(jutt aastast 2006)
eesti keeles: «Teislane»
antoloogia «Soome ulme» 2008
Väga omapärane ja veidi perversne lugu planeedi isetu põliselaniku silmade läbi. Jutus on isegi seksi, kuid see on sama perversne nagu tekst tervikuna.
Mõtlesin pärast lugemise lõppu jupikese aega sellele, kas sel lool oli üldse mingi point või mitte ja kas ehk sellepärast ei jäänudki see jutt mulle esimese lugemise järel meelde? Jõudsin järeldusele, et mingi iva seal siiski peitub: viide inimkonna ja inimloomuse ahnusele, isekusele, enesekesksusele... tühisusele. Kas oleme me väärt eksisteerima, kui me vaid võtame, kuid ei anna?
Siiski ei jätnud see jutt mulle erilist muljet, ei raputanud ega isegi kõigutanud. On ka paremaid samataolisi tekste ette sattunud.
Jutt räägib planeedist, mille elanikel on kontaktid mitut sorti mõistuslike rassidega. Nad püüavad teisi mõistuslikke eluvorme tundma õppida niiviisi, et katsuvad neile kõiges meele järele olla. Siis saabuvad inimesed. Inimesed ja kohalikud on nii erinevad, et hoolimata püüdlustest ei suufa nad teineteist korralikult mõista.
Millegipärast on eelarvustajad märkinud, et lugu olevat perversne või võigas. Eks igaüks mõtle oma rikutuse tasemel, mina seal küll erilist perverssust ei näinud. Muide, võib-olla näitab see just minu perverssust, et ma seda juttu perversseks ei pea?
Sellest jutust saaks 1) koomiksisarja, mis saab kriitikutelt kõvasti kiita, 2) animafilmi, mis meeldib algkoolilastele, 3) suurte staaridega Holliwoodi löökfilmi, mis teeb puhta töö Kuldsete Vaarikate jagamisel.
