Kasutajainfo

Jack McDevitt

14.04.1935–

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Jack McDevitt ·

Seeker

(romaan aastast 2005)

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
3
0
0
0
0
Keskmine hinne
5.0
Arvustused (3)

See täitsa hea seiklusulme võitis mingitel müstilistel põhjustel Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni Nebula preemia kui 2005. aasta parim ingliskeelne ulmeromaan.

Ma ei saa ju väita, et romaan seda objektiivselt pole, sest olen tolle aasta romaanitoodangust lugenud vaid üksikuid näiteid. Aga koos McDevittiga kandideeris Nebulale näiteks Richard Bowesi «From the Files of the Time Rangers» ja nonde nominentide seast oli Bowesi üllitis ilmselgelt kirjanduslikult-kompositsiooniliselt meisterlikum.

2005. aasta romaanid on näiteks Scalzi «Old Man’s War», Strossi «Accelerando», Simmonsi «Olympos», MacLeodi «The House of Storms», Reynoldsi «Pushing Ice», Martini «A Feast for Crows», Wilsoni «Spin», Russo «The Rosetta Codex», Gaimani «Anansi Boys» ja Potteri poolevereline prints. Näiteks.

Tegelikult on McDevitti Nebula võidu põhjus ilmselt selles, et tema looming meeldib väga assotsiatsiooni liikmetele ehk siis kolleegidele-ulmekirjanikele ning teiseks põhjuseks on see, et ta oli auhinda kordagi võitmata paarikümne aasta jooksul sellele juba 12 korda kandideerinud.

Jack McDevitt on ju ka minu üks lemmikkirjanikke ja eriti istub mulle tema Alex Benedicti sari, seega mida ma siin üldse irisen ja sappi pritsin...? Lihtsalt ei tundu mulle, et sellisele ilma üldse erilise (kõrg)kirjandusliku pretensioonita teostatud ja tegelikult lihtsalt perfektsele ajaviitekirjandusele peaks auhindu jagama.

Ju siis on aga kirjanike assotsiatsiooni liikmete enamus sisimas kadedad sellise mehe peale, kes nii lobeda stiiliga seiklusjutte suudab kirjutada, selmet suures loomevalus kõrgkirjanduslikku pretensiooni peitvaid keerukaid lauseid toota.

Lihtsalt on «Seeker» tänaseks ilmunud neljast Benedicti sarja romaanist mu meelest kõige kahvatum, kuigi väärib võrdluses paljude teiste kirjanike loominguga ikkagi maksimumhinnet, seda küll.

Loo alguses on üks kosmosearheoloogidest abielupaar kuskil taliturismikuurortis ning kuna neile on nende viimase uurimisretke käigus teatavaks saanud miski suur saladus, siis loomulikult tuleb laviin ning nad hukkuvad.

Edasised sündmused hargnevad enam kui kolmkümmend aastat hiljem, kui kosmoseantikvaaride-arheoloogide tiimile Alex Benedict – Chase Kolpath satub kätte üks veider peeker, mis tundub – uuringute tulemused kinnitavad seda – olevat pärit inimkonna koidikul kosmosehõlvamise käigus kadunuks jäänud suurelt koloniste kuhugi uude maailma vedanud transpordilaevalt.

Tähelaev «Seeker» viis üldise arvamuse kohaselt endaga külma kosmilisse hauda tuhandeid uut kolooniat looma viidud inimesi, sest laev ei naasnud kunagi Maale ning ühestki sellisest kolooniast pole keegi kunagi kuulnud. (Mingid paralleelid tekivad Indrek Hargla «Gondvana lastega».)

Nüüd on siis aga välja ilmunud peeker sellelt laevalt ning pole vist põhjust mainida, et tüüpiliselt McDevitti Benedicti-romaanidele tõmbab see peategelaste kätte sattunud muistis magneti kombel ligi tapmis- ja vargusekatseid, plahvatusi, ähvardusi ja igatmasti kahtlast rahvast, kes kõik leiavad, et peeker hoopis neile peaks kuuluma.

Mitmest mõrvakatsest pääsenud peategelased satuvad üsna kiiresti uurima proloogis laviini alla jäänud arheoloogipaari kunagisi uurimisreise, sest tundub, et just mõnelt selliselt nende omaaegselt reisimarsruudilt on lootus leida see tontlik – võibolla et tuhandeid surnukehasid kandev – tähelaev.

Loomulikult leidub siingi teoses ohtralt seda galaktilist kõhedust, mida tuleb hüljatud kosmosejaamades muinsusi otsides tihti ette. Luukeredega asustatud iidses kosmoselaevas kadunud koloonia jälgi ajada ja vihjeid otsida ei pruugigi igaühele jõukohane olla. Igatahes tuleb neis kohtis välja ka McDevitti võrratu oskus kosmilisi õuduslugusid jutustada, millest lähemalt aga sarja järgmises köites, mille peategelaseks ongi õuduskirjanik.

Nagu lugeja juba isegi aru saab, on see üks paganama hea raamat! :) Lihtsalt Benedicti-tekstide endi skaalas on siin ehk pisut liiga palju venitamist, ümbernurga-sõitmisi ja tühje otsinguid ning kui lõpuks kadunud kolooniagi üles leitakse on see kuidagi paraja antikliimaksina välja mängitud.

