas aga -- kuigi veelkord, pean teose tugevaimaks küljeks just autori teadmisi asjadest, millest ta kirjutab -- ei lasta põnevusel hajuda, kuigi sinna juurde süüakse uskumatutes kogustes head toitu. See viimane ei ole juhuslik märkus, sest vaid korra ei taha tegelastel pakutu (veega segatud lambapiim) alla minna... Üldse on meeleolu vaatamata ohtudele ja mainitud traagilisusele küllaltki helge, inimesed on oma põhiolemuselt head ja abivalmis, kloostrid on võrratud ja maastik vaimustav. Tõeliselt kaasahaarav, ehkki reaalsuses tuleb ahastus peale, kui keegi näitab vanu kive ja vana koli, mida nad andunult seal uurisid...

Kokkuvõtvalt on niisiis tegemist teosega, mida saab julgelt soovitada, kui esmatähtis ei ole pidev andmine ja pikad autentsed kirjeldused ära ei hirmuta.

Teksti loeti eesti keeles

Ideeliselt ja põhimõtteliselt meeldib see raamat mulle väga. Seal on olemas väga palju sellist, millele saab ainult kaasa kiita. Üldiselt hea taustatundmine ja perioodi enesele selgekstegemine (siiski - 17. saj Hollandi kaubavahetus, muide, on väga huvitav teema ning sugugi mitte igav. Piraadid, India, siidikaubandus jms.) Nagu ülal öeldud esines muidugi ka teisi ebatäpsusi, aga see pole ju tegelikult kõige olulisem. Kuigi siin on juttu olnud, et võrdlust Dan Browniga oleks patt teha ning igal juhul on see raamat just eeltöö poolest Dan Brownist üle, siis põhimõtteline sarnasus on neil olemas. Olemuslikult on raamat väga lihtne. Mulle näib, et seda iseloomustab teatud jamesbondilikkus – eksootikaihalus, kokkusattumused, suured varandused, kaunid vaated, head toidud, riigi- ja moraalipiire ületavad saladuste lahendamised, väline butafooria. Lühidalt, kirjanduslikku ambitsiooni jäi justkui väheks ning nt võrreldes «El club Dumas» vms tekstiga, jääb oluliselt nõrgemaks.
Teksti loeti eesti keeles

Dracula on kuri, Dracula on paha, Dracula on võimas, Dracula on päratult rikas. Peale selle on ta ka paras bibliofiil ning see saabki talle hukatuseks, sest oma võimetuse tõttu kogutud raamatuid katalogiseerida, on ta sunnitud abi otsima silmapaistvate ajaloolaste hulgast. Teadlased pole muidugi nõus Vampiiride Isanda teenistusse astuma. Nemad tahavad hoopistükis vaia läbi tema südame ajada. ülimalt absurdne ning banaalne on Kostova "Ajaloolase" sisu, kui see juppideks lahti arutada. Ilmselgelt on autor Draculast väga sissevõetud ning ta üritab oma vaimustust ka lugejatega jagada. Üsna ebaõnnestunult, sest ta ei suuda vereimejate mütoloogiasse midagi uut lisada. Dracula on üks suur klišee ning käitub ka sedasi. Selles osas on raamat piinavalt igav. Asja ei tee paremaks ka Kostova stiil- Meenutused meenutustes meenutavad meenutusi. Ja nii algusest lõpuni, läbi uskumatute kokkusatumuste ja juhuste. Korra ju nii võib, kui midagi muud üle ei jää, kuid lõpmatuseni mitte. Õnneks autoril annet on ning ta suudab enamuse neist lihtsatest lahendustest kenasti sõnavahu alla peita, pakkudes meeliülendavaid kirjeldusi Ida-Euroopa riikidest ning nende kulinaariast. Reisikirjeldusena suurepärane, põnevikuna keskpärane, õudukana väga mannetu. Nõrk neli
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019
veebruar 2019
jaanuar 2019

Autorite sildid: