Kasutajainfo

William Gibson

17.03.1948–

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· William Gibson ·

Johnny Mnemonic

(jutt aastast 1981)

ajakirjapublikatsioon: «Omni» 1981; mai
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Johnny Mnemonic»
William Gibson «Põlev Kroom» 2002

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
6
3
0
0
1
Keskmine hinne
4.3
Arvustused (10)

Tekst, millest algas William Gibsoni tõus. Ajakiri «Omni» on ju ikkagi midagi enamat, kui mõni suvaline fanzine, ka tiraazh oli mehine (enam kui miljon eks.) ja honorar oli samuti vinge. Põhimõtteliselt võis paari «Omnis» ilmunud jutu honorariga suhteliselt hästi aastajagu päevi ära elada. Nõnda võib ajakirja «Omni» üsna kindlalt pidada küberpunki (ja ka teiste moodsate suundumuste) ämmaemandaks, sest lisaks William Gibsonile avaldas ta «Omnis» ka teisi noori ja omanäolisi autoreid... ka uuem kohaliku fändomi lemmik Dan Simmons sai ju sestsamast ajakirjast rohkelt tuge.

Jutt ise hakkab hoogsalt peale Johnny lükkab spordikotti arhailise tuki ja neli paari tennisesokke ning läheb oma «partneriga» asju klaarima... ning nii see hakkab!!!

Hea lugu, millest ma siin midagi rohkem rääkida ei soovi – lugema peab! Korduvalt!!! Ja nautima... ainuüksi Molly Minionsi teksade värvi kirjeldus on viite väärt!

Jutust on ka samanimeline film valminud. Heaks tooniks on saanud miskipärast selle filmi kirumine... no ei tea. Stsenarist oli Gibson ise ning pole ka kusagilt tema rahulolematuid avaldusi lugenud. On jah teistmoodi kui jutt! Mis siis? Kindlasti on tegu korraliku vaatemängu ja efektse filmiga... mulle igatahes meeldis. See, et film erilist kommertsedu ei saavutanud... tundub, et selle üle tegijad eriti ei põdenudki... neil vist oligi plaanis teha selline kultusfilm valituile...

Tagasi jutu juurde. «Johnny Mnemonic» kandideeris ka Nebula auhinnale ning jõudis ka «Locuse» küsitlusel esimese veerandsaja hulka. Noh, polnud veel Gibsoni tund tulnud. Tagantjärele on üsna raske juba hinnata, et kas jutt oli liiga uuenduslik, või oli ta seda liiga vähe...

Teksti loeti inglise ja vene keeles

P6hiline on t6epoolest juba Jyrka poolt ära öeldud. Filmiga on sellel jutul ainult ysna libamisi yhist. Ma ei tea miks, aga minule tekkis seda juttu lugedes assotsiatsioon Victor Hugo kirjutamisstiiliga, ainult et kirjeldused on tunduvalt kompaktsemad. Nojah, on kyll hea lugu, aga ei ole mul seda 6iget cyberpunk`i soolikat, nii et yle nelja ta minu käest ei saa. Aga hea on ta kyll ning ma loodan, et minu väheke negativistlik hinnang ei peleta kedagi eemale.
Teksti loeti vene keeles

No mai tea, filmiga võrreldes ei kõlvanud jutt igatahes absoluutselt lugeda. Au neile kes sihukesest jamast sihukese filmi on teinud.
Teksti loeti eesti keeles

väga hea jutt, millest - paraku autori osalemisel - tehti tobe film. kõige olulisem erinevus dolph lundgreni mängitud ambaal, kes jäi jutus suht kõrvaliseks, sai aga filmis ülemäärase tähtsuse. ilmselt vaatajate jaoks, kes oma lihtsameelsuses eelistavad selget hea-paha vastandamist ja "põnevat" tagaajamist.
Teksti loeti inglise keeles

Polnud sel filmil häda midagi. Korralikult tehtud action, pole põhjust iriseda. Aga jutt oli tõesti teistsugune ja parem. Lihtsalt parem.
Teksti loeti eesti keeles

Filmi olen näinud kahjuks ainult osaliselt aga nii palju kui nägin on ta jutust täiesti erinev! Ainuke mis neid sarnaseks teeb on sarnased tegelaskujud ja põhiprobleem. Muidu on peaaegu, et täiesti erinevad! Avaldan oma arvamust selle jutu kohta kuna see oli esimene jutt mida ma Gibsonilt lugesin.

Algul ei saanud eriti pihta, et mis värk toimub. Proovisin kõike loogiliselt võtta ja ei saanud eriti aru. Aga siis kui heitsin loogilisuse peast ja muutusin ise ka ebaloogiliseks, lugedes juttu nagu oleksid need üksteise järel mõtetult kirja pandud sõnad hakkasin asjale pihta saama! Ja kui see juhtus hakkas Gibson meeldima. Praegu loen Idorut nii et kui see läbi saab arvustan ka seda.

Lugu ise oli huvitavalt kirjutatud. Lahedad tegelased ja tasemel ülesehitus. Viieline töö!

Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles