Kasutajainfo

Arthur C. Clarke

16.12.1917-19.03.2008

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Arthur C. Clarke ·

Rendezvous with Rama

(romaan aastast 1973)

ajakirjapublikatsioon: «Galaxy Science Fiction» 1973; september - oktoober
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Kohtumine Ramaga»
Tartu «Aniara» 1993

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
23
15
6
1
2
Keskmine hinne
4.191
Arvustused (47)

Olin meeldivalt üllatunud, kui selgus, et raamat on ka maakeelde ümber pandud. Lugedes asendus üllatus pettumusega ning jõudsin järeldusele, et auhindade rahe teenis see üllitis välja vaid seetõttu, et vanameister kirjutas mitmeaastase vaikimise järel jälle romaani. Hard SFi lugejale võib ju meeldida, kuid minu meelest puudus elementaarne süzhee. Kolme saab see raamat vaid seetõttu, et midagi seal siiski oli kui ma ta lõpuni viitsisin lugeda. Üle lugeda pole seni tahtnud.
Teksti loeti eesti keeles

Just eile õhtul lõpetasin romaani teistkordse lugemise. Teadmata põhjustel meeldis oluliselt rohkem kui esimesel katsel. Kirjutatud on ta umbes samasuguses reporterlikus stiilis kui näiteks Arthur Hailey 'Lennujaam'. Tegevustik seisneb selles, et inimesed üritavad uurida ootamatult päikesesüsteemi tunginud tundmatut lendavat objekti. Minu meelest on raamat ka küllalt hästi tõlgitud. Siuke ehe tükk. Tõesti HARD SF. Üsna võluv on ka Päikesesüsteemi hõlvanud inimühiskonna administratiivse süsteemi kirjeldus. Loe läbi, sest järgnevalt on veel lugeda kolm kaheksakümnendatel ilmunud väidetavalt kehvapoolset ja Gentry Leega kahasse kirjutatud järge...
Teksti loeti eesti keeles

Clarke kohta nigelavõitu, ei jätnud mingit muljet head ega halba, kui tal on järg - ei ostaks. Samas - lugesin ta hooga algusest lõpuni.
Teksti loeti eesti keeles

Ei meeldi see raamat hard sf-i fännilegi. Puudus tõesti süzhee ja korralikud karakteridki. Kohutavalt igav. Igav, igav, igav. Seevastu järjed, mille autoriks Gentry Lee tunduvalt põnevamad ja elavamad raamatud. Mis sest et tellised.
Teksti loeti eesti keeles

Raamat omab peidetud mõtet, mida kohe ei tabagi. Vääramatut ei väära miski! Täpselt nii kirjeldab Clarke inimeste tühiseid püüdlusi saada aru millestki, millest nad ei olnud võimelised aru saama. Jäi üle ainult passiivselt järgi vaadata lahkuvale "miskile".
Teksti loeti eesti keeles

Mitte mingil juhul ei saa selle raamatu kohta öelda 'keskmine'. Sarnast üllitist lihtsalt ei ole. Igas raamatus, kus kirjeldatakse mingeid kontakte inimkonna ja mõne muu tsivilisatsiooni vahel, on inimestele antud mingi suur ja 'õilis' roll täita - öäk. Inimesed on ikka kohe niivõrd piiratud, et nendele ei jõua üldse mitte kohale, et keegi võiks tegeleda ka millegi muuga peale nende. See raamat peaks olema kohustuslik ka kõigile UFO-kummardajatele - kas nad tõesti arvavad, et kõigil neil tuhandetel lendavatel taldrikutel, keda nad omast arust näinud on, pole muud teha, kui mingeid armetuid inimolevusi uurida. Kui vähegi võimalik oleks, siis läheks ja suruks kodanik Clarke'il kätt selle teose puhul - väärt asjaga on ta maha saanud. Tavakodanikuni selle raamatu mõte ja sügav sisu aga kahjuks ei jõua ja nii hindabki ta seda raamatut kui 'keskmist' ja 'mittemidagiütlevat'. Btw, raamatu eestikeelne tõlge on nõrgem kui originaal - lugesin neid paralleelselt ja oli kohe näha, et mitmes kohas oli teksti lihtsustatud, täbar.
Teksti loeti inglise ja eesti keeles

''Science'' on siin tõepoolest jõuline, pigem ongi tegemist doktorikraadi vääriva uurimusega, milles arutluskäigud on välja jäetud ja tulemustest vormitud ''fiction''. ''Ulme'' armastaja võib küll ulmamata jääda, aga ''science fiction''i fänn peaks saama täisrahulduse.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane tükk kohtumisest tundmatu lendava objektiga. Ei ole ta selline raamat, mille pärast just lakke tõuseks, kuid ka mitte kõige hullem. Teist korda ilmselt lugeda ei taha, võibolla hiljem.
Teksti loeti eesti keeles

