Kasutajainfo

August Derleth

24.02.1909-4.07.1971

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Roman Podolnõi ·

Predelõ fantazi

(jutt aastast 1964)

ajakirjapublikatsioon: «Tehnika – molodjoži» 1964; nr 5
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Fantaasia piirid»
antoloogia «Diogenese latern: Valimik nõukogude ulmejutte» 1976

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
4
2
2
0
0
Keskmine hinne
4.25
Arvustused (8)

Poe, Rjurikovitsh ja Lobatshevski arutlemas maailma asju. Jutus oli vist kasutatud nende endi poolt ilmunud mitmesuguseid avaldusi ja need andekalt arutlusteks kokku lükitud. Aga fantaasial peaks ju ikka mingid piirid ka olema.
Teksti loeti eesti keeles

Räägiks alguses taustast. Usun, et kõik teavad, kes on Edgar Allan Poe... on oletus, et Poe käis ka Peterburis. Vladimir Rjurikovitsh Odojevski oli möödunud sajandil üks suurimaid vene õudus- ja ulmekirjanikke. Usun, et matemaatik Lobatshevski on ka kõigile juba koolipõlvest teada. Vaat siis ajaloolasest ulmekirjanik Roman Podolnõi on need kolm säravat isikut ühte ruumi kogunud ning pannud nad vestlema... Tulemuseks lugu, mis (minu meelest) on sarja "Pseudoajaloolised lood" üks kõrgpunkte.
Teksti loeti eesti keeles

See jutt oli parem, kui see mis rääkis kahest teadlasest kes arvutasid välja Kolumbuse kursi, kui ka see oli minujaoks lahja võitu ootasin rohkemat. Teema fantaasia piiridest ei olnud rabav, Ja ma ikka ei saanud aru milleni seal välja jõuda taheti. Kas see fantaasia oletatav piir jäigi neil leidamata??? Mitte ei mõika. Kah igava võitu. Kuid siiski jutul oli parem idee kui eelvõrreldatuga. Vähemalt oli see idee, leida fantaasia piir, suhteliselt originaalne. Kuid teostus oleks võinud olla tunduvalt parem. Mõelda välja midagi vürtsikamat või pilkavat.
Teksti loeti eesti keeles

Viite just ei pane, aga kui meenutamisel tuleb m6nus muie suunurka, siis on asi nelja kyll väärt. Ja arvestades asjaolu, et u 10 aastat tagasi loetud, siis annab see väärtust veelgi juurde. Neli
Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustust:

Ulme tõesti ei ole, kuid lugeda ikka kannatab. Muide, Raudmees ei soovinud mitte vanarauda, vaid uraani või tooriumi.
Mulle meeldis see koht, kus Raudmehe juurde toodi kaks tanguudi keele spetsi ja too ütles professoritele, et need on "kha-khangid", mispeale professorid jäigastusid ja äärmise viisakusega palusid luba baasi territooriumilt lahkuda.
Teksti loeti eesti keeles

 Mulle tundub see jutuke olema romaaniga "Raske on olla jumal" samas suhtes kui Clarke'i "The Sentinel" tema 2001. aasta kosmoseodüsseiaga.
Teksti loeti vene keeles

Ju mul on vale peakuju, kuid olles omal ajal end Mirabilias ilmunud romaanist suure vaevsga läbi närinud, unustasin selle põhjalikult. Nüüd vaatasin üle -- ei olnud paremaks läinud. Ega pole ma julgenud ühtki teist Ursula K. Le Guini teost enam lugeda. 
Teksti loeti eesti keeles

Mõnest eelnevast arvustusest võib jääda mulje, nagu oleks Kubrick kõigepealt filmi valmis teinud ja siis Clarke selle põhjal romaani kirjutanud. Päris nii see ei ole. Film ja raamat valmisid koos, iteratsioonimeetodil. S.t., režissöör ja kirjanik alustasid kumbki oma lähtepunktist ning kohandasid oma tegevusi teise poole omadega. Lähemalt saab sellest lugeda Clarke'i raamatust "The Lost Worlds of 2001", mis ei olegi väga igav ;).
Seetõttu romaan ja film täiendavad teineteist. Mina sain raamatu kätte enne filmi ja see ongi vist hea järjekord -- mõned eelarvustajad on öelnud, et raamatuta on filmist kohati raske aru saada.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Jutt Susan Calvinist (jah, lugesite õigesti). Ja siis muidugi robotitest ja kellestki veel. Kuid ega peale nimede muud pole. Oleksin pannud "kolme", kuid tekstis leiduva aritmeetikaülesande esitus võttis palli maha.
Teksti loeti vene keeles

Piloot Pirx -- nüüd küll juba üksjagu aega kapten Pirx -- on just jõudnud oma laevaga Marsile, sealsesse uurimisjaama varustust vedama. Ta arvab küll, et kauaks seda tööd enam ei ole, kuivõrd parajasti lendab Maalt Marsile kolm "sajatuhandelist" -- 100 000-tonnise massiga uut laeva, mis usutavasti tõrjuvad Pirxi Cuvier' sarnased 10- kuni 20-tuhande tonnised mingeid kõrvalülesandeid tegema.
 
Esimene, Ariel, saabub ja ... kukub segastel asjaoludel puruks. Moodustatakse uurimiskomisjon, kuhu ka Pirx satub. Edasist ma ümber ei jutusta.
 
Suure osa tekstist võtab enda alla Pirxi mõtisklus teemal "Marss tõmbas meid kõiki lohku", mis usutavasti on ajendatud 60. aastatel Marineride tehtud piltidest. See pani mind mõtlema "kolmele", kuid las' olla ka Pirxil ... või Lemil... õigus oma arvamusele, nii et lugu saab "nelja".
Teksti loeti vene keeles

Ats Miller on kõik vajaliku juba öelnud. Mul tekkis romaani käestviskamise soov 48. leheküljel 179-st. Kuid (lühi)jutt on endiselt vapustav.
Teksti loeti inglise keeles