Seega, sõnastus on - vähemalt kolmveerandi romaani ulatuses - intensiivne ja detailiderohke, nagu oleme harjunud seda küberpungi ja eriti Gibsoni puhul kogema. Küber-värki on ka sisus, aga mitte eriti olulisel kohal - inimteadvuse salvestamiseni pole veel jõutud, aga näiteks käib kuriteopaikade analüüs virtuaalsuses, kus saab osaliste liikumist modelleerida jne. Et siis tegevus käib reaalsuses ja arvutid on normaalsed abivahendid - ainult et mõningad operatsioonid, mida autor esitab suht värske sõnana, on võimalikud juba praegugi.
On 22. sajandi algus ja mõnda aega käib Marsi koloniseerimine - vähemalt paarkümmend aastat veetakse sinna tööjõudu, aga eriti tore seal (veel?) ei ole. Ameerikas on toimunud mõningad muutused: Põhi ja Lõuna on viimaks lahku löönud, ning Vaikse ookeani rannik omakorda neist mõlemast. (Lõunaosariikide hüüdnimeks on Jesusland ning üldse on see üks nüri ja tagurlik kant, teatud nahavärv pole soovitatav jne.) Päris pikka aega on kogu maailmas tegeldud geenmutatsioonidega. Tühja neist naeristest ja rapsiõlist, eks ole, aga on muudetud ka inimesi. Kagu-Aasias veel vastupandamatumalt naiselikumaks, kusagil aretati välja tüübid, kes töötavad kaheksa kuud järjest ja siis neli kuud magavad. Hullem lugu on agressiivsete meesolenditega, kes vastavad oma instinktidelt ja refleksidelt kahekümne tuhande aasta tagustele ehk siis küttidele-korilastele inimkonna paikseks jäämise eelsest ajast. Nende kasvatamismeetodid on erinevates riikides olnud erinevad, aga nende ühisnimetajaks on variant kolmteist - mis seletab siis ka romaani pealkirja.
Vahemärkusena: autorit inspireerinud protsess on ju täheldatav meilgi - alfa-isased eelistavad õppida ärijuhtimist, mitte ohvitseriks, sõjaväekõlbulikke jääb iga aastaga vähemaks, järjest kõvemini räägitakse naiselikest, "pehmetest" väärtustest. Hea küll, aga osa töid jääb tegemata või tehakse kehvasti...
13-d on küll teretulnud Marsile ja erioperatsioone läbi viima, aga peagi hakkab tunduma, et nad kasvavad ülejäänud inimkonnal väga üle pea. Keelatakse ära, eraldatakse reservaatidesse, valvatakse hoolega, et ei paljuneks. Peategelane on "ilamokkade" teenistuses 13, kelle tööks on metsikuid ja illegaalseid omasuguseid küttida. Seega siis ulmes korduvalt kasutatud skeem inimsarnastest teistsugustest, kelle käitumine ohtlik ja ettearvamatu. Tegevus läheb lahti sellest, et saabub Marsilt laev nendega, kelle tööleping seal otsa saanud. Üldiselt käib see transport külmutatud olekus ja kui midagi peaks rikki minema, äratatakse üks või mõlemad meeskonnaliikmed üles. Ainult et laev ei vasta signaalidele ja teeb merre hädamaandumise. Ning lähemal uurimisel selgub, et kuidagi on laeva pääsenud Marsilt põgeneda tahtnud 13, kes siis parema toidu puudumisel reisikaaslased vähehaaval nahka pani. Ning õige pea hakkavad rannikul ja kaugemalgi toimuma salapärased mõrvad.
Mitte kogu romaan pole ühtlaselt tempokas, päris pikalt on illustreeritud tavalise inimese ja 13 mõtlemise/käitumise erinevust. Aga kui algul tundub, et 13 on paranoiline, siis pärast selgub, et tal on õigus ja tegelik olukord on hullemgi veel. Hinne kõigub nelja ja viie vahel, sest autor keerab asja poliitiliseks thrilleriks. Et siis kui mõningase settimise järel tundub asi jama, võtan hinde madalamaks, aga esialgu ei taha ju tunnistada, et kehv raamat sai hangitud :) Olgu siis veel selgituseks lisatud, et mina hankisin raamatu nimega "Thirteen" või veel täpsemalt "Th1rte3n", mis on nn Ameerika pealkiri. Esialgse Briti pealkirjaga raamatu oleksin ma vist hankimata jätnud.