Kasutajainfo

Robert Sheckley

16.07.1928-9.12.2005

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert Sheckley ·

Ghost V

(jutt aastast 1954)

ajakirjapublikatsioon: «Galaxy Science Fiction» 1954; oktoober
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Tont nr. 5»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976

«Tont nr 5»
Robert Sheckley «Tont nr 5» 2016

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
25
6
2
0
0
Keskmine hinne
4.697
Arvustused (33)

Jutt on oma aujärje kohalikus ulmekultuurikihis igati ära teeninud. Igastahes meeldib ta mulle (ja mitte ainult sentimentaalsetel põhjustel) märksa rohkem kui ylejäänud Gregori ja Arnoldi lood. Lillatriibuline Õgard oli omal ajal ikka vähemasti sama populaarne kirjanduslik kangelane kui Siil Udus.
Teksti loeti eesti keeles

Seda juttu lugesid omal ajal vist kõik.

Mul oli klassivend, kes polnud elus ühtegi raamatut läbi lugenud, kuid mingil hetkel ta vihastus, et kõik räägivad mingist Lillatriibulisest Õgardist ning ta luges ka selle jutu läbi, et oleks võimalik sõna vahele öelda.

Ka tundub see jutt Gregori ja Arnoldi sarjas kõige parem olevat... teised, mida ma olen lugenud jäävad tasemelt pisut allapoole.

Jutu «Tont nr. 5» põhjal olevat kohalikus teles ka miskit lavastust tehtud... otsustades vastukajade järgi, on mul vedanud, et ma seda näinud pole...

Teksti loeti eesti, vene ja inglise keeles

Üheselt, st. viieselt hinnatav lugu. Väga hea igas mõttes: kiire, humoorikas (must), põnev ja muud ei olegi ju vaja.
Teksti loeti eesti keeles

Mõnus-lõbus lugu lastele pimedas toas rääkimiseks. Ega ta endal ka paha lugeda polnud. Aga ärge te jumala pärast seda Eesti telelavastust vaadake.(Aga te nigunii vaatate).
Teksti loeti eesti keeles

Ülesehituselt on tegu üsna tüüpilise Gregori-Arnoldi looga, kuid erilised on need gaasi mõjul alateadvusest ``materialiseeruvad`` kurjamid - Varjumees, Suur Möriseja, Lillatriibuline Õgard. Selliste olevuste väljamõtlemiseks peab fantaasiat ja (heas mõttes) lapsemeelsust olema. Esmatutvus jutuga leidis aset juba varases nooruses, kui ca 70. a. vanune hoidjatädi (!) ta mulle ümber jutustas. Joonistasin pilte Lillatriibulisest Õgardist etc.
Teksti loeti eesti keeles

Väga mõnus jutt, kahtlemata, ... aga Sheckleyl on niisuguseid palju; käesolev on (ehk kergesti kättesaadavuse tõttu) natuke üle kiidetud.
Teksti loeti eesti keeles

Mis siin ikka öelda--klassika.Isegi mingil ajahetkel leidnud igast Lillatriibulisi Õgardeid oma voodi alt ja mujalt.
Teksti loeti eesti keeles

Lillatriibuline õgard paistab ilmselt paljude lemmikloom olevat? ;) Tunnistan isegi nõrkust lillade triipudega loomakeste vastu. Kirjanduse ajalukku läheb see stseen, kui viisaka olemisega õgard-elukas palub ehmunud meesolendil õunu syya - see pidavat liha maitset parandama... Ja milline sõbralikult asjalik suhtumine teise ärasöömisesse! Parim variant, kui seda nagunii teha tuleb ;)
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Jaa. Lapsepõlv tuleb meelde. Tont Hubert ja rohelised piirakad olid vanema õe lemmikterroriseerimisvahendid. Õnneks polnud tema _seda_ juttu lugenud. Muidu oleks mu varane noorus hulga õudsemaks kujunenud.
Teksti loeti eesti keeles

Jutuke oli nigel ja seda sõna otseses mõttes. Nimelt liiga lapsik. See sobikski rohkem mingitele pägalikele lugemiseks kuidmitte mingile vanemale ulmefännile. Kuid selle raamatu paremaks küljek oli nimelt humoorikas teksti kujundus. Nimelt nalja sai seal hulgaliselt. Kuid veel halbadest külgedest nimelt see jutt ei ole vist mitte mõeldud õudusena kuna midagi õudsat sealt ma ei leidnud. Nii, et seda on raske kuhugi kategooriasse liigitada, kuna otseselt õudne see ei olnu, fantasy on sellest kaugel ja sciens-fiction...vaevalt. Juttu lugesin kui rohkem nalja.
Teksti loeti eesti keeles

Humoristlikus laadis küll, aga siiski üsna mittemidagi ütlev jutt. Üldse paistab, et need Gregori ja Arnoldi lood on suhteliselt iseäralikud selle poolest, et neis pole midagi iseäralikku. Küll tuleb nentida, et need kollid-trollid olid ikka lahedada küll. Ideed lapsikuks pidada? Nojah, eks igal ole omad arvamused. Ent ehkki kirjastiili üle võib siiski vaielda ning kohatistele ebaloogilisustele vaatamata on lugu siiski loetav ning huvitav.
Teksti loeti eesti keeles

Klassiku tunnuseks on tema teoste olemasolu kohustusliku kirjanduse nimestikus. "Tont nr. 5" on Mihkel Rebase 8. klassi kirjanduse õpikus sees. See on juba kvaliteedimärk.
Teksti loeti eesti keeles

On ikka kole küll kui oma sügavaimad hirmud tegelikuks saavad ning sinuga siis seda teevad, mida kõige rohkem kardad. Ei julge magama jääda, sest siis tuleb voodi alt koll välja, ei julge üles tõusta, siis võtab koll jalast kinni, ei julge silmi lahti teha, sest siis äkki vaatab koll otsa. Äkki on koll juba siin. Appi!!
Teksti loeti eesti keeles
AR

Väga hea lugu, mida on üsna põnev lugeda. Lapsepõlve koletiste elluärkamine on vist kõige kohutavam asi, mis sinuga juhtuda võib.
Teksti loeti eesti keeles

Ehkki ta veidi lapsemeelne ja "Lilled Algernonile" kogumiku tekstidest keskmisel (OK, tugevama poole keskmisel) tasemel, on tegemist siiski millegagi, mis meelde jääb. Seda just tänu õuntele. Nujah, ma ise olen ikka mitu korda jäänud mõtlema, kuidas käituksin, kui keegi soovitaks mul mu liha maitse parandamiseks õunu syya.

Igati lahe lugemisr&otil;õm ta igatahes on; ja kirjanduse õpikus on ta sees ka. Osad teda sellest viimasest kohast nagu vaid teavadki.

Teksti loeti eesti keeles

Saan hakkama p6hjalikuma pyhaduse ryvetamisega ja panen Eesti ulmehulludele kanoonilises teoses ilmunud jutule "kolme". Mitte selle pärast, et ta halb oleks. Juhul, kui see oleks ainus Sheckley, mida lugenud olen, saaks ta viie, aga... Aga tema pole ainus mitte ja IMHO on onu Robertil tuntavalt tugevamaid/t6husamid lugusid. "Tondist" jääb piiizut puudu Shekley nii armsast kyynilisest suhtumisest endasse, oma tegelastesse ja oma ehitatud maailma. Sorry, aga ei venita yle kolme kuidagi.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Peaks kah oma viie ära lajatama. Üks esimesi ulmejutte üldse, mis ma läbi lugesin ja tollal jättis vägagi positiivse mulje.
Teksti loeti eesti keeles

Tõenäoliselt üks esimesi ulmelisi tekste, mida ma lugenud olen. Robert Shekley kirjutas oma eluajal palju häid ja humoorikaid tekste, kuid see on kindlasti tema üks parimaid. "Tont nr. 5" on nii lihtne ja loogiline, et veab iga kord suu muigvele. Tõesti hea jutt, kindlasti viite väärt.
Teksti loeti eesti keeles

Aastaid tagasi sai seda lugu "Lilledest Algernonile" loetud ja nüüd, kus lõpuks ilmus Sheckley´ esimene eestikeelne jutukogu, mis "Tont nr 5-t" ava- ning nimiloona sisaldab, lugesin loo uuesti läbi. (Kodumaist telelavastust näinud pole, mida ka ei kahetse.)

"Tont nr V" pole otseselt paha lugu, aga eks ta veidi lapsik on küll... ja nagu eelnevatest arvustustest aru saada võib, tuleneb loo kultuslik maine kohalike ulmefännide seas just teatud põlvkonna lapsepõlvenostalgiast. Raske on hoiduda mõttemängust, et kuidas oleks sarnase sündmustikuga teksti pannud kirja Stephen King-igatahes Lillatriibuline Õgard ja muud lapsepõlvekollid oleks märksa jubedamaks kirjutatud.

Loo hindeks "4-".

Teksti loeti eesti keeles
x
Tea
1971
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustust:
Tea

Üks väheseid raamatuid mida ma tõeliselt jälestanu. Jõurav demagoogiline ristiusu propaganda justkui põhjamaises soustis. Ja oleks siis kas või ükski üllatus, mõnigi paberist toekam tegelane...Jäle kräpp.
Teksti loeti eesti keeles
Tea

Tundus tuim lugeda. Ei tea kas autori või tõlgi probleem ... Lugu ise meeldis, kuigi oli *liiga* etteaimatav.
Teksti loeti eesti keeles
Tea

Lapsepõlve lemmikraamat nr. 1, mis ka korduvatel hilisematel ülelugemistesl midagi kaotanud ei ole. Meeldiva erandina võib seekord ka tõlget soovitada.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Tea

Nigel "aga äkki keegi kuskil plaanib midagi" lugu. "Hull teadlane" on alati väga ebaratsionaalne tegelane.
Teksti loeti eesti keeles
Tea

Jahe ja kompetentne. Näiv dokumentaalsus ühteaegu hoiab lugu koos kui ka lugejast piisavalt kaugel.
Teksti loeti eesti keeles
Tea

Sünge prognoos ajast, mis ei tundugi nii kaugel olevat. Kas selle pärast ongi lõpp peaaegu optimistlik??
Teksti loeti eesti keeles
Tea

Soovitan soojalt kõigile neile, kelle meelest "Sõrmuste isanda" lõpp ületamatult kurb on. Eepiline ja hunnitu maailmaloomise lugu ja muud müüdid. Lugemine eeldab head keeloskust (loodetavasti niipea ei üritata tõlkida) ning avatust või lihtsalt mingit aimdust surelikkusest. Enda ja teiste omast.
Teksti loeti inglise keeles