Kasutajainfo

Guy Gavriel Kay

7.11.1954-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Guy Gavriel Kay ·

The Last Light of the Sun

(romaan aastast 2004)

Hinne
Hindajaid
0
2
0
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (2)

Ajaloolise fantasy meistri Guy Gavriel Kay seni viimane romaan toimub, nagu ikka, maailmas mis meenutab meie enda oma, kuid taevas on kaks kuud ja esineb ka nõrka maagiat. Siiamaani on ta muuhulgas käsitlenud Bütsantsi hiilgeaega (Sarantiumi - diloogia), rekonkistat (Al - Rassani lõvid) ja ususõdasid Lõuna - Prantsusmaal (Song for Arbonne). Nüüd on ta pööranud oma tähelepanu põhja. Tegevus toimub Briti saari ja muinas - Norrat meenutavates paikades.

Põhiliselt jälgitakse kolme eri liini kaudu kolme eri rahva tegemisi.

Kaugel põhjas elavad Erlingid, kelles pole raske viikingeid ära tunda. Nad korraldavad pidevalt rüüsteretki Anglcyni noorde kuningriiki ja kolmest omavahel jagelevast provintsist koosnevasse Cyngaeli. Viimased kujutavad endast Walesi kelte. Anglcyni kuningas hakkab tasapisi jõudu koguma ja Erlingitele liiga tõsiseks vastaseks osutuma. Lugu antakse edasi vaheldumisi erinevatesse leeridesse kuuluvate kangelaste vaatenurkadest. Autor ise ei ilmuta sümpaatiat kellegi vastu vaid annab kummalises, ilmselt poeetilisena mõjuvana mõeldud (või siis hoopis vanu saagasid meenutavas) hakitud ja umbisikulises keeles edasi vältimatu konfliktiga lõppevat vastasseisu.

Sisse on segatud veel vanade, paganlike uskumuste kadumist ja kõikjal pealetungiva päikesejumal Jadi usu levikut. See osa on eriti segane, Kay ei kipu neid metsades mingis poolmaailmas veel elavaid faerysid üldse lahti seletama.

Hinde võtabki "nelja" peale see kummaline, kas eksperimenteerimisvaimust kantud, või siis saagde ja poeemide keelt jäljendada tahav hakitud keel. Muidu oli tegu igati asjaliku tükiga, kuigi Kay lugemist soovitaksin alustada kas "Tiganast", "Song for Arbonne`st" või Sarantiumi - diloogiast.

Teksti loeti inglise keeles

Nagu ülalpool juba öeldud, on Kay ajaloolis-geograafilise fantasy seekordseks tegevuspaigaks IX sajandi inglismaa ja vähemal määral lõunapoolne skandinaavia. Ajaloolistest tegelaskujudest on äratuntavad Alfred Suur (TNT pealt näidatakse sellest mehest alatasa hollywoody mängufilmi) ja Harry Harrisoni "The Hammer And The Cross" triloogiast tuntud Ivar "Boneless" Ragnarsson, kellest Kay siin raamatus armetu ja salakavala värdja kokku on joonistanud.

Raamat mida sai õhinaga oodatud ja suurte ootustega "peale mindud".. Kuid paraku on Lauri eespool õigust rääkinud - autori parematele asjadele jääb käesolev teos alla. Plusside poolele võiks ju häda pärast kanda selle et sedapuhku ei ole probleemiks Kay osadele teostele iseloomulikku nõrkka sissejuhatust. Teisest kyljest saab tegevus tõelise hoo sisse alles kusagil raamatu keskpaigas. Ka on Kay siin yritanud eksperimenteerida stilistikaga, mida mina kyll skandinaavia saagade järeleaimamiseks ei oska pidada aga.. tulemuseks oli lugemise käigus perioodiliselt ilmnev soov ridu vahele jätta.

No ja loomulikult järjekordne ämber kohustuslike fantasy elementidega. Sedapuhku siis terve pesutäie keldi haldjatega tegevusliini näol, millised haldjad muudkui helendasid uimaselt, heljusid metsa vahel ja röövisid seksuaalse kuritarvitamise eesmärgil lahingus hukkunud sõdalaste hingesid. Segadusseajava ebaadekvaatsusega suhtuisid kohalikud keldid-anglosaksid säärastesse malbelt huligaanitsevatesse haldjatesse hysteerilise õudustundega. Kohalik kuningas, vaene mees, kannatas pool elu psyhhosomaatilise terviserikke all, kuna uskus Jumalat ja samal ajal nägi haldjaid - tundis ennast ketserina! Kuninga nooremal tytrel on teine häda - ilmselt nondesamade haldjate mahitusel ilmnevad tydrukul spontaansed telepaatilised episoodid.. Kuul pähe.

Positiivsest poolest oli siin autorile omaselt terve plejaad suurepäraselt välja joonistatud tegelaskujusid. Kus mõnel teisel autoril on paar-kolm, siis Kay`l on sääraseid igas romaanis ligi tosin ja kõik on head nagu kompvekid. Isegi värdjas Ragnarssoni tegelaskuju joonistatakse (vahetult enne viimase surma) kuidagi eluliseks.

Lisaks tegelaskujudele oli päris head põhiliste tegevusliinide vahele torgitud väiklesed paarilehekyljelised vinjetid, umbes nii et keegi peategelastest näeb juhuslikult põõsas rakenduslkiku sugueluga tegelevat paarikest ja siis räägitakse meile muuseas mis tollest paarikesest nonde hilisemas elus edasi sai.

Kui hinde andmisel Kay ylejäänud romaanidega võrrelda (jättes siinkohal välja Fionavari triloogia mida mul ei ole pingutustest hoolimata õnnestunud esimesest kolmekymnest lehekyljest edasi lugeda).. siis käesolev teos on enam-vähem samal tasemele Sarantiumi sarja teise osaga. Ytleks isegi et natuke nõrgem. Nii et tillukese miinusega neli minu poolt. Loodame et järgmine romaan tuleb autoril parem.

Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuni 2020
mai 2020
aprill 2020
märts 2020
veebruar 2020
jaanuar 2020

Autorite sildid: