MurderBot on tore tegelane. No näiteks see, kuidas tal kohati jookseb teadvuses umbes viis erinevat mõttelõnga. Tema sarkasm ja eneseiroonia. Nii et mulle pakkus just peategelane meeldivat lugemiselamust.
Mis nii tore ei olnud - tegevus oli otsene jätk varasemale, aga ega ma enam nii täpselt ei mäletanud, kes on kes ja miks asjad just nõnda on. Tegevus küll minu jaoks kuigi oluline ei olegi. Nagu MBotiga ikka, on olukord alguses segane, aga siiski lubav. Siis lähevad asjad ikka hullemaks, juhtub paar ootamatut ja ohtlikku pööret, tuleb lootusetuna tunduv lahing... No ja muidugi päästab MBot oma inimesed ära, muutub küll seejuures üsna auklikuks, aga lapitakse pärast jälle kokku.
Ah, nagu ma ütlesin, sündmustik pole oluline. Aga vahepeal tundub, et autoril püsib meeles kirjastusega tehtud leping ja nüüd tuleb lubatud leheküljed millegagi täita. Tähendab, kogu tekst ei ole võrdselt naljakas.
Mis nii tore ei olnud - tegevus oli otsene jätk varasemale, aga ega ma enam nii täpselt ei mäletanud, kes on kes ja miks asjad just nõnda on. Tegevus küll minu jaoks kuigi oluline ei olegi. Nagu MBotiga ikka, on olukord alguses segane, aga siiski lubav. Siis lähevad asjad ikka hullemaks, juhtub paar ootamatut ja ohtlikku pööret, tuleb lootusetuna tunduv lahing... No ja muidugi päästab MBot oma inimesed ära, muutub küll seejuures üsna auklikuks, aga lapitakse pärast jälle kokku.
Ah, nagu ma ütlesin, sündmustik pole oluline. Aga vahepeal tundub, et autoril püsib meeles kirjastusega tehtud leping ja nüüd tuleb lubatud leheküljed millegagi täita. Tähendab, kogu tekst ei ole võrdselt naljakas.