Kasutajainfo

Edgar Rice Burroughs

1.09.1875-19.03.1950

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· John Wyndham ·

The Chrysalids

(romaan aastast 1955)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
10
1
1
0
0
Keskmine hinne
4.75
Arvustused (12)

John Wyndhami raamatuid oli omal ajal (aastal 1985) siinmail palju müügil. Romaani «The Chrysalids» ostsingi ma eelkõige kaanepildi tõttu, oli teine üsna võigas... aga sisu oli miskit muud.

On toimunud tuumasõda ning kusagil Labrodari poolsaarel (kui mälu mind ei peta) vireleb mingi agraarne enklaav. Elatakse sihukest lihtsat ja karget elu... kuid on üsna tugev nihe religioossel pinnal. Piiblit enam pole, on kellegi sektandi raamat, mis miski ime tõttu katastroofist puutumata jäi ning seda siis kummardatakse.

Religioon taandub väga lihtsale printsiibile Jumal on loonud kõik looduse ja olendid ning nende kuju on konstantne, mis teistmoodi, on Saatanast. Tuumasõjajärgne maailm aga vohab ju mutantidest... nii nad siis virelevadki. Sünnib kana nelja jalaga, vasikas kahe peaga, pole vili selline nagu peab — kõik läheb hävitamisele. Tänu sellele toimub see elu kogu aeg suht nälja piiril... hävitamisele kuuluvaid värdvorme on ju ilgelt palju. Sama kehtib ka inimeste kohta, isegi liigne varvas toob surmanuhtluse kaela.

Romaani peategelasteks on salkkond lapsi, kes on varjatud mutandid... kõigil on miskit liiast, alates mõnest varbast ning lõpetades telepaatiaga. Nii nad siis seal püüavadki ellu jääda.

Hea ja sihuke rahulikult voolav romaan, soovitan lugeda.

Usun, et enamikes kohalikes raamatukogudes on ka originaalis olemas. Kes soovib aga seda kusagilt wõrgupoest otsida, sellele teadmiseks, et USAs on raamatu (autorile mitte päris meelepärase versiooni) pealkiri «Re-Birth». Vaene Aivo Lõhmus tegi neist «Trifiidide päeva» järelsõnas koguni kaks erinevat romaani.

Teksti loeti inglise keeles

Jah, selline hea ja rahulikult voolav romaan. On toimunud tuumasõda, ning Labradoris on jäänud ellu väike inimkilluke. Neid valitseb väärastunud religioon, et mis ei vasta standardile (mis on ühte raamatusse kirja pandud), tuleb hävitada. nii vireletaksegi seal, kuni kamp pealtnäha normaalseid lapsi avastavad endas telepaatiavõime. Muidugi on see Saatanast, aga kuni keegi sellest midagi ei tea on kõik hästi. Nad arendavad oma võimet, ning avastavad kaugel müstilises Sealandis(New-Zealand) hoopiski arenenuma telepaatide ühiskonna. Ning siis läheb madin lahti.
Teksti loeti inglise keeles

Võib eeldada, et enamikku inimesi ajendab selle raamatu lugemisele meeldiv mälestus “Trifiidide päevast”. Kindlasti kaasneb seetõttu muidu huvitava raamatu lugemisega teatav pettumus. Raamat iseenesest tundus kogu lugemise vältel paljulubav, ka lapselik loogika hakkas häirima alles lõpupoole, kui jõudis kohale arusaam, et sai loodetud lihtsalt midagi palju paremat, kui ta faktiliselt on.

Jyrka märkis ebatäpselt, et iga väiksem hälve normaalsusest toob selles iselaadses ühiskonnas kaasa surmanuhtluse. Ei too, toob hoopis steriliseerimise ja kusagile kõnnumaale lohistamise, kus need, ühiskonnast väljatõugatud, jäävad sageli elama, organiseeruvad, nukrutsevad ja korraldavad röövretki. Mainitud röövretked on põhiliseks nuhtluseks, mis teeb rahuliku elu võimatuks ja mille tagajärjeks on paljude mutatsioonipuhaste inimeste surm… No jääb kuidagi segaseks mis motiive autor inimestele omistas. Pikk miinus seetõttu viiele.

Teksti loeti inglise keeles

Hea raamat. Võrdväärne “Trifiidide päevaga”. Wyndhami lemmikteema on kõiksugu evolutsioonilised kõrvalekalded ja see raamat on väga hästi õnnestunud. Kohe nii hästi, et oleksin tahtnud edasi lugeda, aga raamat sai otsa.
Teksti loeti inglise keeles

Eestikeelse "Trifiidide päeva" järelsõnas oli selle romaani pealkirja eestikeelseks vasteks antud "Krüsaliidid". Tegelikult on chrysalid muidugi nukk, milles toimub putuka moone vastsest valmikuks ning mis antud teoses on ilmselt metafooriks, mis tähistab loo kangelaste telepaatiliste võimete arengut. Peab samas tunnistama, et sõnas "Krüsaliidid" on midagi krüptilist ning et see on märksa lugemakutsuvam pealkiri kui "Nukk"..

Romaan ise on märksa proosalisem kui pealkiri, kujutades postapokalüptilist maailma ja seda laste silmade läbi. Midagi mind Wyndhamis viimasel ajal tõsiselt häirib, lugesin hiljaaegu "Trifiidide päeva" diagonaalis ning viievääriliseks seda teost enam kuidagi ei hindaks, aga kui trifiidides oli häirivaimaks ehk peategelase ilmeksimatus ja kalduvus loenguid pidada, siis antud teoses oli võõristavaks pigem peategelaste poolne kõrvaltegelastese otsasaamisesse suurema osavõtuta suhtumine; rääkimata sellest, et üleüldse tundus kogu romaan olevat üks fundamentalismivastane deklaratsioon.

Tõenäoliselt on asi hoopis selles, et ma olen selle romaani sihtvanusegrupist päris väljas.

Teksti loeti inglise keeles

Nagu ilmselt paljudel teistelgi, tekkis mul tahtmine seda romaani lugeda sellepärast, et "Trifiidide päev" (ja ka mõned John Wyndhami lühijutud) on mulle meeldinud.
Aga nagu siin üks eespool arvustanu märkis, sai osaks väikene pettumus, sest "Krüüsalised" pole ikka päris see... Ei, kahtlemata on tegemist hea raamatuga, aga paraku siiski mitte _väga_ hea. Selline keskmine noorteulme ma ütleks. Seikluslik ja õnneks siiski ka pisut mõtlemapanev. Aga ei midagi väga erilist.
Pealkiri on sellel lool aga tõsiselt krüptiline - ei jutus endas ega ka väljaandja järelsõnas ei seletata, kes või mis need krüüsalised on ja kuidas neid sööma peaks. Õnneks on Baas. Aga mina ise oleksin küll selle raamatu pealkirja ameeriklaste järgi "Taassünniks" tõlkinud, siis oleks see vähemalt mingilgi määral sisu olemust peegeldanud. Aga muidugi tänu kirjastus "Fantaasiale", et see ikkagi eestikeelsena välja anti.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmselt pole ma nii suur "Trifiidide päeva" fänn kui nii mõnedki eelarvustajad, aga autori isik minus mingeid kõrgendatud ootusi ei tekitanud ega kaasnenud käesoleva romaani lugemisega ka vähimatki pettumust. "Krüüsaliste" näol on tegu tõesti hea raamatuga, mille noorteulmeks liigitumises tegelaste vanusest hoolimata kahelda julgen. Eestikeelse tõlke täiendavaks plussiks on ka Raul Sulbi põhjalik järelsõna Wyndhami elu ja loomingu kohta.
Jyrka arvustusele täienduseks: Piibel on "Krüüsaliste" tegevusmaailmas olemas küll, lihtsalt hiljem on sellele sektantlik ja mutandivastane täiendus juurde kirjutatud.
Teksti loeti eesti keeles

Eestikeelse versiooni kaanepildist: olen üsna kindel, et kalakujulise lennumasina all mõeldi tavalist helikopterit, mitte mõnd ulmelist õhulaeva.
Teksti loeti eesti keeles

No "Trifiidide päev" on parem, kuid "viie" alla mahuvad mõlemad. Võimalik, et mingid asjaolud sattusid sobivalt kokku, kuid romaani algus -- see ühiskonnakirjeldus -- tekitas minus musta masenduse. Religioon on niikuinii saatanast, ja kui selle põhieesmärk on erinevuste likvideerimine... kas me midagi taolist ei näegi täna?
Peategelase isa tuletas mulle kohe meelde ühe Postimehe kolumnisti, kelle nime ma ei hakka siin nimetama sellepärast, et see kogemata tulevastele põlvedele Baasi kaudu edasi ei kanduks, ja kelle kirjutiste taga võib alati näha võitlevat "liberaali", kes meeletult ihaldaks oma väikestesse valgetesse kätesse automaati, et selle abil siis võrdsus maa peale tuua.
A' edasi läks rohkem bojevikuks (ja mul masendus üle) ning kannatas lugeda õige hästi. Selliste äravalitute ja äratõugatute vastanduvate seltskondade kirjeldustes kipuvad autorid sageli äratõugatuid idealiseerima, ja õnneks Wyndham seda ei teinud.
Õnnelik lõpp? No mis tan'd nii hirmus õnnelik oli, ja positiivse noodiga pidi ju lõpetama. Muidu polnuks nukkude arengul mingit mõtet olnud.
 
Teksti loeti inglise keeles
x
Sven Pärn
01.07.1985
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

See lühiromaan on avakolmandik samanimelisest tervikteosest, kuhu kuulub veel "The People That Time Forgot" ja "Out of Time's Abyss". Neid on avaldatud nii ühtsete kaante vahel kui eraldiseisvatena, kuigi autor eelistas koondteose vormi. Üsna laiahaardeline seiklusjutt, mis muidu oleks Doyle'i "Kadunud maailma" või Burroughsi enda "Pellucidari" jäljendus, kui poleks kõrgelennulisi spekulatsioone evolutsiooni teemadel.
Allveelaeva meeskond leiab eraldatud saarelt ürgse ühiskonna, kus dinosaurused ja erineval arengutasemel primaadid koos elavad, ning kogu ökosüsteem tundub alluvat kummalistele välismaailmas senitundmatutele loodusseadustele.
Teksti loeti inglise keeles

Seda romaani ei ole eesti keelde tõlgitud. Eesti keeles ilmus peakirja "Tagasi kiviaega" nime all hoopis Burroughs'i "The Eternal Lover". Eks see ole vene keele vahendusel tõlkimise tulemus. "Back to the Stone Age" on hoopis "Pellucidari" sarja viies raamat, sellest sarjast on eesti keeles ilmunud ainult "Tarzan at the Earth's Core" pealkirja "Tarzan Pellucidaris" all (mis on samaaegselt nii Pellucidari sarja 4. kui Tarzani sarja 13. raamat).
Teksti loeti inglise keeles

Omal moel üsna nauditav ajaviide, aga lõputud mugavad "juhuslikud" kokkusattumused võtavad loolt viimasegi tõsiseltvõetavuse.
Teksti loeti eesti keeles

"John Carter and the Giant of Mars" on Edgari poja John Coleman Burroughs'i poolt kirjutatud absurdne pastišš, "Skeleton Men of Jupiter" aga Edgari lõpetamata tsükli avaveerand, mis jätab kõik lahtiseks. Ei soovita.
Teksti loeti inglise keeles

Algus veidi venis, aga kui lugu käima läks, oli päris nauditav lugemine. Aga miks jälle "Mike", kas tõesti rohkem nimesid ei olnud?
Teksti loeti eesti keeles

Eestikeelse versiooni kaanepildist: olen üsna kindel, et kalakujulise lennumasina all mõeldi tavalist helikopterit, mitte mõnd ulmelist õhulaeva.
Teksti loeti eesti keeles