Kasutajainfo

Arthur C. Clarke

16.12.1917-19.03.2008

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Arthur C. Clarke ·

The Sentinel

(jutt aastast 1951)

ajakirjapublikatsioon: «Ten Story Fantasy» 1951; kevad [pealkirjaga «Sentinel of Eternity»]
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
6
2
0
0
0
Keskmine hinne
4.75
Arvustused (8)

Jällegi päästab üsna abitult kirja pandud lookese ära tugev idee - miks peaks tulnukate poolt kunagi hallis minevikus kuule maha jäetud agregaat olema kosmoselaev, superrelv või teleportatsioonimasin? Miks ei võiks viimane olla lihtsalt inimsoo arengutaseme mõõtmise andur?
Teksti loeti inglise keeles

Seda juttu peetakse üldiselt romaani «2001: A Space Odyssey» alusmaterjaliks. Noh, see monoliidi-värk on küll siit pärit...

Kahjuks lugesin ma romaani ennem ning pärast romaani mõjub jutt ikka ilgelt higise tekstina. Einoh, Kuu ja tema kõrged mäed... ja see sajanditetagune lummav mõistatus.

Kuid viis kuidas see lugu kirja on pandud? Masendav!

Nelja saab jutt vaid ajaloolist perspektiivi arvestades... ning see neli on miinusega!

Ahjaaa! Selle jutuga (õigemini esmatrükiga) on seotud üks lahe lugu. Vähemasti igasugune sekundaarkirjandus kirjutab pidevalt sellest: et ajakirja «Ten Story Fantasy» jõudis ilmuda vaid üks number... ning see ainus number väärib mäletamist vaid Clarke`i jutu esmatrüki paigana ja kehva matemaatika pärast kah... sest hoolimata nimest oli selles ajakirjanumbris 11 juttu.

Teksti loeti inglise keeles

Kõrge hinde vääriline on idee pärast, nagu eelarvustajadki on märkinud. Kui aga ideele endale sugulasi otsida, meenub kõigepealt Valtoni geniaalsusele pretendeeriv "Silmus", mis ulme muidugi ei ole.
Teksti loeti inglise keeles

"Ajalooliselt huvist" sai läbi loetud - on jah "Space: x0xx"-saaga algidee. Ja mingis nendest raamatutest vist ka mingil kujul läbi jooksnud, igatahes tuli lugedes väga tuttav ette. Natuke pingutatud, ja veider lugeda, kui vabalt me ACC arvates peaksime täna Kuul ringi jalutama :-)
Teksti loeti inglise keeles

Lugemispõhjus: muidugi ajalooline:)Hinnang: idee on tõesti geniaalne, sest kui ta on kord välja öeldud, paneb vaid õlgu kehitama: loomulikult on nii. Ehkki see on küll väga kindlat tüüpi tsivilisatsioonile jäetud päästik. Näiteks ookeani põhja paigutatud või kuhugi teise mõõtmessevõi mentaalsfääri jäetud "sööt" oleks tähendanud ka teistsugust "saaki". Millest võiks järeldada, et äkki neid ongi jäetud ja näiteks delfiinid juba ongi signaali ära saatnud... etc. etc. Lõpp sai küll juba K.Trouti ainetel:)
Teksti loeti inglise keeles

Jutt algab kuidagi vaevaliselt igavalt, ent kulmineerub pikkamisi ja lõpp on muljetavaldav. Võib arvata, et see on üks neist tekstidest, mis aastateks meelde jääb; üldjuhul ei saa ma temaatilise mäluga küll hiilata. Aplaus Clarke`ile.
Teksti loeti inglise keeles

Vana hea Clarke... Olen muidugi lugenud läbi 3 esimest Kosmoseodüsseiat, aga kuidagi kodune tunne tuleb peale sellist esimest katsetust lugedes. See on justkui visand millestki suurest, mis loodud peab saama...
Teksti loeti inglise keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Fantastikakogumikku on valitud jutud, mis viivad meid läbi kogu Päikesesüsteemi. Tõsi, Neptuun on miskipärast vaatluse alt välja jäänud. Ju siis on nii nõme planeet.
Head lood on. Kui välja arvata Zegalski ja Raschi omad, mille puhul ma saan ainult arvata, et ju oli paras protsent vennalikke sotsmaid raamatu avaldamiseks vajalik või vähemalt kergendas seda. A' nüüd neid lugema ei pea. Ülejäänusid tasub.
Teksti loeti vene keeles

Taas sihuke teadusliku fantastika jutt ... või "hard sf", nagu tänapäeva inglisekeelses maailmas vist tuleks öelda.
Teksti loeti eesti keeles

Sihuke bürokraate ja positsiooni-pärast-teadlasi pilav jutt, üsna kenasti vormistatud. "Viiest" jääb siiski midagi vajaka, kuigi ei teagi, mis just.
Võrgus olemas.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Kõigepealt mulle meenus "Kon-Tiki". Ja siis "Scotti viimne ekspeditsioon". Ja siis veel palju Maal toimunud ekspeditsioonide raamatuid. "Miks peaks Everesti otsa ronima?" "Sest see on seal." Ja veel see tähelepanek, et kui Kolumbus oleks oodanud rauast aurulaeva või Boeing 747-ga reisimise võimalust, poleks ta eriti kaugele jõudnud.
Jah, on sihuke lihtsake jutt. Jah, Merkuur EI ole pidevalt ühe küljega Päikese poole. A' mis sellest.
Gutenbergis olemas.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

20200202 ja kolm on kohtu seadus -- väikese "Horisondi" varamust üks üsna kurb jutt. Kas kuidagi nii saaks teha, et kõik ajakirjanikuhakatised selle läbi loeksid?
Teksti loeti eesti keeles

20200202 ja veel üks kummardus väikese "Horisondi" fantastikavaramule. Lugu ajab ikka ja jälle itsitama.
Elulähedusest: Heinlein defineeris ühes oma jutus juba kas 40. või 41. aastal jalakäija kui inimese, kellel on õnnestunud oma auto ära parkida.
Teksti loeti eesti keeles

Sihukesel ilusa näoga kuupäeval (20200202) lausa peab mõne mõnusa jutu kohta hinnangu andma. Olgu siis see üks neist väikese "Horisondi" pärlitest. 
Teksti loeti eesti keeles

Mõned raamatud on põhjendamatult kauaks arvustamata jäänud... nii ka see. A' võib-olla on asi selles, et eelarvustajad on kõik ära öelnud; minu kirjutamatajääv arvustus läheks vist kuhugi Wõroka alias Tundmatu Arvustaja ja Ats Milleri kirjutiste vahele.
Igatahes on raamat märkimisväärne juba järgmise pisiasja pärast. Punkmuusika ja mina oleme ortogonaalsed, aga see hüperboloidi-lugu jäi mulle kõrva ja kuulan teda suure mõnuga siiani. Ju siis tekitab romaan igasuguseid vägevaid tundeid.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

 Üldiselt oleksin "nelja" pannud, kuid et kaasarvustaja Ats Miller hindas teost "täiesti ilge suhtumise eest teistesse rahvastesse" "ühega", pannes samas täpselt samasuguse suhtumisega "Kadunud maailmale" "viie", püüan pisut õiglust jalule seada.
Teksti loeti eesti keeles

Teate, vanasti, kui inimesed veel teaduslikku maailmavaadet pooldasid,  käiski osa tolle tutvustamisest just nii. "Romaanid teadusest" või kuda see määratlus Verne'il oligi. Obrutšov tahtis lugejatele tutvustada paleontoloogiat ja valis sihukese esitusviisi. Punkt.
Pall läheb maha 1) "kõik-tõendid-kadunud"-lõpu ja 2) Doyle'i raamatu mahategemise eest saatesõnas.
Teksti loeti eesti keeles

Minu arvates kindlustab selleteemalise kogumiku tegemine iseenesest neli palli, millele kogumikku kuuluvad jutud liidavad mingi arvu, mis halvemal juhul muidugi võib negatiivne olla. Vaatame.
Hinde "5" said minult kaks juttu,
"4" -- neli,
"3" -- viis ja
"2" -- üks.
Millest nähtub, et 1) hinnete jaotus sarnaneb gaussiaaniga niivõrd nagu ta sellise praktiliselt olematu valimi korral üldse sarnaneda saab ja 2) kõver on nihutatud arvtelje kasvava haru poole (keskväärtus on 3,58). Seetõttu on lähtekohaks olnud neljale pallile ühe lisamine igati põhjendatud.
(Ja tegelikult oleksin "viie" ka eelneva lobisemiseta ära pannud).
Vigisemise mõttes märgin siiski, et värdkeelend "positrooniline aju" tulnuks välja toimetada. Eestikeelne termin on olemas 1965. aastast.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu kirjeldab MvM-i tegemist väljaspool Igavikku ja mõnesid selle käigus esilekerkivaid jamasid. Õige hinne oleks 4,5 ning seekord otsustas sõja  võitnud masin "nelja" kasuks.
Teksti loeti eesti keeles

Häbi tunnistada, aga ma tõesti pole kõiki Asumi osasid lugenud, ja hinne tuleb sellelt lähtekohalt. Kui olen haigutavad lüngad oma teadmistes likvideerinud, hindan uuesti.
Teksti loeti eesti keeles

Lugemine läks erakordse libedusega ja ühe palli võtab maha ainult järgnev tekstijupp:
"...misjärel taevas iga nädalaga aina enam tähtedega täitub, sedamööda kuidas Siwenna oma orbiidil üha enam Linnutee keskme poole vaatama hakkab."
Kui just loo ülesehituse jaoks vaja pole, pole vaja astronoomilisi jaburdusi kirjutada.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu käis edenedes vaikselt maha ... ja eelmistes arvustustes tehtud märkus tegelaskujude kohta on kah õige.
Teksti loeti eesti keeles