Jutt ise hakkab hoogsalt peale Johnny lükkab spordikotti arhailise tuki ja neli paari tennisesokke ning läheb oma «partneriga» asju klaarima... ning nii see hakkab!!!
Hea lugu, millest ma siin midagi rohkem rääkida ei soovi – lugema peab! Korduvalt!!! Ja nautima... ainuüksi Molly Minionsi teksade värvi kirjeldus on viite väärt!
Jutust on ka samanimeline film valminud. Heaks tooniks on saanud miskipärast selle filmi kirumine... no ei tea. Stsenarist oli Gibson ise ning pole ka kusagilt tema rahulolematuid avaldusi lugenud. On jah teistmoodi kui jutt! Mis siis? Kindlasti on tegu korraliku vaatemängu ja efektse filmiga... mulle igatahes meeldis. See, et film erilist kommertsedu ei saavutanud... tundub, et selle üle tegijad eriti ei põdenudki... neil vist oligi plaanis teha selline kultusfilm valituile...
Tagasi jutu juurde. «Johnny Mnemonic» kandideeris ka Nebula auhinnale ning jõudis ka «Locuse» küsitlusel esimese veerandsaja hulka. Noh, polnud veel Gibsoni tund tulnud. Tagantjärele on üsna raske juba hinnata, et kas jutt oli liiga uuenduslik, või oli ta seda liiga vähe...