Kasutajainfo

Osvald Luts

1875-

  • Eesti

Teosed

· Algernon Blackwood ·

The Willows

(lühiromaan aastast 1907)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.667
Arvustused (3)

Lühiromaan kirjeldab kahe mehe – minajutustaja ja tema sõbra, nimetu Rootslase – kanuureisi Doonaul ja seal juhtunud dramaatilisi sündmusi. Autor tegi ise aastatel 1900 ja 1901 läbi kaks paadimatka mööda nimetatud jõge ja seepärast tuleb looduskirjeldusi, üldist miljööd ja muud sellist väga ehedalt edasiantuks pidada. (Blackwoodi reisimuljed leidsid väljenduse ka kahes reisikirjas "Down the Danube in a Canadian Canoe", mida iga huviline saab lugeda "MacMillan´s Magazine´i" 1901. aasta septembri- ja oktoobrinumbrist.:))) Rootslase prototüübiks on Blackwoodi sõber Wilfrid Wilson.

Mehed matkavad mööda tõusuveel Doonau väheasustatud piirkondades, olles suuresti looduse meelevallas. Ööbitakse kaldal väikeses telgis või jõe keskel saarekestel. Jõeluht on kaetud lõputu pajuvõsaga. Pajude ja üldse ümbruse kirjelkdusele on kulutet palju sõnu, ent miskipärast ei mõju see tüütuna. Pikki lehekülgi kulub ka mehi haaranud õuduse edasiandmisele. Õudus, mille põhjustest nad isegi aru ei saa, valdab neid ühel saarekesel, kus nad öö peavad veetma. Jällegi tuleb tunnustada oskust, millega autor leiab nii palju erinevaid sõnu ja kujundeid abstraktse hirmu väljendamiseks, nii et lugejal igav ei hakka. Ei tahaks ära rääkida, mis üleloomulik lugu sellel saarekesel siis toimus (ja ega see nii vinge ei olnudki), aga lugeda tasub.

"Willows´it" peetaks AB selgelt parimaks looks ja kui vähegi autorit antologiseeritud on, võetakse tekst ikka sisse.

Teksti loeti inglise keeles

Lugemisel jäänud mulje põhjal saab loo jagada kolmeks osaks.

Alguseks küllaltki pikk maaliline tagasivaade paadimatkale mööda Doonau jõge, millega ollakse nüüd jõudnud juba jõe keskjooksule, kus inimasustus on hõre ja loodus üksluine. Ilm kisub halvaks ja jäädakse ööbima jõe keskel asuvale saarele. Kõle inimtühi ümbrus koosmõjus halva ilmaga tekitavad minategelases halbu aimdusi ja öös tundub olevat asju. Lugejat haarab tüüpilise vanaaegse tondijutu lugemise tunne.

Loo teise kolmandiku alguseks, vanaaegsele tondijutule ebatüüpiliselt, saab öö mööda ilma et midagi päris fataalset juhtuks. Pääsemine? Selgub et siiski mitte - peale irratsionaalse õudustunde ja veidrate nägemuste on öö jooksul juhtunud ka päris reaalseid Halbu Asju. Nende tõttu tundub peategelaste saatus rippuvat juuksekarva otsas. Lugejat haarab põnevus. Tundub et nüüd alles hakkab pihta.

Ja siis kolmas osa, milles lugejat tabab pettumus. Lugu ei arene enam edasi vaid kordub põhimõtteliselt esimese öö sündmustik, millele on pisut paksemalt värvi peale pandud. Lõpp on mage.

Kokkuvõttes tahaks panna kolme, aga tegelikult on ilmumisaastat arvestades tegu ikka täitsa vinge looga, mis kuni viimase kolmandikuni liikus kindla viie kursil isegi ilma igasugust pensionäride soodustust arvestamata. Seega neli.

Teksti loeti inglise keeles
x
Erkki Toht
24.09.1974
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Sõjaline ekspeditsioon on saanud ülesandeks uurida ühte tuumapommitatud maailma. Esimene ekspeditsioon leiab mitut liiki mutante. Sõjaväelased suhtlevad kohalikega ja kuidagi märkamatult eemaldub ekspeditsioon oma algsest ülesandest. Tuleb saata teine ekspeditsioon, mis hakkab mõne aja pärast samuti kõrvale kalduma. Ametlik aruanne sisaldab aruandeid mõlemast ekspeditsioonist ja mitmelt inimeselt.
Teksti loeti vene keeles

Tegelane J Verne on jõudnud oma rännakutel taevasse. Siin on tal lausa kaks teejuhti — kaptenid Hatteras ja Nemo. Tuntud kirjaniku nime kandev tegelane on seekord asetatud koolipoisi rolli, kes peab sageli kuulama oma teejuhtide targutusi.
Teksti loeti vene keeles

Üle pika aja saavad kokku kaks vana sõpra. Istuvad maha ja meenutavad ühiseid tuttavaid. Kahe mehe mälestused osutuvad erinevateks — ühel mehel oleks justkui mõned kohad ja isegi inimesed mälust välja lõigatud.   
Teksti loeti vene keeles

Võõrplaneetlaste eluga tutvunud tähelendur-teadlane on lõpetanud ekspeditsiooni ja parasjagu Maale naasnud. Pikaajaline eemalolek on tekitanud võõrandumise oma ühiskonnast. Ta valmistub pidama ettekannet, milles tutvustada uuritud ühiskonda ja hoiatada selle pahupoolsete nähtuste eest. Viimasel õhtul enne ettekannet kohtub teadlane ootamatu külalisega ja talle saab selgeks, et tema ettekanne on hiljaks jäänud.
Teksti loeti vene keeles

Jutu tegevus toimub Iirimaal. Peategelasel on mõningaid identiteediprobleeme — klellegi arvates on ta kummitus. Kas siin on tegemist tüüpilise tondilooga või on jutul ulmega lähem seos, jäägu iga lugeja enda otsustada.
Teksti loeti vene keeles