Olgu kohe öeldud, et kuigi siin saavad kokku tegelased esimesest ja teisest osast, pole see veel sarja viimane raamat. Sest Ruudi pole ikka veel aru saanud, kes teda kõrvaldada tahab. Küll aga on ta jälile jõudnud, et Kogukond ja mingi Euroliiduga seotud seltskond on omavahel vaenujalal. Järsku ilmub lahmakas Kogukonna maad välja keset Luksemburgi, siis jälle läheb teisele poole üks tuntud lennuväli. Üldiselt on ju nii, et kes kontrollib raha liikumist, kontrollib ka kõike muud, ning nii jõuab Ruudi välja Euroliidu kõige tähtsama inimeseni. Selgub, et too peab puhtalt igavusest metrooehitaja ametit, aga kui metroosid parajasti ei ehitata, katsetab enda peal disaineridroogisid. Veel saab Ruudi üht-teist ootamatut teada oma isa kohta.
Romaani struktuur on samasugune kui eelmistes osades: omavahel suhteliselt lõdvalt seotud, erinevate peategelastega, spiooniloo elementidega peatükid ning taustal siis Ruudi oma sõpradega tegutsemas. Kusjuures üks, just nagu Matrixist pärit peatükk tundus lugedes kuidagi üleliigsena, aga osutus tagantjärele vägagi meeldejäävaks. Hea küll, ma pakun, et lugeja, kellele selline stiil meeldib, paneb nelja, ning kellele ei meeldi, paneb ehk ulmelisi ideesid siiski tunnustades kolme.
Mul on siiski isiklik põhjus hinnet tõsta. Ruudi isa Toomas on ligi üheksakümnesena ATVga ringi kihutades mäest alla kukkunud ja surma saanud. Ruudi saabub Muhu saarel peetavatele matustele, seejärel võtab tal aga nööbist kinni Toomase noorepõlvesõber Juhan, kes tatsab koos Ruudiga tolle majutuspaika, joob enam-vähem üksi ära kaks pudelit viskit, annab üle karbikese Toomase pärandusega ja räägib sinna juurde jutte enda ja Toomase noorusajast. Keegi peale minu ja autori ju ei tea, mida ma "Sügist" tõlkides talle Eesti kohta seletasin. Nüüd oli aga väga lõbus ära tunda, kuidas autor oli mõned asjad süžee huvides ise välja mõelnud, midagi kuuldust loominguliselt edasi arendanud ja midagi peaaegu sõna-sõnalt ära kasutanud. Ainult üks näide arendustegevusest: kui keegi juhtus "Sügist" lugema inglise keeles, võis ta tähele panna, et Ruudi oli sündinud nii Taevaskojas kui Pärnus. Eestikeelse variandi jaoks, leidis autor, oleks parem, kui jääks ainult Pärnu. Esimesse osasse kogemata sattunud kahe sünnikoha idee on aga autorit kummitama jäänud ning nüüd on siis juttu sellest, kuidas isa Toomas endale kaks sünnikohta ja kaks passi sai. Nii et mulle see lugu meeldis.
Romaani struktuur on samasugune kui eelmistes osades: omavahel suhteliselt lõdvalt seotud, erinevate peategelastega, spiooniloo elementidega peatükid ning taustal siis Ruudi oma sõpradega tegutsemas. Kusjuures üks, just nagu Matrixist pärit peatükk tundus lugedes kuidagi üleliigsena, aga osutus tagantjärele vägagi meeldejäävaks. Hea küll, ma pakun, et lugeja, kellele selline stiil meeldib, paneb nelja, ning kellele ei meeldi, paneb ehk ulmelisi ideesid siiski tunnustades kolme.
Mul on siiski isiklik põhjus hinnet tõsta. Ruudi isa Toomas on ligi üheksakümnesena ATVga ringi kihutades mäest alla kukkunud ja surma saanud. Ruudi saabub Muhu saarel peetavatele matustele, seejärel võtab tal aga nööbist kinni Toomase noorepõlvesõber Juhan, kes tatsab koos Ruudiga tolle majutuspaika, joob enam-vähem üksi ära kaks pudelit viskit, annab üle karbikese Toomase pärandusega ja räägib sinna juurde jutte enda ja Toomase noorusajast. Keegi peale minu ja autori ju ei tea, mida ma "Sügist" tõlkides talle Eesti kohta seletasin. Nüüd oli aga väga lõbus ära tunda, kuidas autor oli mõned asjad süžee huvides ise välja mõelnud, midagi kuuldust loominguliselt edasi arendanud ja midagi peaaegu sõna-sõnalt ära kasutanud. Ainult üks näide arendustegevusest: kui keegi juhtus "Sügist" lugema inglise keeles, võis ta tähele panna, et Ruudi oli sündinud nii Taevaskojas kui Pärnus. Eestikeelse variandi jaoks, leidis autor, oleks parem, kui jääks ainult Pärnu. Esimesse osasse kogemata sattunud kahe sünnikoha idee on aga autorit kummitama jäänud ning nüüd on siis juttu sellest, kuidas isa Toomas endale kaks sünnikohta ja kaks passi sai. Nii et mulle see lugu meeldis.