Kirjanik on justkui kompositsiooni lõdvaks lasknud, mistõttu romaan pole nii trimmis ja täpne-täiuslik ja õigesti doseeritud elamusi tulvil kui selle tsükli teised teosed. Ja siis just sellisele raamatule annavad autori kolleegid aasta parima romaani auhinna! Minu mõistus ei võta.

Teksti loeti inglise keeles

Uhh, Raul on kõik ära rääkinud. Mõtlen mis ma mõtlen, sellele raamatule peab ikka "5" ära panema. Noh, kohati nagu ikka venis ja kui lõpus lehti väheks hakkas jääma, tuli ka kahtlusaluste ring koomale tõmmata... Pisikesed etteheited. Samas, autor on vaevunud mõtlema, uurima erinevaid eluvaldkondi, kombineerima ja... kuidas seda öelda... raamatus on selline lahe, hästi helge feeling. Mõnikord on see mulle talumatu (st. selline millegagi põhjendamatu optimism), aga miks ei või teinekord ainult pahad surma saada ja inimesed olla üldiselt heatahtlikud ja võimekad olevused. :-) Olgu, ei saanud suurem asi arvustus, aga lugege eelmist; ja raamatut.
Teksti loeti inglise keeles

Mõtiskledes-otsides midagi head lugeda, jõuan taas ja taas McDevitti teosteni... Niimoodi vaheldumisi: üks lugu Benedicti, teine Akadeemia seeriast. Seekord siis "Seeker". Eestlaslikult: pole ju paha. Üldsegi mitte. Pigem isegi väga hea.

"Seeker`ile" on omased McDevitti varasemalt loetud teoste tunnused: on mõistatus, on selle lahendamine (mis venib ja venib ja venib - peamine miinus raamatule), galaktilisel skaalal lahti rulluv lugu, mis oma algusega on kaugel (seekord lausa 9000 aasta kaugusel) minevikus, pinget lisavad atendaadikatsed peategelastele, üks kriitiline olukorrake ja iga kord kui tundub, et kogu müsteerium on nüüd selge (ja tekkib küsimus, mille peale kulub küll ülejäänud pool raamatut (või siis veerand või veel viimased mõnikümmend lehte), jääb lahendusest Benedictile kätte veel üks niidiots, mis juhatab järgmise ja suurema avastuseni.

Raul Sulbi põhjalikule ülevaatele täpsustusena lisades: Wescottide abielupaar, kelleni üsna alguses Alex ja Chase jõuavad, olid Survey töötajad, kelle missiooniks oli kaardistada läbi uurimata tähesüsteeme. Ühel niisugusel leidsid nad midagi senikuulmatut: tuhandete aastate eest kaduma jäänud tähelaeva "Seeker", mis vedas Maalt lahkuda soovivaid teisitimõtlejaid kuhugi tundmatusse kolooniasse. Nende juhi sõnul olid nad minemas nii kaugele, et Jumal ise ka neid üles ei leia. Maal oli 27.saj. teokraatlik-autokraatlik ühiskond, millest end kunagise filosoofi, Margolise järgi nimetav kildkond tahtis pageda, et tähtde vahel rajada uus ja vaba ühiskond. Nad lahkusid ja keegi ei näinud neid enam kunagi. Wescottidel jäi avastus nö lõpetamata, sest nad hukkusid traagiliselt puhkusereisil olles. Nad ise varjasid oma leidu kiivalt, tahtmata seda oma tööandjaga jagada, olid lahkunud Uuringutest ja asunud omal käel tegutsema ja nii läks nende leid peaaegu kaotsi.

"Seeker`ist" on 9000 aastat hiljem (ja 30 aastat pärast Wescottide surma) järel ainult lengend ja mõned faktid, kuni suvalisel päeval ilmub välja "Seekerilt" pärit tass. Veendunud selle autentsuses, hakkab Benedict jälgi ajama. Edasine on juba "ajalugu".

Minu probleem (lisaks venitamisele muidugi) on selles, et ma ei ole dektiivilugude austaja. Ja seda mulle "Seeker" koos teiste Benedicti seeria lugudega kõige rohkem meenutab. Aga, mis on head: raamat tegeleb seekord siiski suurema teemaga kui "Polarise" kadunud kosmoselaeva meeskond. Mulle meeldib teada saada selle universumi ajaloost ja taustast, sealhulgas seni ainsast tulnukaterassist, millega Benedicti maailma inimesed on kohtunud: Ashiyyur (Tummad). On seda McDevittile omast tähesüsteemide kirjeldust, on Glaktika oma miljardite tähtedega, kus on maailmu, milles on elu, kuid pole kedagi peale inimeste, kellega rääkida ja Tummade, kellega väga ei taheta rääkida.

Mis peamine - lehekülje lõpuni jõudes oli tahtmine teada, mis on kirjas järgmisel. Ja järgmist vaadates võis tõdeda, et tasus lehte pöörata küll.

Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: mai 2024
aprill 2024
märts 2024
veebruar 2024
jaanuar 2024
detsember 2023

Autorite sildid: