Kasutajainfo

Don Hawthorne

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Aleksandr Kolpakov ·

Tam, za Morem Mraka: Istoriko-geografitšeskaja fantazija

(jutt aastast 1971)

eesti keeles: «Pimeduse mere taga: Ajaloolis-geograafiline ulmejutt»
antoloogia «Diogenese latern: Valimik nõukogude ulmejutte» 1976

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
5
5
1
0
0
Keskmine hinne
4.364
Arvustused (11)

Geograafilis-ajalooline ulmejutt. Ei meeldinud eriti. Ma pole üldse selliste lugude fänn. Muidugi, lugeda maksab teda küll. On neid kellele sellised lood väga meeldivad. Viikingid Ameerikas indiaanlastega oma kogemusi jagamas. Neli praeguse seisuga.
Teksti loeti eesti keeles

Huvitav oleks teada, miks seda üleüldse ulmekirjanduseks peetakse. Selle algoritmi järgi oleks Dumas`` "Raudne mask" ka varsti ulmekirjandus. Muidu aga pole viga. Allpool on räägitud, et tegu on puhta fantaasiaga - minu arust on asi siiski teoreetiliselt võimalik, nagu ka Heyerdahl on katseliselt tõestanud. Viikingid olid kõvad meresõitjad ikka küll.
Teksti loeti eesti keeles

Taas tuleb kiita valikut... teist nii head lugu pole ma Aleksandr Kolpakovil veel kohanud... enamus neist ei saa isegi minu käest üle kolme. Aga see jutt on võrratu... minu jaoks on ta miskitpidi (ei tea isegi miks?) kompanjon Poul Andersoni loole "The Longest Voyage". Antud juhul siis ühe viikingipealiku retk üle Pimeduse mere (Atlandi) ning tema tõus Amazonose delta võimsaimaks sõjapealikuks. Lool on pinget, on kiirust ja hoogu, on ka sisu... Läänes oleks seda juttu nimetatud ilmselt Fantasyks, NLiidus oli see ajaloolis-geograafiline ulmejutt. Vastates ülalpool tõstetud küsimusele, et mispidi see ulme on? Eesti keeles on ka ilmunud suht analoogne lugu, ühe prantslase kirjutatud "Viikingite avastusretk". See prantslase lugu põhineb üsna aktsepteeritud hüpoteesil ning püüab ka niivõrd-kuivõrd täpselt taastada ajaloolise õhustiku... Kolpakovi lugu on justkui sellesama hüpoteesi julgem edasiarendus ning on puhas fantaasia. Loomulikult on selle piiri tõmbamine üsna tinglik - enamjaolt sõltub see autori/kirjastaja tahtest. On ju ka ajaloolasest ulmekirjanik Kir Bulõtshov öelnud, et ajalooteaduse seisukohalt on ka enamus ajaloo teemalist belletristikat ulme... On kuidas on, aga "Pimeduse mere taga" on tõeline meistriteos kehvapoolselt autorilt... omanäoline tekst oma ajas ning kindlasti jääb kestma ka kauemaks. Karta on, et Kolpakovi mäletataksegi järgmisel sajandil vaid kui selle jutu autorit.
Teksti loeti eesti ja vene keeles

Millegipärast lugesin kogumikku “Diogenese latern” viimati oma paarkümmend aastat tagasi. Nüüd, uuesti seda kätte võttes, meenusid erksalt vaid parimad Podolnõi lood ning vaadeldav Kolpakovi jutt. Miskipärast on mulle alati meeldinud ajaloolised romaanid. Seepärast loen meelsasti ka alternatiivajalugusid, ajas rändamisi ning müütidele tuginevaid lugusid, nagu see Kolpakovi omagi. Vaadeldaval lool ei ole küll sellist sügavust kui näiteks Andersoni “Kõige pikemal merereisil”, aga viite väärt ta minu silmis on.
Teksti loeti eesti keeles

Mina ütleks, et see oli fantasy. Kuid see ka mitte kõige puhtamas vormis. Tegu oli ju ometigi reaalsete tegelastega (inimestega).Kuid sellegi poolest oli jutt huvitavalt kirjutatud. Iseenesest ei olnud idee erit suur asi, kuid lugu oli meisterlikult kirja pandud. Peale selle oli ta küllalt hariv mütoloogia alalt. Sai teada palju viikingite usust ja ka Tolteekide ja Maajade usundist. Mina ise olen palju maaja usundiga tegelenud ja pean tunnistama, et see autor tundis antud mütoloogiat. Kuid jah idee ei olnud siiski hiilgav ja kuna raamatus või jutus on idee see põhiline siis ma üle kolme ei pane. Idee ongi see mis ju kõigerohkem loeb, kuigi on ka hea kirjutamis oskus vajalik, kuid vaid eelmainituga ei jõua eriti kaugele. Soovitan lugeda eriti nendel kes on mütoloogiast huvitatud. Saab suhteliselt palju teada.
Teksti loeti eesti keeles

Ei ole fantaasiakirjandus.Tegevus toimub meie maailmas, samuti puudub müstiline element.Ent tegu on hea looga, mis käib salaajalooona vast isegi piiripealse ulme alla.
Teksti loeti eesti keeles

Kuuldes-lugedes pealkirja "Pimeduse mere taga" süttib minus lambike "Poul Anderson". Siis on väike paus ja seejärel hakkavad mingid hammasrattad liikuma umbes sel viisil: "kus see lugu eesti keeles ilmuski ... ahah, "Diogenese laternas"... (uus paus) ... odot, aga mida Andersonil sellesse kogumikku asja oli?...", ja lõpuks jõuab kohale, et "The Longest Voyage" ja "The Man Who Came Early" on mind niivõrd mõjutanud.
Kuid mis sellest, kirjutatud on haaravalt. Siiski mitte nii, nagu ülalmainitud lood, ja sellepärast tuleb "neli". Kui tegu ikka on ulmega...
Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Mõne pisema venna täielikul jutukogul oleks vähemalt täielikkuse väärtus, siin kaalub selle paar suurusjärku üles sisu väärtus. 
Teksti loeti inglise keeles

Hm... kas Lem luges selle jutu läbi ning otsustas kaheksa aasta pärast kondikavale ka muskulatuuri kasvatada?
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Kakssada aastat pärast U.S. Robotsi asutamist tahetakse firma kinni panna. Teadusdirektor võtab selle vastu kõikvõimalikud meetmed, kuid lõpptulemus on ootamatu.
Asimov selgitab siin ka, miks kolme seadusega roboteid ei saa harilike inimeste sekka lahti lasta.
Teksti loeti inglise keeles

Veel üks Susan Calvini jutt. Kuigi mitte ainult, tema on juba pensionil...
Juhtub midagi, mille tõenäosus on imeväike, nullilähedane. Kuid mitte null. Nimelt tabab meteoriit lennukit ja kõik selles viibinud saavad muidugi surma. Piloot. U.S. Robotsi uus ülem-robopsühholoog Madarian. Ja robot JN-5 ehk Jane, esimene funktsioneeriv "intuitiivne" robot, kes on just teinud jube tähtsa avastuse.
Susan Calvin kutsutakse appi ja eks ta jama lahendabki.
Kõrvalmõttena märgitakse, et teist lihtsamat või vähem prestiižset tööd tegeval inimesel on üldiselt rääkides sama hea aju kui teil, mida võiksid tähele panna nii (eriti vasakpoolsed) poliitikud kui igasugu pii-arštšikud.
Teksti loeti inglise keeles

"Little Lost Roboti" ja "Escape-i" vahele kirjutatud jutt Hüperbaasi elust, kus kohtame taas noorhärra Blacki, kes seekord aga on enam-vähem peategelane. Muidugi Susan Calvini kõrval. Ja et siin pole juttu niivõrd robotitest kui nende ja inimeste suhetest, tasub meenutada, et Stephen Byerley ütles kord dr. Calvinile: "Näete, te olete ka inimeste psühholoog".
Teksti loeti inglise keeles

U.S. Robots on kohtusse kaevatud. Selgub, et nad (Lanningu isikus) on ühte ülikooli andnud ühe roboti, kes oskab igasugu musta vaimset tööd -- loeb korrektuuri, joonistab graafikuid jpm., ning teeb seda veatult. Kuni...
Jama likvideerimisel töötavad koos U.S. Robotsi kaitsja ja Susan Calvin.
Ahjah, üks kõrvalmõte on siin, et juhuslike teadmisetükkidega ei maksa väga kõrgele hüppama hakata.
 
Teksti loeti inglise keeles

Ühe LNE-seeria roboti valmistamisel läheb midagi vussi, kuid Susan Calvin leiab sellise masina tundmaõppimise väga huvitava olevat ... ja leiab veel midagi väga tähtsat. Les femmes...
Ka meenutas jutt mulle pisut "Professioni".
Teksti loeti inglise keeles

Variatsioonid Asimovi ühe märksa vanema loo teemadel. Ehk tegelikkusele lähemal, kuid mitte nii haarav.
Teksti loeti inglise keeles

Elijah Bailey poole pöördub vana partner R. Daneel Oliwaw ja palub lahendada ühel tähelaeval lahvatanud vastasseisu. Kaks matemaatikut süüdistavad teineteist idee varastamises ja nende kõneluse ainsateks tunnistajateks on nende robotteenrid.  Bailey muidugi lahendab olukorra, kasutades...
Teksti loeti inglise keeles

Külma sõja aegne lugu, mis veidi meenutab Heinleini juttu "Project Nightmare", ain't ilma telepaatiata ja muu säärase jamata. Kui sul on üksainus pomm, kus tuleks see lahti lasta, et vastasele kõige rohkem kahju teha?
Teksti loeti inglise keeles

Hea Doktor pidi elu jooksul oma rahvuse tõttu tõenäoliselt mitmeid ebameeldivusi läbi elama; igatahes lööb see tema loomingus aeg-ajalt välja. Kuid ei tee seda paremaks.
Teksti loeti inglise keeles