Kasutajainfo

Arthur C. Clarke

16.12.1917-19.03.2008

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Arthur C. Clarke ·

Rescue Party

(jutt aastast 1946)

ajakirjapublikatsioon: «Astounding Science Fiction» 1946; mai
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
2
2
0
0
Keskmine hinne
3.8
Arvustused (5)

Clarke`i esimesena ära müüdud, kuid teisena trükivalgust näinud lugu mõjub praegu üsna algajalikuna.Galaktikas ringilaiutav erinevate rasside ühendtsivilisatsioon saabub maale paar tundi enne päikesesüsteemi olematusesse haihtumist (päike on kohe noovaks muutumas). Eesmärgiks mõne maa elaniku ära päästmine. Koha peal aga selgub, et inimestest pole maal ei kippu ega kõppu.Tegelastel on mõningaid probleeme, kuidtelesaatjate antennide suuna järgi tuvastatakse lõpuks maa hüljanud inimeste algelise kosmoselaevastiku asukoht. Umbes sellel kohal jutt lõpebki.Seda saadab pidev ohkimine kui kiiresti arenev, tubli ja söakas see inimtsivilisatsioon ikka on. Hilispulp.
Teksti loeti inglise keeles

Selle jutuga tõmbas Clarke oma isikule esmakordselt laiade ulmemasside tähelepanu... esimesena müüdud jutt (mis miskipärast alles teisena ilmus), pani fännid kohe noorest autorist kõnelema. Loomulik kah, jutt ilmus siiski zhanri juhtivas ajakirjas.

Mingi Galaktikaföderatsiooni laev avastab, et mingi süsteemi tähest saab noova, aga üsna hiljuti (kosmilises mõistes) on avastatud, et kolmandal planeedil on mõistusega elu... kolmas planeet on muidugi Maa. Eks siis supertsivilisatsioonide esindajad püüavad leida maalasi... aga ei leia!

Jutul on üks (aga oluline) puudus... see jutt on tuimavõitu ning kipub ununema. Teadsin kogu aeg, et olen seda lugenud... aga korduslugemiseni ei olnud miskit meeles. Põhiliselt saab lugu nelja just selle viimase lehekülje tõttu... oli ikka uhke ja soe tunne küll, kui lugesin seda maalaste laevastiku kirjeldust... paneks viiegi, aga need eelnevad leheküljed olid ikka pisut tüütuvõitu.

Tegelikult on see hästi tüüpiline John W. Campell, Jr.-i ideoloogiale vastav jutt. Gordon R. Dickson (ja ka mitmed teised) on meenutanud, et Campbell suisa nõudis, et «Astoundingu» lugudes peavad maalased võitma ja kõigist tsivilisatsioonidest vägevamad olema.

Teksti loeti vene ja inglise keeles

Algajalik lugu jah. Huvitav, et Clarke "Reach for tomorrow" eessõnas mainib, et mõned isikud peavad seda ta kõige paremaks jutuks (seda siis 1956. aasta seisuga). Kindlati pole see ka tollase Clarke`i kõige parem jutt ning üleüldse midagi, mille üle võiks uhkust tunda. Maalastele oodi laulmine ei kõlvanud kah kuhugi.

Ausalt öeldes paneks ma selle loo meeleldi paari I. Hargla esimese asjalikuma ilmunud jutuga "Gondvana lapsed" - mõlemas on mingi iva olemas, aga tulemus om lapsikuvõitu. Kui esimesi lugusid vaadata, on meil siis nüüd oma eesti Clarke olemas... :o)

Teksti loeti eesti keeles

Eelpoolkommenteerijad on loo sisu juba enam-vähem ära jutustanud, nii et sinna ma midagi ei lisaks. Minu meelest jäi see lugu pisut poolikuks - oleksin tahtnud justkui "lõpuni lugeda". Lool oli aga oma intrigeeriv point - tõsi on see, et inimkonna areng on viimastel sajanditel toimunud kosmilise kiirusega ning selle asemel, et peatuda, kogub ta vaid kiirust juurde.Ometi jääb siingi minu armastus Clarke`i piiramatu fantaasia juurde. Ei oleks vist midagi, millest Clarke kirjtada ei saaks. Ja kui keegi peaks kunagi nurisema, et sci-fis on kõik ideed ära kasutatud, siis paljuski saaks selles "süüdistada" Clarke`i :)
Teksti loeti inglise keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Mõne pisema venna täielikul jutukogul oleks vähemalt täielikkuse väärtus, siin kaalub selle paar suurusjärku üles sisu väärtus. 
Teksti loeti inglise keeles

Hm... kas Lem luges selle jutu läbi ning otsustas kaheksa aasta pärast kondikavale ka muskulatuuri kasvatada?
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Kakssada aastat pärast U.S. Robotsi asutamist tahetakse firma kinni panna. Teadusdirektor võtab selle vastu kõikvõimalikud meetmed, kuid lõpptulemus on ootamatu.
Asimov selgitab siin ka, miks kolme seadusega roboteid ei saa harilike inimeste sekka lahti lasta.
Teksti loeti inglise keeles

Veel üks Susan Calvini jutt. Kuigi mitte ainult, tema on juba pensionil...
Juhtub midagi, mille tõenäosus on imeväike, nullilähedane. Kuid mitte null. Nimelt tabab meteoriit lennukit ja kõik selles viibinud saavad muidugi surma. Piloot. U.S. Robotsi uus ülem-robopsühholoog Madarian. Ja robot JN-5 ehk Jane, esimene funktsioneeriv "intuitiivne" robot, kes on just teinud jube tähtsa avastuse.
Susan Calvin kutsutakse appi ja eks ta jama lahendabki.
Kõrvalmõttena märgitakse, et teist lihtsamat või vähem prestiižset tööd tegeval inimesel on üldiselt rääkides sama hea aju kui teil, mida võiksid tähele panna nii (eriti vasakpoolsed) poliitikud kui igasugu pii-arštšikud.
Teksti loeti inglise keeles

"Little Lost Roboti" ja "Escape-i" vahele kirjutatud jutt Hüperbaasi elust, kus kohtame taas noorhärra Blacki, kes seekord aga on enam-vähem peategelane. Muidugi Susan Calvini kõrval. Ja et siin pole juttu niivõrd robotitest kui nende ja inimeste suhetest, tasub meenutada, et Stephen Byerley ütles kord dr. Calvinile: "Näete, te olete ka inimeste psühholoog".
Teksti loeti inglise keeles

U.S. Robots on kohtusse kaevatud. Selgub, et nad (Lanningu isikus) on ühte ülikooli andnud ühe roboti, kes oskab igasugu musta vaimset tööd -- loeb korrektuuri, joonistab graafikuid jpm., ning teeb seda veatult. Kuni...
Jama likvideerimisel töötavad koos U.S. Robotsi kaitsja ja Susan Calvin.
Ahjah, üks kõrvalmõte on siin, et juhuslike teadmisetükkidega ei maksa väga kõrgele hüppama hakata.
 
Teksti loeti inglise keeles

Ühe LNE-seeria roboti valmistamisel läheb midagi vussi, kuid Susan Calvin leiab sellise masina tundmaõppimise väga huvitava olevat ... ja leiab veel midagi väga tähtsat. Les femmes...
Ka meenutas jutt mulle pisut "Professioni".
Teksti loeti inglise keeles

Variatsioonid Asimovi ühe märksa vanema loo teemadel. Ehk tegelikkusele lähemal, kuid mitte nii haarav.
Teksti loeti inglise keeles

Elijah Bailey poole pöördub vana partner R. Daneel Oliwaw ja palub lahendada ühel tähelaeval lahvatanud vastasseisu. Kaks matemaatikut süüdistavad teineteist idee varastamises ja nende kõneluse ainsateks tunnistajateks on nende robotteenrid.  Bailey muidugi lahendab olukorra, kasutades...
Teksti loeti inglise keeles

Külma sõja aegne lugu, mis veidi meenutab Heinleini juttu "Project Nightmare", ain't ilma telepaatiata ja muu säärase jamata. Kui sul on üksainus pomm, kus tuleks see lahti lasta, et vastasele kõige rohkem kahju teha?
Teksti loeti inglise keeles

Hea Doktor pidi elu jooksul oma rahvuse tõttu tõenäoliselt mitmeid ebameeldivusi läbi elama; igatahes lööb see tema loomingus aeg-ajalt välja. Kuid ei tee seda paremaks.
Teksti loeti inglise keeles