Kasutajainfo

Arvi Nikkarev

1949-

  • Eesti

Teosed

· Arvi Nikkarev ·

Nekromanteion

(antoloogia aastast 2011)

eesti keeles: Saue «Skarabeus» 2011

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
2
2
1
0
0
Keskmine hinne
4.2
Arvustused (5)

Suur tänu Arvile raamatu eest!

Poja lasteaiarühm tegi Aegviitu matka, see raamat aitas mul selle üle elada... :-P

Kuigi kõik lood selles raamatus mulle sugugi ei meeldinud, ei ole koguhindes kahtlust. Ise loodaksin vaid, et Arvi oleks rohkem selgitanud, miks ta just need lood kogusse võttis (pealtnäha ei ühenda neid miski). Ütleme, et kui tegu sealmail tunnustatud lugudega ja seega eesmärgiks meile tundmatust ulmest ülevaadet anda... olgu. Aga esiteks on arvamusi nii palju kui inimesi ja teiseks... nojah, ega 10 looga mingit väga sügavat ülevaadet niikuinii ei anna. 10, mitte 12 ütlesin sellepärast, et soomlased muidugi sobivad siia kogusse kasvõi võrdluseks, kuid Soome ulme pole (ikka jälle tänu Arvile) mitte nii tundmatu, kui need teised.
Olgu, aitab virisemisest. Nagu ikka, tahaksin siia panna kirja mingid üldised arvamused ja ehk ma viitsin aja jooksul kopeerida-täiendada seda ka lugude endi alla.

"Vaatemäng" (Schaukampf); gladiaatorite võitlus võõrkiskjatega: hm... Ütleme, hästi teostatud, aga kannab endas hoopis vanema aja hõngu (mis ei ole tingimata halb). Pisut aimatav, ja ma loodan, et see ei ole spoiler, kui ma küsin siin, et kas peategelasel siis kordagi pähe ei tulnud küsimus, et mitu korda ta siis ikkagi võidab? Vaatamata sellele, et siis, kui ta salvestust uuris, arvasin mina lõpu ära... Aga ikkagi mõnus, õige pikkusega loetav lugu.
"Kasperle on jälle siin" (Kasperle ist wieder da); inimgeneetikaga mässamise pahupool: Lugu, mille peamine hea omadus oli perfektne teostus. Lõpp jäi ka õnneks õhku. Noh, et kergelt konstrueeritud vast... aga ei, loole pole midagi ette heita, mööndusteta hea.
"Nekromanteion" (Nekyomanteion); surnute "äratamine" salvestustelt, millega kaasnevad probleemid: Õige nimilugu; minu jaoks kogu parim lugu. Ei virise.
"Juuksevaibakudujad" (Die Haarteppichknüpfer); pealkiri ütleb kõik ära: noh, jällegi perfektselt teostatud, kuid... Noh, ütleme pehmelt, et ka scifis esineb pseudolahenduste otsimist pseudorobleemile, st ega selle loo setting ju tobedam pole, kui panna opossumid seibi tassima, aga ega midagi nii jaburat sellest ka paremaks ei lähe, kui tegevus kuhugi tähtedele tõsta...
"Üheksa savipotti" (Yhdeksän ruukkua); järjekordne uus vaatenurk kristlusele; olgu, Jeesus, Jõuluvana, Tsuktsi ja Reinuvader Rebane elavad igavesti, aga siin ja edaspidi nimetan ma seda tüüpi lugusid laibamõnitamiseks.
"Täiskuusirp" (Täysikuun sirppi); Kuu terraformimine rääkivate ahvide abil: Selle loo kõige suurem miinus oli vast see, et jättis täiesti külmaks. Kogu see päris paljulubav vastutuse ja eetika jmt keerdsõlm taandub kahe inimese gambiidile. Ehk siis konstrueeritud situatsioonid ja mannetu lõpp.
"Quo vadis Francisco?"; missionitöö hüljatud planeedil: sisult ju ka laibamõnitamine aga tegelikult päris hea humoresk.
"Ballaad Tirivelist" (La ballata di Tirivel); mõttetu fantasy (see on ka sisukokkuvõtte eest).
"Lugu kadunud lapsest" (Storia per un bambino perduto); kummaline armastuslugu 19. sajandi Firenzes: tjah, omade piirangutega, aga läks hinge.
"Ääretu mõistatus" (Mistero infinito): laibamõnitamine.
Ja siis kaks lugu samalt autorilt: "Viimase kevade laul" (Il Canto dell`Ultima Primavera) ja "Conan, Igavene" (Conan l`eterno): esimene on mõttetu fantasy, teine aga täiesti loetav (kuigi kah fantasy).

Kokkuvõtteks jääb nõustuda Arviga -- head ulmet kirjutatakse ka mujal kui angloameerika/eesti(/vene) keeleruumis. Tõsi, kui üritada statistikat teha... ja unustada fakt, et 12-se valimi pealt on see pehmelt öeldes... nojah... Aga siiski -- 3 lugu, ehk siis terve veerand on laibamõnitamine (1 neist naljakas; hea seegi); teine veerand fantasy, millest taas 1 lugu ei tapnud igavusega. Kaugkosmoses ei lennatud, maailma ei päästetud (see on muidugi ainult positiivne), maailm ei hukkunud ka... Ühtki rabavat ideed või väga löövat puänti kah ei olnud. Ütleme -- üldmuljelt -- inimlik. Nii et üldiselt ikkagi sain ma lugemisest positiivse laengu.

Teksti loeti eesti keeles

Suurema osa sellest raamatust moodustavad lihtsad jutukesed lihtsameelsetele (eriti silmapaistvad näited on kaks esimest). Lisaks veel suutäis ininat nn. tänapäevaste eetikaprobleemide üle ("Täiskuusirp"), mis on muidugi nii suured, tähtsad, olulised ja mõtlemapanevad, et nõuda nendega tegelevalt autorilt loogilist mõtlemist või sündmustiku usutavust on lähedane pühaduseteotusele. Umbes nagu omal ajal kommunismiehitaja moraalikoodeksi ja "Kuuma Maa" puhul. Kui see siin ongi moodne euroopalik ulmekirjandus, siis on moodne euroopalik ulmekirjandus lakanud olemast ideede kirjandus, lakanud olemast põnev või huvitav, lakanud lugejat provotseerimast. Õnneks muidugi ei ole see siin moodne euroopalik ulmekirjandus, kuna suurem osa lugusid on üle paarikümne aasta vanad.

Tugevasti on esindatud imeulme. Kunstmuinasjutud nagu "Viimase kevade laul" on teadusulmest vähemalt niisama kaugel kui õuduskirjandus. Võib lõpmatuseni vaielda, kas antoloogia või kogumik peaks koondama zhanrilt lähedasi (et kui kellelegi meeldib, siis saab ta igast loost elamuse) või kaugeid (et igaüks võiks midagi leida) tükke ja eks see ole koostaja oma asi, kumba ta eelistab. Aga kui juba minnakse "vikerkaare" tüüpi antoloogia tegemise peale välja, siis võiks ju üritada tervet spektrit katta? Seda enam, et kaasatud on ka salaajalugu Jeesukese teemal, mis kipub ulmest üleüldse kaugele jääma?

Omaette kvaliteet ja teistest juttudest peajagu üle on "Nekromanteion", mida olen juba varem kiitnud. Kahjuks on see aga ainuke omast klassist tekst käesolevate kaante vahel.

Plussina lähevad veel kirja korralikud illustratsioonid.

Teksti loeti eesti keeles

Minu edetabel näeks välja selline:

1. Sinisalo

2. Prokop

3. Salin

4. Bellomi

5. Aldani

6. Altomare (Conan)

7. Cerosimo

8. Franke

9. Piegai

10. Eschbach

Kaks ülejäänud teksti näisid pisut alamõõdulisena (Altomare "Kevad". ja Jeschke. Üldiselt on see tubli antoloogia, lugude valikule ma midagi ette heita ei oska... antoloogiad ongi sellised, et johtuvalt taustsüsteemist pääsevad mõned lood rohkem esile ja mõned teised jäävad varju, mõjuvad kahvatumana. Ühtegi väga äbarikku teksti siin justkui ei olnud, ma mõtlen sellist, mis lausa karjuma paneks. Kõik jutud on kirjutatud lugemiseks, mitte autorite kiiksude väljaelamiseks. Eelarvustajate hinnangute pärast jätsin ma Salini teksti viimaseks, et ei juhtuks nagu "Soome ulmega", mis on mul senimani pooleli. Salini lühiromaan osutus aga kogumiku üheks toekamaks. Hinne ei ole "viis" aga tõlke (või siis toimetamise) pärast. Jutustavad ja kirjeldavad lõigud on kenasti tõlgitud aga otsese kõne tõlge on ebarahuldav. Eesti keeles ei räägita nii, et isikulised asesõnad ära jäetakse. Jah, keelereeglid seda lubavad ja telejaamad tõlgivad nii, aga see ei ole kõne ega ilukirjanduslik keel. Selline stiil takerdab lugemist. Samuti on tõlkija kasutanaud tegusõna "armatsema" ja vist paaris kohas -maks vormi, mis ei luba tõlketööd üle "kolme" hinnata. Kokkuvõttes aga hea raamat, mida ma julgen kõigile soovitada

Teksti loeti eesti keeles

Mulle ka kogumik pigem meeldis, kuig mõned jutud panid tõsiselt õlgu kehitama. Fantasy vastu pole mul midagi, aga kunstmuinasjutud (sisult ja vormilt) ei istu mulle kohe kuidagi. Kuidagi liiga punnitatud mulje jätavad need.Seevastu religioon kui nähtus pakub keskmisest rohkem huvi küll ning erinevalt ühest eelarvustajast ei pea ma seda teemat laibamõnitamiseks. Käesolevas kogumikus on kolm usuga seotud teksti. Kaks Itaalia autorite poolt kirja pandud ning üks Soome. Üsna huvitav oli erinevatest kultuuriruumidest tulnud kirjanike lähenemisi antud temaatikale lugeda. Oli sarnaseid, oli erinevaid jooni.Kõige rohkem meeldis mulle aga "Juuksevaibakudujad" just oma võrdlemisi absurdse idee pärast. Samuti oli minu arust väga tugev tekst "Conan, igavene" ning ka nimilugu täitis kenasti oma eesmärki. Vaieldamatult nõrgim oli "Täiskuusirp".Igatahes on suurepärane, et meil on kirjastus, mis jätkuvalt tegeleb anglo-ameerika keeleruumist välja jäävate riikide ulme tutvustamisega. Kui ei midagi muud, siis vähemalt silmaringi avardab ikka
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019
veebruar 2019
jaanuar 2019

Autorite sildid: