Kasutajainfo

Reeli Reinaus

  • Eesti

Teosed

· Reeli Reinaus ·

Deemoni märk

(romaan aastast 2014)

Hinne
Hindajaid
0
0
1
1
1
Keskmine hinne
2.0
Arvustused (3)

Maria oleks nagu suhteliselt tavaline 17-ndale eluaastale lähenev eesti koolitüdruk, kui elu teeb kardinaalse pöörde. Klassiõde näeb riietusruumis Maria seljal mingisugust armi või märki, mis teda šokeerib. Pärast mõningaid arusaamatusi saab klassiõde Mariale seletada, et see on poolingli, nefilimi, stigma. Peategelane ei usu nii lolli juttu, ent temas tekivad kahtlused, eriti kui märk vaikselt kihelema hakkab. Tema elu muudeks olulisteks muutusteks on kohtumine Andreasega, kellega ta on kunagi kokku puutunud, ja armumine temasse, ning tutvumine Guidoga, temaga samas majas elava mõned aastad vanema noormehega. Kui Andreasega ona asjad sealmaal, et tal avaneb näha noormehe paljast ihu, näeb ta ka tolle seljal samasugust stigmat nagu tal endalgi. Mariat haarab kabuhirm, ta arvab, et poiss on hoopis nn Must Ingel, kes tahab teda tappa ja ta põgeneb peaaegu kellelegi teatamata Berliini, kus varjub ühte skvotterite kommuuni.

Need sündmused on romaani sissejuhatuseks ja sealt edasi toimub kogu tegevus erinevates Euroopa paikades - Saksamaa, Pariis, Genova jmt. Andreas võtab Mariaga telepaatilisel moel ühendust ja valgustab teda veidi inglite teemal. Maria aga ei usalda noormeest, samuti ei avalda Andreas Mariale väikestki osa vajalikust informatsioonist. See pidev usaldamatus, varjamine ja segase ning jaokaupa info tilgutamine käis mulle lugemise ajal kõvasti närvidele ja sellel on osa kehvemapoolses hindes. Andrease kaudu saab tüdruk ka flashback´e oma eelmistest eludest ja Andreasest. Üks selline mälestus paneb teda uskuma, et tema stigma pole mitte ainult ingli, vaid ka deemoniks olemise märk. Umbes kuu aja pärast tõmbab keegi Maria tänaval kangi alla ja üllatuseks näeb tüdruk majanaabrit Guidot, kes ütleb, et tal kulus kõvasti aega Maria ülesleidmiseks. Alles Guido käest saab Maria rohkem teada: ta on poolingel, kelle teeb eriliseks spetsiifiline DNA, millel on vist pistmist poärinemisega ühest peainglist. Teda ajavad taga mustad inglid, kellel on teda vaja selleks, et hukutada maailm vms. See võimalus eksisteerib neil miskipärast just tüdruku 17. sünnipäevast 18. sünnipäevani. Guido on tema kaitseingel Ariel, kes peab teda selle aasta jooksul varjama ja kaitsma. Guido on tegelenud sama ülesandega ka paljudes Maria varasemates eludes. Maria varasematest eludest pärineb ka kahe ingli - Guido ja Andrease vana vihavaen, kus noorel neiul sugugi mitte tähtsusetu roll on.

Ühel hetkel saabub Maria juurde ja Andreas ning sealt edasi, põgenedes tüdrukuga Guido juurest, kuid nad leitakse ühes inglite varjupaigast ja sealt edasi liigub kolmik koos - eesmärgiks see aasta vastu pidada ja enda asukohast deemonitele mitte märku anda. Maria ja Andrease armusuhe hääbub pingelises olukorras ja üldse on õhustik kohati väga närviline.

Miskipärast ei kuule me sõnagi sellest, kas Mariat ka Eestimaal taga otsitakse, miks ei muretse Maria eriti oma ema võimaliku ahastuse pärast jms. Üldse on Maria käitumises uue olukorra omaksvõtmisel ja viibimisel selles nii palju ebausutavusi, et pole vist mõtet hakata neid kõiki üles lugema. Hoolimata neiu õrnast east, ingellik-deemonlikust taustast ja emolikust tundlemisest ei mõju tema olek realistlikult. Samuti jäävad arusaamatuks Guido ja Andrease kaitsemeetmed - kuidas ikkagi olukorras, kui kaalul on kogu inimkonna saatus, ei rakendata Maria suhtes ranget koduaresti, vaid käiakse regulaarselt restoranis söömas, lastakse tüdrukul suvaliselt mööda linna uidata jne? Siis polegi ime, et deemonid lõpuks neile jälile said.

Kui raamatust peaks tulema kordustrükk, siis tuleks parandada ära üks segadusttekitav viga, mis on juhtunud romaani kulminatsioonipunktis lk- l 316. Mitte "Andreas," sosistasin ma. "Sa tulid täpselt õigel ajal.", vaid "Guido," sosistasin ma. "Sa tulid täpselt õigel ajal."

"Deemoni märki" on lihtne lugeda, tekst on lobe ja ammendatav ka ühe päevaga. Hoolimata paljudest ebausutavustest ja kergelt jaburatest sündmusepöörangutest ei olnud raamat kuidagi eriliselt vaevav kogemus. Ei tekkinud tunnet, et rohkem ma RR raamatuid kätte ei võta. Pigem võiks sedastada, et RR on üks juhtivamaid noortele ja lastele suunatud ulme kirjutajaid.

Teksti loeti eesti keeles

Pluss püüdlikkuse eest. Ei oska inimene kirjutada, aga vähemalt püüab. Teised isegi ei püüa mitte. Ma mõtlen neid nö päriskirjanikke. No young adult on raamatuturul üks vähestest kasvavatest valdkondadest, viimastel aastatel lausa palavikuliselt kasvav osa. Ma pole kindel, kas Eestis on ka tegelikult teismeliste lugemishuvi suurenenud - mingil määral pärast Harry Potterit kindlasti - aga kui nimetatud nišš mujal maailmas kasvab, on kirjastajad hakanud ka meile tonnide kaupa kõntsa sisse tooma. Kõik need sädelevad vampiirid ja muu säärane. Kirjanikuametit pidada tahtev inimene peab oma sissetulekute suhtes ikka päris ükskõikne olema, kui raamatuturul toimuva tähelepanuta jätab ja hobuse unenägude kirjeldamisele pühendub.

Teoloogiaharidus on Reinausile kirjutamisel nii plussiks kui miinuseks. Plussiks, sest vähemalt ristiusuga seotud asjad on selged, selle poole pealt mingeid lauslollusi ei tule. Ning miinuseks, sest autor on ristiusu kaanonites väga kinni, ei söanda nendest lähtudes improviseerida vms. (Lugege näiteks Kadreyd, kui tahate teada, kuidas seda teha...)

Absurdseid detaile leidub kohe loo alguses, aga kuni tegevus käib Tallinnas, neelab lugeja need ehk alla, lootuses, et vast antakse hiljem seletus. (Peategelase ja tema ema suhetele, näiteks.) Loetamatuks muutub tekst niipea, kui tegevus Eestist välja läheb. Pahatihti pälvib oskamatute autorite puhul kriitikat see, et tegelasi asendavad pabernukud, keda siis autori tahtel siia-sinna tõstetakse. No ega palju elusam pole ka peategelane Maria, aga oluliselt rohkem häirib sedapuhku, et tegevuskohti asendavad paberist, värvipliiatsitega kergelt varjutatud dekoratsioonid. Otse välja öeldes: autor ei oska lugejale tajutavaks kirjutada kohti, mida ta oma silmaga näinud ei ole. Ükskõik siis, kas tegemist reaalselt eksisteerivate linnadega või ainult kujutlusest pärinevate lossidega. Noorele lugejale ei saa seda raamatut soovitada, küll aga leiaksid kirjutamishuvilised siit õpetust, kuidas ei tohiks kirjutada.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuli 2019
juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019
veebruar 2019

Autorite sildid: