Kasutajainfo

A. E. van Vogt

26.04.1912-26.01.2000

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· A. E. van Vogt ·

Slan

(romaan aastast 1946)

ajakirjapublikatsioon: «Astounding Science-Fiction» 1940; september - detsember
Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
3
0
1
0
Keskmine hinne
3.5
Arvustused (4)

Omal ajal ääretult populaarne romaan olnud, mis aga tänapäeval pisut aegununa mõjub. Slanid on mutantid. Ühiskond on slanide vastu vaenulik ning romaan ongi noore slani Jommy Crossi raske elu ja revanshivõtu kirjeldus. Muidu hea ja huvitav romaan, aga antud teksti puhul häirib see van Vogti üliinimese lembus ikka tohutult... ausõna, ei usu ma sellesse ühe inimese võitlusesse (kuigi olen ilge ego), aga ei usu. Ameerika fandomi jaoks on see muidugi ääretult oluline romaan... oli aeg kus fan-keeles olid «slan» ja «fan» sünonüümid. Ka samastasid ulmefännid end nende slanidega, keda kõik kartsid ja keegi ei mõistnud. Igatahes oli see romaan igasugustel 40ndate küsitlustel alati väga kõrgel kohal, kui ta mitte just esimene polnud. Tänapäeval on see raamat huviga loetav, aga mingi tipplugu ta nüüd küll pole... kuigi igav seda just lugeda polnud, aga siiski on van Vogtil paremaid romaane. Neli just ajastut ja ajaloolist perspektiivi arvestades... lugeda on hea, aga liialt pulp!
Teksti loeti vene keeles

Slanid saavad olema kullakarvaliste katsesarvekestega inimesed, kel võime tavaliste inimeste mõtteid lugeda. Ise saavad nad oma mõtetele n.ö seina ette tõmmata. Slanid on tavainimeste silmis vihatud ja jälitatud ning üldse on nendega seotud üks suur müsteerium - miks ja kust nad tulid.

Lugu algab sellest kui väikese Jommy Crossi ema maha notitakse ning poisil jälitajate eest põgeneda õnnestub. Tõsi küll vihma eest satub ta räästa alla, kui üks vanaeit ta orjastab ning ta vargile sunnib. Aga Jommy aeg on alles tulemas. Üliandekas poiss (mingi müstiline IQ) on uudishimulik, tohutu õppimisvõimega ja ehitab endale ise tuleviku. Paralleelselt on kujutatud võimuvõitlust paleeringkondades ja mõtetelugemisvõimeta slanide (eksisteerivad ka sellised) ponnistusi võimu haaramisel.

Raamatu esimene pool mulle üldiselt meeldis - slanidele peetav nõiajaht oma halastamatuses, küllaltki ilge tulevikuühiskond - pakkusid esteetilist naudingut, kuid mida edasi, seda enam muutus van Vogtile tüüpiliselt vohav superscience tüütavaks ja hindeks antud neli on õigupoolest üsna nõrk.

Teksti loeti inglise keeles

Lugesin romaani esimest korda kusagil 93dal aastal. Mäletasin praegu vaid niipalju, et tegemist oli telepaatitega ja erilist vaimustust romaan ei tekitanud.

Praegusel ülelugemisel oli mulje üsna masendav. Ainsaks positiivseks küljeks on telepaatide tagakiusamise kirjeldused romaani esimeses pooles. Romaani teine pool läheb aga üsna absurdseks: slan`ide kosmonautika, millest inimestel ettekujutust pole, slanide raadiojaamad, mida inimesed millegipärast ei kuule (ja peakangelane oma autos kuulab sealt uudiseid, mis peaksid tegelikult suur saladus olema), kosmoselaev, mis põgenedes maa-aluseid tunneleid põletab, kosmoselaev, mis kannatab välja tuumaplahvatuse otse enda kõrval, mis muutub vahepeal nähtamatuks (milleks seda üldse vaja oli?). Terve mõistus tõrgub vastu võtmast taolist sündmuste arengut, kus kõik on võimalik lihtsalt autori suva järgi ja olukord ei allu isegi elmentaarsele loogikale. Üle kahe ei taha kuidagi panna.

Teksti loeti vene keeles

Kaks tegevusliini. millest olulisem Jommy oma. Joanna Hillory arhiiviuuringud võiks olla kolmas liin, aga see jäi suuresti lahti kirjutamata. Kangelne paistis olevat suur leiutaja, nagu mõni Campbelli romaani tegelane. Kadunud isa vari jäi Jommyt siiski lõpuni saatma, sest kui palju nendest tema leiutistest põhinesid Peter Crossi poolt pojale jäetud joonistel ja palju poisi enda mõttetööl, jäigi vastuseta.
Teksti loeti inglise keeles
x
Erkki Toht
24.09.1974
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Romaan koosneb kahest osast. Esimese osa sündmustik kulgeb 1979. aasta Odessas. Teine osa leiab aset 1987. aastal Ukraina sisemaal ja surnutemaal. Malaja Glušatvõib pidada traumaromaaniks. Selle tegelased kogevad isiklikke traumasid või põhjustavad teistele traumasid. Isiklike traumade kõrval ja taustal on ka suuremad, tervet Ukraina ühiskonda puudutavad traumad, nagu reisilaev „Admiral Nahhimovi“ uppumine Mustal merel 1986. aastal, samal aastal toimunud Tšernobõli tuumaõnnetus ning Nõukogude–Afganistani sõda 1979—1989, mida põgusalt puudutatakse.

 

Esimese osa üks huvitavamaid tegelasi on karpaadi malfar Stefan Romanjuk. Autor annab malfarile siiski vähe tekstiruumi. Kõige rohkem saab esimeses osas ruumi SES-2 (sanitaar-epidemoloogia jaam) nimelise osakonna juhataja Jelena Petrištšenko, kelle töö- ja eraelu saab mitutpidi valgustatud. Olulised tegelased on veel SES-2 töötaja Vassili Basargin ja karjääriametnik Lev Semjonivitš. Viimane osutub teise osa tegelase Jevgeni teatavaks teisikuks. Romaani teises osas saabki kõige rohkem tähelepanu laevandusameti karjääriametnik Jevgeni, kelle isiklik trauma leiab kirjeldamist juba esimese osa lõpus. Raamatuhuviline registraator Inna Breslavskaja ilmub horisondile romaani teises osas, kuid ta sarnaneb mõneti esimese osa Jelena Petrištšenkole. Teise osa iseäralik tegelane on Lebedev.

 

Selle üle, kas läbitöötamata trauma kipub korduma, Malaja Glušategelased ei arutle. Mälestused on siin küllalt olulised. Isiklike mälestuste võrdlemine teiste inimeste ja ühiskonna üldiste traumadega, näib aitavat tegelastel mõista oma osa elus uues olukorras. Suunduda tulevikku muutununa või jääda mineviku kummituste kütke on siinkohal olemas võrdsete võimalustena . Inna ja Jevgeni näol näitab autor lugejale kahte erinevat suhtumist traumasse. Kahe tegelase erinevad vaatenurgad ilmnevad juba nende teekonnal surnutemaale.

 

Teksti loeti vene keeles