(kogumik aastast 2002)
Kogumiku sisust rääkimist alustame seekord laitusega: nelikabielu puhul on autor ilmselgelt eksootiliste lahenduste otsimisel üle pingutanud ning teist selleteemalist lugu ei hakanud üldse lugemagi. Viletsad olid ka "Old Music and the Slave Women" ja "Birthday of the World". Kummagi puhul pole võimalik aru saada, mis seal nii väga ulmelist või lihtsalt huvitavatki on, peale selle, et sündmused toimuvad nominaalselt mingitel teistel planeetidel. Kardetavasti on nii liigne sotsiaalne konstrueerimine kui padumaiste lugude jutustamine ulme pähe LeGuini tüüpilised vead.
"Coming of Age..." ja "Solitude" olid aga väga head lood ning lõpuks peaaegu kolmandiku kogumikust enda alla võttev "Paradises Lost" lausa esmaklassiline tekst igas mõttes. Viimase tõttu ei tõuse minu käsi ka kogu kogumikule vähem kui nelja punkti andma.