Kasutajainfo

Arthur C. Clarke

16.12.1917-19.03.2008

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Arthur C. Clarke ·

The Sands of Mars

(romaan aastast 1951)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
1
1
0
1
Keskmine hinne
2.667
Arvustused (3)

Olen lugenud heade ulmeromaanide kõrval ka mõningaid halbu ja väga halbu. Vaadeldav Clarke’i romaan kuulub viimaste hulka. Tegelased on ebahuvitavad ja tekst sedavõrd puine, et mitmeid kordi panin raamatu kõrvale. Uudishimu (ei või ju Clarke’i raamat päris jama olla?!) sundis teose läbi lugema. Ühtlane tase säilus lõpuni. Ainukeseks valgusesähvatuseks oli lõpupuänt: kuna Marsil on külm, siis saadetakse ümber Marsi tiirlema kunstlik päike. Aga kas selle lühikese populaarteadusliku idee esitamiseks on vaja kirjutada ülivilets ulmeromaan?
Teksti loeti soome keeles

«Marsi luited» on Arthur C. Clarke`i esimene täieõiguslik romaan ning sellisena tuleb teda ka võtta.

Loomulikult, juba 1948. aastal avaldas ta lühiromaani «Against the Fall of Night» (romaani «Linn ja tähed» algversioon) ning selsamal 1951. a. ilmus ka romaan «Prelude to Space» (mis on pikemaks kirjutatud ajakirjajutt). «The Sands of Mars» on aga esimene romaaniks mõeldud ning kohe ka raamatuna ilmunu.

Ütlen kohe, et minu arust nii vilets ta nüüd küll pole, kui eelmine arvustaja siin arvas. Einoh, puine ta on ning on ka sihuke insenerijutu ja reisikirja segu... ning mina lugesin lühendatud versiooni vene ajakirjast «Nauka i zhizn». Võimalik, et täismahus oleks raamatust ilgem mulje jäänud.

Romaani peategelane on ulmekirjanik Martin Gibson, kes esimese eraisikuna lendab Marsile ja raamat ongi siis sihuke panoraampilt uustulnuka silme läbi. Inimsuhted on üsna seebika stiilis, aga siiski talutavad ning ilmselgelt rõhub Clarke hoopis teaduslik tehnilistele üksikasjadele, mis mõjuvad tõesti üsna veenvalt. See Marsi elu-olu on autoril hästi läbi mõeldud ning antud edasi sihukese mõnusa entusiasmiga...

Tõtt öelda on see juba teine Clarke`i romaan, mida lugedes tuleb peale seesama feeling, mis varaseid Strugatskeid lugedeski. Ei tea, kas Strugatskid olid Clarke`i lugenud, aga nende Marsi lood on üsna samas laadis. Olen nõus «Locuse» peatoimetaja Charles N. Browniga, kes leidis, et see Marsi terraformimise kava ja kirjeldus mõjub ka tänapäeval paikapidavana, aga ma pole nõus temaga selles küsimuses, et sellist romaani on ka tänapäeval mõnus lugeda.

Teksti loeti vene keeles

Nii kõrge hinde saab raamat selles sisalduva optimismi eest. Ju selliste lugemine mingi tegelikkusest ajutise väljumise vorm on aga mis siis. Kui tahate sünget ja koledat, võtke midagi ajalehtedest. Või EW 100. sünnipäeva etendusest.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles