Kasutajainfo

Martha Wells

1.09.1964-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Martha Wells ·

Artificial Condition

(lühiromaan aastast 2018)

Hinne
Hindajaid
3
0
0
0
0
Keskmine hinne
5.0
Arvustused (3)

Mõrtsukroboti heietused (murderbot diaries) vol.2 võtab jutujärje üle põhimõtteliselt järgmiselt realt (hea küll võibolla järgmiselt leheküljelt), võrrelduna sellega, kus esimene osa lõpetas. "Metsistunud" julgesturobot, kes mingil hetkel nimetab end Edeniks, sebib end ühele transpordialusele, mis kuulub mingile ülikoolile, mis sellal kui neil pole vaja ühtegi teaduslikku ekspeditsiooni kuhugi vedada, rendivad laeva välja lihtsalt transpordi otsade tegemiseks. 
 
Transpordialus, mille minategelane hiljem ristib ART'iks (jäägu igaühe avastada, mis selle lühendi taga peitub), vaevleb igavuse käes - jah, tal on pardal juhtmoodul, mille AI on nõnda võimas, et suudab igavust tunda ja on niivõrd-kuivõrd vaba oma valikutes, et saab "Edeni" pardale võtta ja viia sinna kuhu see soovib. 
 
Julgestusrobot Eden siis suundub uurima, mis jama seal RaviHyrali nimelises maailmas aset leidis, mis põhjustas selle intsidendi, mille käigus ta tappis palju oma toonastest klientidest ja lõppeks oma kontrollmooduli lahti häkkis, nii et sel enam tema üle kontrolli polnud. 
 
Selle lühi(kese)romaani esimene pool kulub mõtisklustele ja eneseanalüüsile. Eksistentsiaalne heietus. Sellisena mõjub alustuseks erinevalt esimsest osast, mis oli võrdlemisi ühtlselt tegevusekeskne. Ausaltöeldes ei saa maailma ja eluolu kohta jätkuvalt suur rohkemat teada kui üksikuid vihjekillukesi - pigem ikka jätkuvalt läbi minategelase tajude ja kogemuste väikese lukuaugu peab seda piiluma. Ilmselt püüab Wells siin oma peategelasele kolmemõõtmelisust luua ja noh, minu meelest see tal ka päris lõpuks võrdlemisi hästi õnnestub. 
 
Teine pool on juba rohkem aktsiooni kah. Julgestusrobot sebib end turvakonsultandina ühe nohikupundi heaks tööle, pääseb sedasi transiidijaamast kaevandusplaneedile, kus kohalik kurjamite-korporatsioon soovib kangesti nii teda kui tema uusi kliente teise ilma saata ja hiljem talle endale käppa peale saada.
 
Kui üldse mingeid reservatsioone jääb, siis kahju on sellest, et see va uurimis-transpordilaev ART ei leia minu meelest maksimaalset kasutust. Sellest laevast võinuks ühe väga laheda tegelase välja arendada. Raisku läinud võimalus...? Noh, päris enesekindlalt seda ei väida, sest mine tea, mis järgmises osas juhtuma hakkab. 
 
Väikese kõhklusega panen sellele osale hindeks "5", sest kaks seeria esimest novelli kokku annavad minu hinnangul natuke enamat kui lihtsalt "4" - selline tugev väga hea.
Teksti loeti inglise keeles

Mõrvaboti seikluste teine osa jätkub sealt kus eelmine osa lõppeb. Kuna nüüd on mõrvabot esimest korda eksisteerimise jooksul nn. "vabaduses", siis algab lühiromaan pigem mõtisklustega oma eksistentsi üle ja edasiste tegevuste paikapanemisega. Igav just polnud, aga kõige huvitavam kah mitte. Samas tegevuse edasiarendamisele vast vajalik. Loo teine pool aga suundub juba esimesest osast tuttavale rajale, ehk siis saab kiiretempolist actionit ja mõllu. Loo sisust on eelnev arvustaja juba rääkinud, seega pikemalt ei peatuks, vaid nõustuks sellega, et ka minul on kahju, et ARTi nii vähe kasutati. Igati huvitav tegelane, ning teda oleks võinus sarjas rohkem kasutada. Vahest kogu sarja kehveim osa minu jaoks, aga siiski väga hea ja ladus lugemine. Kogu sarja kohta võiks aga ütelda super.
Teksti loeti inglise keeles
x
Maniakkide Tänav
1976
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Vimmakiskumine laevastiku siseselt kogub hoogu ja nüüd hakkavad omad keset vaenlase territooriumi ja meeleheitlikke võitlusi ühise vastase vastu, juba üksteist selga pussitama. Salapärase võõrrassi kuri käsi muutub üha karvasemaks ja on inimestevahelises sõjas sees sügavamal kui seni arvatud. Tegelased teevad ka omavahelistes suhetes tibusammu edasi ja seepärast ehk julgen ka talle kõrgema hinde panna. 
Teksti loeti inglise keeles

Armaada teekond läbi Sündikaadi territoriaalkosmose jätkub. Lahingud on põnevad. Armeesisesed kiskumised huvitavad. Taustal kumav tulnukate oht intrigeeriv. Tegelase isiklik elu on igav. Igav peamiselt seepärast, et tegelased on üsna staatilised ja korrutavad kogu aeg ühte ja sedasama juttu ja isegi mitte eri variatsioonides. See pani kannatuse vahepeal päris proovile, kuid kosmosesõda ise oli piisavalt huvitav, et võtan ette ka järgmise osa.
Teksti loeti inglise keeles

Kui muidu on militaarulmes valdavalt keskendutud ikka jalaväerühma rasketele võitlustele, siis seekord meeldiva erandina on peategelaseks kosmosearmaada juht, kes tõepoolest tegeleb ainult planeerimise ja lahingute üldjuhtimisega, ilma ise kordagi kellelegi kättpidi kallale minemata. Väga mõnus ja huvitavad kosmoselahingute kirjeldused.
Teksti loeti inglise keeles

Lugu räägib kaptenist ja tema kosmoselaevast, kes peavad tegelema pikkadel üksildastel kosmosereisidel meeskonnas üleskerkivate kiimaliste tungide maandamisega. Ja hiljem siis ka kosmoselaeva omadega.
Väga vahva lugu, minu kaheldamatu lemmik 2020 aasta Erektorist. 
Teksti loeti eesti keeles

Oh sa püha ristike, ma polegi seda hinnanud. Parandan nüüd vea. On ju minu meelest tegu ühe Eesti ulme säravama tähtteosega :) Sihtgrupi jaoks muidugi.
Teksti loeti eesti keeles

Tundus, et alguses oli autoril isegi mingi idee, millest lugu on. Teises pooles kadus aga igasugune siht silme eest. Ainus pluss - palju huvitavaid v2ljendeid. Kahjuks ei asenda terminoloogia seda, et jutul puudub j2lgitav m6te. 
Teksti loeti eesti keeles

Ma arvan, et see on seni Skarpi parim lugu. Küll lühike ja sirgjooneline, kuid siiski huvitav jälgida ja isegi etteaimamatu käänak on sees.
Lugu siis sellest, kuidas üks tehismõistus ärkab ja saab aru, mis ta on ja tahab enamat.
Teksti loeti eesti keeles

Minu jaoks veidi liiga tavapärane ja etteaimatavates raamides minev. Liiga rahvajutulik, et suuta seda ulmeloona võtta. Ma näeks siin sihtgrupina selliseid vanemaid, pensionipõlve pidavaid inimesi. Nooremat ulmerahvast see vist väga kaasa ei kisu.
Teksti loeti eesti keeles

Oli emotsiooni ja müstilisust ja salapära. Tegevus ja tegevuspaik ise meenutasid mingit friigifilmi - kõik oli veider ja millestki ei saanud aru, aga oli huvitav. Huvitav just omas oma- ja eripärasuses ja selles, et ei osanud ühtki järgmist tegevussuunda ära arvata ja kogu aeg muudkui ootasid, et kuhu see nüüd siis jõuab omadega? Mis toimub? 
Teksti loeti eesti keeles

Vaikselt lubab juba. Tehnot ja kosmost on ja see tõmbab kohe ootused üles. Aga maailm jäi häguseks ja lõpp jäi häguseks ja vahele oleks tahtnud veel midagi... eredat.
Teksti loeti eesti keeles

Nõustun eelkõnelejaga, et varem oleks võinud "asjast" rääkida ja et lõpp jäi õhku rippuma. Samas oli täitsa mõnusaid detaile vahele puistatud.
Teksti loeti eesti keeles