Kasutajainfo

Dan Brown

22.06.1964-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Dan Brown ·

Digital Fortress

(romaan aastast 1998)

eesti keeles: «Digitaalne kindlus»
Tallinn «Ersen» 2005

Hinne
Hindajaid
0
0
4
3
1
Keskmine hinne
2.375
Arvustused (8)

See on esimene Browni romaan... Jätke see vahele, ärge seda lugege, see on üsna hale ja vilets. Algaja romaan.

Ulme on selle kandi pealt, et siin on klassikaline küsimus "Mis siis kui?" Mis siis kui keegi leiutab absoluutselt kõikvõimsa elektrooniliste koodide lahtimurdmise algoritmi ja see satub sellise organisatsiooni kui NSA valdusesse. Et mitte ühtki kirja pole keegi enam võimeline arvutist saatma, mida USA luure lahti ei murraks. Ja mis siis kui see leidur saab teada, et valitsus kavatseb masina abil totaalse nuhkimise sisse seada ja kirjutab siis vastukoodi, mis Digitaalkindluse hulluks ajab. Ning edaspidi näib, et kõik soovijad võivad endale osta vabalt igavese ja lõpliku kaitse elektroonilise nuhkimise eest. Leidur muidugi mõrvatakse ja läheb lahti triller.

Ette heita on selle romaani puhul nii paljut, et jutt läheks pikale. Puudusi on siin kõiges - alustades karakteritest ja nende motivatsioonist ning lõpetades segasevõitu autoripositsiooniga. Kas siis NSA on hea või halb ja kas valitsus tohib mõrvata ja nuhkida või mitte. Halenaljakas on seegi, et enamiku puslesid lahendab lugeja palju kiiremini kui romaani tegelased ja et elukutseline palgamõrvar külvab surma igapoole ümberringi, niidab loogu süütuid kõrvaleseisjaid, ent oma sihtmärgile - salatööks ettevalmistamata keeleteadlasele - ta pihta ei saagi. Õieti saab küll, aaga ainult üks kord ja ainult kergelt haavab teda. Mis puutub autori puterdamist e-mailide krüptimisega, siis on see kõik üks kapsas ja mingit loogikat on raske leida. Nagu üldse tervest romaanist. No aga see oli ka Browni debüütteos ja edaspidi läheb tunduvalt paremaks. Teatav hoiatav sõnum on muidugi olemas, selle eest ka "kolm".

Teksti loeti inglise keeles

Kehvem kui Langdoni romaanid. Arvasin kurjami juba alguses ära. Dan Browni kood: kui mõni tegelane seisab heade poolel, on suurepärane inimene ja igati abivalmis, siis tõenäoliselt ongi ta tegelikult kõige halva taga. Ka on siin raamatus vähem hilisematele teostele omaseid kultuuriajaloolisi vihjeid. Autori positsioon nuhkimise/mõrvamise osas tundus tõega sogane. Muide, mina lootsin algusest peale, et Digitaalne Kindlus laia levisse paisatakse. No mis õigus on mingil NSA-l maailmapolitseinikku mängida? Ja lõpplahendus oli jällegi kusagilt deus ex machina valdkonnast. Üldiselt võiks Brown kirjutada vahelduseks mõne ettearvamatuma ja kurvalõpulise katastroofiromaani, õnnelikud lõpud hakkavad tema puhul juba tüütama.
Teksti loeti eesti keeles

"Arvutiraamat". Juhul kui autori teadmised ajaloost ja infotehnoloogiast on sarnasel tasemel, siis pole Ingleid ja Deemoneid ja Koodi puudutav kriitika imestada. Õnneks ei langetud päris Swordfish-i (vt IMDB) tasemele ja jää jäi ka saagimata. Mõnes detailis suutis autor positiivseltki üllatada, rääkimata sellest, et lugu ise oli igati loetavalt ja põnevalt kirja pandud. Tegelaste jaburimelised pääsemised on aga siin miinuseks (stseen tornis!).

Autori positsiooni NSA nuhkimise suhtes ei loe väga oluliseks, aga tegelaste positsioon paistis algsest ülioptimistlikust lõpuks küll kahtlevamaks muutuvat...
Quis custodiet ipsos custodes?
Teksti loeti eesti keeles

ju tekkis mul mingi haiglane uudishimu teada saada, et mis see siis on, mida inimesed kogu maailmas huvitavaks kirjanduseks peavad. tegemist oli jaburatele eeldustele rajatud ja kehvasti jutustatud looga, mida ma üle kolmandiku ei viitsinud lugeda. no isegi mina tean, et üsna keerulisi salakirju mõeldi välja juba 15. sajandil ja et kuidas kodeerida oma teateid nii, et ükski arvuti neid lahti ei murraks. laupäevane hädaolukord NSA-s meenutas - eriti pärast hiljutist Stephensoni lugemist - oma intensiivsuse, töökorralduse, käsuliinide ja ressursside poolest pigem mingit laupäevast hädaolukorda kirjandusmuuseumis (vabandan kirjandusteadlaste ees kohatu võrdluse pärast...) ah, noh, mädamuna äratundmiseks ei pea seda ju lõpuni sööma.
Teksti loeti inglise keeles

Dan Brown on tänapäeva kirjanduses tõeline megastaar. Tema raamatuid on müüdud üle saja millioni koopia ning tema sissetulek oli paar aastat tagasi üle seitsmekümne millioni dollari. Kõik see sai alguse "Digitaalsest kindlusest". 1994. aastal veetis Brown puhkust Tahiitil, kus ta luges Sidney Sheldoni romaani "The Doomsday Conspiracy". Loomulikult arvas algaja autor, et ta suudab paremini ning asus kirjutama käesolevat teost, mis leidis ilmavalgust neli aastat hiljem. Ameerika valitsusagentuur NSA leiutab imetabase masina, millega on võimalik lahti murda kõik võimalikud ja võimatud koodid. Sellisest teost pahandatud teadlane kirjutab vastukaaluks viiruse, mis masina lõpptulemusena umbe ajab. Mängu sekkub julm palgamõrvar, geniaalne keeleteadlane ja kaunis krüptograaf. Lahti läheb pidev tants ja tagaajamine, mis päädib pahalaste haletsusväärse põrumisega ning heade võiduga. Üldiselt pole mul Browni teoste vastu midagi. Võrreldes paljude teistega on tema looming üsna korralikult teostatud ning mingil määral ka põnev. "Digitaalne kindlusega" on lugu hoopis vastupidine. Tegu on äärmiselt lolli raamatuga. Kõik tegelased on sama targad ja käituvad sama ratsionaalselt, kui kassid kevade alguses. Siblimine ühest kohast teise on küll vajalik raamatu mahu seisukohalt, kuid lugeda on seda asjatut tõmblemist sama huvitav ning mõnus, kui vaadata värvi kuivamist kuivkäimla seinal suvisel ajal. Lisaks pole Brown kodus nii matemaatikas kui ka krüptograafias. Üldiselt ei kipu ma virisema, kui autor mõne asjaga puusse paneb, kuid Browni puhul ei saa ma sellest mööda. Kui autor pretendeerib reaalsusele, tuleb sellest hindamisel ka lähtuda. Raamat kubiseb suurematest ja väiksematest vigadest (mille kohta võib iga huviline internetist ise piisavalt infot leida) muutes selle raskesti seeditavaks massiks. Lugeda on küll lihtne, kuid kasu pole midagi. Põnevus on kunstlikult üles kruvitud ning lugu kulgeb etteaimatavat rada mööda kuni lõpuni välja. Ilmumisaastal ei jäänud "Digitaalsest kindlusest" mingit märki maha, kuid tänu "Da Vinci koodi" edule sai teos üsna menukaks. Huvitav oleks muidugi teada, kas Brown oleks siis ka üritanud oma kirjanduslike ambitsioone rahuldada, kui keegi oleks talle õigel ajal öelnud, et ta ei suuda paremini kui Sheldon? Tõenäoliselt ei saa me seda kunagi teada... Kaks
Teksti loeti eesti keeles

Panen 3, sest jutt kui meelelahutus on täitsa OK. Aga sisu on tõsiselt nõrk. Võib-olla kui selline raamat oleks ilmunud 80´datel või 70´datel oleks tegu suure hitiga, aga hetkel ei näe sellel raamatul küll kohta klassikute seas.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: september 2022
august 2022
juuli 2022
juuni 2022
mai 2022
aprill 2022

Autorite sildid: