Kasutajainfo

Martin Napa

1966-

  • Eesti

Teosed

· Philip K. Dick ·

Beyond Lies the Wub

(jutt aastast 1952)

ajakirjapublikatsioon: «Planet Stories» 1952; juuli
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
4
2
0
0
Keskmine hinne
3.667
Arvustused (6)

OK, meelde tuli. Kosmoselaeva madrus tarib planeedilt kaasa seataolise olendi. Tollel, ilmneb on nii intelligents kui telepaatilised voimed. Kaptenile asi ei meeldi ning ta laseb olendi, hoolimata tolle vastuvaidetest ara praadida. Koht tais, otsustab kapten pisut filosofeerida...siin on puant, mida ma ymber ei jutusta, aga lugu on mage.
Teksti loeti inglise keeles

Ise söön ma sealiha heameelega, kuniks sead mõtlema ei hakka -- vastasel korral tekiksid häirivad assotsiatsioonid kannibalismiga. Kapteni otsusega olen sellegipoolest nõus. Puänt jäi ilmselt hilise kellaaja tõttu segaseks.
Teksti loeti inglise keeles

Pulp mis pulp! Aga mingist asendist see lugu mulle meeldib...

Philip K. Dicki esimene ilmunud (kuid mitte esimesena müüdud) tekst on pealtnäha selline tüüpiline anglo-ameerika Marsi-lugu. Punane planeet, astronaudid ja siis pisut tuhmivõitu aborigeenid. Loomulikult on Marss hääbuv ja jääb Maale alla. Üks meeskonna liige ostab ühelt aborigeenilt miski seataolise eluka ja tarib selle laeva. Kosmoselaevas selgub, et tegu on mõistusega olendiga, kes võimaldas end meelega maalasele müüa, et siis seeläbi Maale lennata ja uusi teadmisi omandada. Kapten leiab, et siga on siga... olgu ta nimi või wub. Ja sigalaadne võõrplaneetlane lüüaksegi maha, küpsetatakse ära ja kantakse lauale.

Üldiselt ei midagi vapustavat, kui pidada silmas kirjanduslikku taset... aga ideed on. Ka oli autor alles algaja! Neli hiidpika miinusega.

Teksti loeti inglise ja vene keeles

Kena lühike lugu muigava paneva puändiga. Kõlbas lugeda küll, kuigi hirmsalt häiris maalaste suhteline labasus ja verejanulisus.
Teksti loeti inglise keeles
x
Erkki Toht
24.09.1974
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Romaan koosneb kahest osast. Esimese osa sündmustik kulgeb 1979. aasta Odessas. Teine osa leiab aset 1987. aastal Ukraina sisemaal ja surnutemaal. Malaja Glušatvõib pidada traumaromaaniks. Selle tegelased kogevad isiklikke traumasid või põhjustavad teistele traumasid. Isiklike traumade kõrval ja taustal on ka suuremad, tervet Ukraina ühiskonda puudutavad traumad, nagu reisilaev „Admiral Nahhimovi“ uppumine Mustal merel 1986. aastal, samal aastal toimunud Tšernobõli tuumaõnnetus ning Nõukogude–Afganistani sõda 1979—1989, mida põgusalt puudutatakse.

 

Esimese osa üks huvitavamaid tegelasi on karpaadi malfar Stefan Romanjuk. Autor annab malfarile siiski vähe tekstiruumi. Kõige rohkem saab esimeses osas ruumi SES-2 (sanitaar-epidemoloogia jaam) nimelise osakonna juhataja Jelena Petrištšenko, kelle töö- ja eraelu saab mitutpidi valgustatud. Olulised tegelased on veel SES-2 töötaja Vassili Basargin ja karjääriametnik Lev Semjonivitš. Viimane osutub teise osa tegelase Jevgeni teatavaks teisikuks. Romaani teises osas saabki kõige rohkem tähelepanu laevandusameti karjääriametnik Jevgeni, kelle isiklik trauma leiab kirjeldamist juba esimese osa lõpus. Raamatuhuviline registraator Inna Breslavskaja ilmub horisondile romaani teises osas, kuid ta sarnaneb mõneti esimese osa Jelena Petrištšenkole. Teise osa iseäralik tegelane on Lebedev.

 

Selle üle, kas läbitöötamata trauma kipub korduma, Malaja Glušategelased ei arutle. Mälestused on siin küllalt olulised. Isiklike mälestuste võrdlemine teiste inimeste ja ühiskonna üldiste traumadega, näib aitavat tegelastel mõista oma osa elus uues olukorras. Suunduda tulevikku muutununa või jääda mineviku kummituste kütke on siinkohal olemas võrdsete võimalustena . Inna ja Jevgeni näol näitab autor lugejale kahte erinevat suhtumist traumasse. Kahe tegelase erinevad vaatenurgad ilmnevad juba nende teekonnal surnutemaale.

 

Teksti loeti vene keeles