Ulmekirjanduse BAAS - Aarne Ruben

Arvustused (7)

19.03.2011, kell 21:41

Käesolevas "Täheajas" on see juba teine sarnane tekst (esimene oli Püttsepa oma)-žanriulmes varem praktiliselt tundmatu kohaliku autori lugu, mis on hästi kirja pandud, ent ulmeline element loos jääb kuidagi pinnapealseks või segaseks. Iseenesest on vaid positiivseks tendentsiks, et muidu ulmekauged inimesed ennast ja oma loomingut žanriulme väljaannatega seovad. Samas võib tulemus olla hardcore-fännide jaoks piisavalt segadusttekitav.

Loole, mille peategelaseks on Vabadussõja-aegses Tallinnas missioonil viibiv Briti mereväeohvitser, ei tahaks alla "nelja" ka anda... kasvõi selle suurepärase ajaloolise õhustiku pärast. Ulmeline element seevastu ei jäta eriti tugevat muljet. Segaseks jääb, miks tulnukad Raxworthyt üldse torkisid ja mis oli sellel kõigel pistmist lõpupoole mainitud 1920-ndate aastate poliitiku Reinkubjasega.

Neli miinus.

Teksti loeti eesti keeles

Meelis Sepp

8.04.2011, kell 11:50

Ma ei saanud sellest jutust absoluutselt aru. Või noh, jutust sain aru küll, aga tema kirjutamise vajadusest mitte. Hea küll, vajadus vajaduseks, aga ma ei saanud aru, miks oli vaja suhteliselt loomulikult mõjuva, asjatundja kirjutatud olustikupilti 1920ndate Tallinnast lisada mingisugune primitiivne ja väga ähmane ulmeline mõõde, mis mõjus äärmiselt ebaloomuliku ja kunstlikuna. Ei sobinud jutu olustikku, ütleme nii.

1920ndate Tallinna olustiku ja kirjelduste eest oleks hinne "neli", võibolla isegi plussiga. Äärmiselt ebasobiva külgepoogitud labase ja primitiivse ulme eest kukub lõplik hinne paraku "kahele".

Teksti loeti eesti keeles

Johannes Koit

9.04.2011, kell 19:12

Mingisugune Briti ohvitser satub peale Vabadussõda Tallinnasse mingisugust ülesannet täitma, mille käigus puutub ta kokku mitmete üleloomulike nähtustega. Esialgu lugema asudes tundus mulle, et tegemist on sellise mõnusa ajaloolise hõnguga looga, kuid mida lehekülg edasi, seda enam see tunne kadus. Autor oskab küll suurepäraselt meeleolu luua ning kirjeldada, kuid faabula seadmine ei tule tal kahjuks samahästi välja. Nõutuks võttis ka lõpp, mille seotust eelneva sündmustikuga oli üsna raske mõista. Sellepärast kujuneb minu hinne umbes samadel alustel - kirjeldused ja atmosfäär neli, sisu kaks. Kokku seega kolm

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Ruumet

25.04.2011, kell 03:15

Jüri Kallas

24.05.2011, kell 03:25

Peaksin vast alustama ülestunnistusega, et Aarne Rubeni isik ja teod on põhjuseks, miks ma pole eriti tahtnud antud kirjamehe tekste lugeda... ja need mõned, mis loetud, pole samuti mingit elamust pakkunud.

Antoloogias «Täheaeg 8: Sõda kosmose rannavetes» ilmunud juttu «Häire» tuli aga lugeda... lubasin nimelt ühele inimesele, et loen kõik kogumiku tekstid läbi ja kirjutan neist midagi.

Jutu tegevus toimub 1918. aasta detsembris, mil Inglise laevad tulid Tallinnasse appi noorele Eesti riigile ning peategelaseks on Tema Majesteedi laevastiku ohvitser Henry Raxworthy.

Leitnant Raxworthy majutatakse ühe baltisakslasest aadlikku majja... härra ise eriti kodus ei viibi ja leitnant suhtleb rohkem teenijatega... selles toas, kus leitnant magab... selles toas aga kummitab...

Mainisin juba eespool minu suhtumist Aarne Rubenisse ja tema loomingusse. Üllatav oli aga, et jutt «Häire» läks üsna hästi käima ja jupp aega lugesin ma seda täitsa huviga. Hoolimata isegi sellest, et minus tekitas kahtlusi Briti meremeeste komme mere sügavust meetrites mõõta ja husaarinalju teha.

Mingil hetkel hakkas aga jutt jaburaks kiskuma. Tõeline jaburus algas aga siis, kui ohvitser kummituse eest riidekappi peitu puges! Umbes sellest kohast hakkas jutt ka maha käima: algas kirjandusliku soga ja banaalsete käikude kohmakas paraad.

Muljeid kokku võttes ei oskagi ma öelda, et mida Aarne Ruben selle jutuga öelda tahtis, kui tahtis. Naudingut tappis ta igatahes kenasti ja lugemisjärgselt ütlen, et üks tüüpiline Rubeni kirjatükk see on... et vana ajakirjandust ja arhiivimaterjale on rohkesti läbi töötatud, kuid mingiks kompaktseks tulemuseks see materjalilasu vormunud pole.

Teksti loeti eesti keeles

Maniakkide Tänav

16.09.2011, kell 16:05

Kristjan Sander

2.02.2019, kell 20:31

Ajupask.

Teksti loeti eesti keeles