Kordan üle eelpoolesinenud väite, et tõlkes on kohati lubamatult eksitud; tõtt- öelda hakkasingi ingliskeelset originaali uurima seetõttu, et eestikeelne tekst oli aeg-ajalt ilmselgelt mööda. Muidu oli vanameister oma tavalises hiilgevormis - säravalt julge ja uudne ning sealjuures usutav ja loogiline, sügavalt filosoofilise alltekstiga teos. Loomulikult on seal asju, millega võib mitte nõustuda, aga lõpuks on autori asi kujundada jutustust nii, nagu ta heaks arvab, ja kogutulemus on mõjuv. "Science fiction" parimas tähenduses.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Siin on täidetud nõue, millest rääkisinarvustuses "Brave New Worldile". Ka siin on peaprobleemile suudetud väljapeetult keskenduda, sisse pole toodud midagi sobimatut, mis võiks üldise jutulõnga segi ajada. Palju parem, kui "The City and the Stars", mida ma ei väsi laialivalguvuse osas negatiivseks näiteks toomast, ja üks paremaid Kontakti lugusid, mida olen lugenud. Kahjuks solgiti teose üks võimsamaid ideid, viimase lõigu puänt hiljem ära viletsamate järgede poolt, kuid seda ei saa muidugi sellele teosele ette heita.
Teksti loeti eesti keeles

Huvitav on see (need kes ei ole raamatut lugenud, kuid kavatsevad seda teha, ärgu siit edasi vaadaku -- muidu pole pärast enam võib-olla põnev), et terve raamatu vältel ei tooda sisse ühtegi sellist "päris" tulnukat -- olgu ta siis hea või paha, kuid ometigi on kogu aeg pinge üleval ning selline tunne, et mõni neist kohe kuskilt väja astub. No mulle igatahes meeldis, Clarke raamatutest parim, nii vähe või palju kui ma neid lugenud olen.
Teksti loeti eesti keeles

Raamat, mille idee näitas ära lõpplahendus. Näidatakse koht kätte inimestele, kes arvavad ennast olevat tähtsaimad ja targeimad siin maailmas: kellegi või millegi jaoks pole inimkond eriti tähelepanuväärne nähtus... Meeldis väga ka idee Ramast endast, kui hiiglaslikust ruumilaev-maailmast.
Teksti loeti eesti keeles

Lugeda kõlbas küll. Omapärane sihuke. Harvaesinev juhus (aint strugatskid meenuvad) kus olnukad üritavad tulnukate tähelepanu võita a need ei tee väljagi.
Teksti loeti eesti keeles

Meeldis, et taas on ininkond kord paika pandud. Enda arvates võime küll kõvad olla, aga...
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea raamat. Minu meelest Clarke parimaid. Kuigi lugesin paar-kolm aastat tagasi, on siiski väga hästi meeles. Kui "Linn ja tähed" tundus suhteliselt ebausutavana, siis "Kohtumine Ramaga" oli väga realistlik. Täiesti võimalik, et mingi Rama sarnane kosmoselaev läbi meie tähesüsteemi sõidab (kusjuures teda ei huvita absoluutselt, mida sellest arvab see tühine inimkond). Peale selle oli väga hästi kujutletud võõra tsivilisatsiooni erinevust meist. Selle sümboliks oli kolm, selles ruumilaevas esinesid mingid orgaanilised robotid jne. Samuti oli minu meelest väga hästi põhjendatud inimeste mõtted ja käitumine. Tõeline "Science Fiction". Seda lihtsalt tuleb lugeda (vähemalt tõelisel SF fännil). Hinne on ja jääb "viieks".
Teksti loeti eesti keeles

Lihtsaid ja selgeid tõdesid ei pea niimoodi margariiniga kaela määrima. Ei ole jah inimikond kõiksuse A & O, aga seda ei pea nii pikalt ja tüütult seletama. Sapienti sat. Loo idee iseenesest pole ju halb, aga taoline kirjutamisstiil ei pane vaimustuma. Väga ighav raamat. Kõige tüütumad kohad olid Rama sisekirjeldused. Annan autori fantaasiale küll au, aga jällegi - kirjutama peab siis huvitavamalt.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult oli raamat ju mõeldudki sündmustevaeseks pildiks kohtumisest sellega, mis ei tee meist väljagi. Muud ei olnud vaja, kaasa arvatud järgesid. Teaduslik-tehnilise pildikesena suurepäralisel tasemel, ka see meeldis, et inimene kui selline oli VÄGA kõrvalosatäitja. Inimkonnale ära just ei tehtud, neid lihtsalt ei pandud tähelegi. Selline lugu oli ka ühel vene autoril, nimega "Lihtsalt varblased."
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Nõustun eelkirjutajatega: raamatu parim osa oli inimkonna täielik ignoreerimine. Las koerad hauguvad, karavan läheb ikka edasi. Samas tundus, et ACC oli totaalselt võõraid tulnukaid ikkagi üsna inimlikena kujutanud: laevas olid mugavalt trepid ja leitud skafandri põhjal võib oletada, et ka Ramalased liiguvad tagajäsemetel. Tõenäolisemalt on aga teiste planeetide asukad ikka nii teistsugused, et neile pole vaja ei treppe, vett ega õhku.
Teksti loeti inglise keeles

Tegelikult on küll hea raamat, aga küündimatu tavakodanikuna tunnistan ausalt, et ei meeldinud. Mis mõte on igasuguste muuilmlaste tehnika uurimise kirjeldustel ilma muuilmlaste psüühikata? - mina aru ei saa. Võib-olla targemad saavad.
Teksti loeti eesti keeles

Ei, viga pole sel raamatul midagi.

Kohati tundus küll raamatu hoog sumbuvat, kuid sellest sai kiirelt üle. Kirjeldatatvad ideed on loomulikult, nagu Clarke`ile kohane, väga head, kuid sellest jääb mõnikord väheks.

Viis jääb panemata seetõttu, et ta tundumise järgi natuke nõrgem on kui mõned teised teosed...

Aga lugeda käib küll!

Hindeks "hea"
Teksti loeti eesti keeles

Ikka jälle mina versus Clarke. Aga see oli teine raamat, mida ma lugesin ja igaljuhul lugemist väärt. Sellest on arvutimäng ka tehtud!
Teksti loeti eesti keeles

Kohutavalt igav raamat. Tuim ja puine. Ei oleks Clarke`ilt küll sellist käkki oodanud. Oleks siis raamatus pisutki elu sees, praegu on selline tuim raport stiilis läksime-nägime-tegime, raamatus pole absoluutselt põnevust. Ei tea kas see nüüd oli Clarke`i või tõlkija viga, aga üle "2" panna praegu küll ei saa.
Teksti loeti eesti keeles

Minu lemmik Clarke`lt. Mind haaras see raamat kaasa. Meeldis aeglane hargnemine, milles siiski piisavalt põnevust. Minu jaoks on Clarke`i oskus kirjeldada suuri objekte üks ta firmamärke. Selle raamatu lugemise järel tekkis tahtmine ära käia Sri Lankal ja ise kogeda, millisena need sealsed Clarke´i inspireerinud ehitised paistavad:). Sai kaasa mõelda, tunda ja unistada. Mida ühest ulmekast(ja ka muust heast kirjandusest) muud soovidagi.
Teksti loeti eesti keeles

Ostsin raamatu siis kui ta eesti keeles ilmus, siis ilmus ju eestikeelset ulmet nii vähe, et kõik mis letile tuli sai ka omale ostetud. Esimene mulje, mis lugedes jäi, oli lubamatult kehv tõlge. Eriti alguses. Vihaga hakkasin lausa pliiatsiga jooni allal tõmbama kirjavigadele ja sci-fi fänni jaoks "valedele" terminitele. Tõlkijate nimesid vaadates selgus, et neid oli kaks, ilmselt siis üks tõlkis 7 esimest peatükki ja teine edasi, kuna vahe oli ikka oluliselt märgatav. See raamat hakkas rohkem meeldima peale mitmekordset lugemist, mis muljet avaldas, oli ka enamuse varasemta kommentaatorite poolt märgitud "hoolimatus" inimeste sebimise vastu. Kusjuures isegi ei saa lõpuni aru, kas see peabki nii olema, või on pikal teel ikkagi midagi untsu läinud. Samas on minu meelest Clarke`il ka paremaid asju, sellest 4 (pluss)
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks mitte midagi erilist. "Childhoods end" ja "City and the Stars" on paraku tunduvalt paremad teosed. Kui selle romaani oleks kirjutanud keegi teine, siis oleks vist tegemist väga hea teosega aga Clarke`i kohta jääb ikkagi veidike nõrgaks.
Teksti loeti eesti keeles

Eelarvustajatest meeldis Urmas Muinasmaa seisukoht, mis kordub ka teiste arvustajate juures. Aga mis veel. Küllalt kaalukal kohal oli romaanis inimkonna poliitika, see osa oleks võinud väiksem olla, iseasi muidugi, palju siis loost alles oleks jäänud. Naljakas oli mäkaiverlik tegelaskuju, kes keerulist olukorda läks lahendama näpitsatega. Kusjuures "Gomarre'i lõvis" kasutas Clarke sama võtet, nii et see võib olla sümptomaatiline.
Teksti loeti eesti keeles

Tuleb mingi jurakas meie tähesüsteemi, inimesed käivad seal ringi ahhetavad- ning ohhetavad ja lähevad lõpuks sama targalt minema. Ilmselt üks igavamaid ulmeraamatuid, mida olen lugenud.
Teksti loeti eesti keeles

Mul on raske mõista, kuidas saab nii tõetruult kirjeldatud maailmas toimuvat tegevust igavaks pidada... aga, noh, ega ma ei suuda õudukaid  samal põhjusel lugeda. Jedem das Seine.
Küll pean ütlema, et Rama järgede lugemisega pole ma siiani hakkama saanud; võib-olla nõuavad rohkem pealehakkamist.
Lõpuks soovitan romaani lugeda originaalkeeles, või kas või vene keeles. Eestikeelne tõlge on sihuke naiivsevõitu, mulle tundub, et tõlkija fantastikat väga palju lugenud ei olnud.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: august 2019
juuli 2019
juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019

Autorite sildid: