Kasutajainfo

Ursula K. Le Guin

21.10.1929-22.01.2018

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Ursula K. Le Guin ·

The Lathe of Heaven

(romaan aastast 1971)

ajakirjapublikatsioon: «Amazing Science Fiction Stories» 1971; märts – mai
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
4
3
0
0
Keskmine hinne
3.889
Arvustused (9)

Suhteliselt syngevõitu lugu mehest, kelle unenäod täitusid. Kusjuures mitte ainult sellised, et nägi unes sportautot ja järgmisel hommikul olid võtmed laual. Näiteks unenäo teema - rassism. Ärkab yles ja nahavärv kõigil yhtlaselt hall. Ja kõik on veendunud et nii ongi kogu aeg olnud. Või ylerahvastus. Järgmisel hommikul on neli miljardit inimest nagu peoga pyhitud. Yhest kyljest ju tore aga teisest kyljest.. mõnevõrra kainestav. Kui tyyp oma talenti miskite uimastitega ohjeldada pyyab, satub ta otsapidi mingi psyhhiaatri juurde. Kes osutub paraku põhimõtteliseks maailmaparandajaks ja leiab et selliseid unenägusid hypnoosi abil suunates saab luua maapealse paradiisi. No ja nii edasi. Raamat kui niisugune oli hea. Aga minu maitse jaoks pisut liiga morn. Bradbury ja Philip Dicki austajatele kindlasti meeldib. Minult ta yle miinusega nelja ei saa.
Teksti loeti inglise keeles

Loo idee pole eriti uus, sest meenuvad Dicki "Eye in Sky” (57) ja Sturgeoni “More Than Human” (53). Le Guin räägib mehest, kelle uned muudavad maailma. Teda juhib psühhiaater, kelle võimuiha süües kasvab. Seega räägib romaan sellest, kui raske on olla jumal. Le Guin on sedavõrd hea kirjanik, et teosele võib puudustele vaatamata (ebaoriginaalsus, kohati tühjalt kõmisev) anda hindeks 3.
Teksti loeti soome keeles

Mõnusalt sünge raamat ja ilma õnneliku lõputa, tekitas sellise väljapääsmatuse tunde - mulle seetõttu meeldis. Aga õige on ka see, et tegevust ja tegelasi oleks võinud rohkem olla, actionit. Seetõttu parimat hinnet ei saa.

Ahjaa - see unenäoga maailma muutmise kontseptsioon meenutas Chalkeri "Exiles at the Well of Souls" algust, seal saavutati sama efekt miski kompuutri abil.
Teksti loeti inglise keeles

"Taevane potikeder" on kõige mahlakam Le Guin, mida pärast "Pimeduse pahemat kätt" lugenud olen, seejuures viisakalt põgus ja ei veni ühestki otsast. Le Guni luulelisus ei lämmata sisu ja vastupidi, samuti ei tuleta muidu Le Guini teoste taustal pidevalt tukslev naiselik plaan end selles teoses pidevalt meelde. Tõeliselt tahe düstoopia, milles düstoopiline tasand ise ei olegi esmane. Nõustun täiesti, et neile, kellele meeldib Dick ja Bradbury, peaks ka "Lathe..." olema paras komm. Veenev, ladus, mõtlemapanev, kirjanduslikult kvaliteetne — mida veel ühelt ulmekalt tahta? Väikese mahu ja kaasakiskuvuse tõttu soovitaksin seda lausa kohustuslikuks kirjanduseks, kui kusagil peaks loetama ulme all˛anre tutvustavat kursust.

Teiste mainitud teoseid, mis nagu peaksid sarnaseid ideid käsitlema, ei ole ma lugenud, küll aga meenutas André Trinity "Glorie igavene kohalolek" servast käesolevat teost küll rohkem kui ühes detailis.
Teksti loeti inglise keeles

Pean nõustuma nendega, kes selle teose ja Dicki loomingu vahel paralleele tõmbavad. Olles tosinajagu lehekülgi läbi lugenud, ei pidanud vastu ja uurisin kaant - kas tõesti on tegu Le Guini teosega? Raamatul on Philip K. Dicki teostele omaseid jooni küll: väheste vahenditega on loodud küllaltki sarnane maailm, milles kõik oleks justkui vaevu nähtava tumehalli loori taga. Tagaplaanil on pidevalt tuntav lagunemine, eksisteerivad dickilikult totrad seadused ja sama totter bürokraatia, peategelasel on paranormaalsed võimed, pingutustest hoolimata liigub kõik allamäge ning ainsaks lootuseks jääb edasine allakäik lõpetada.
Teksti loeti inglise keeles

Lugesin vahetult pärast Dicki "A Scanner Darklyt" ja muidugi üllatusin samadel motiividel, kui eelarvustajad. Peale dikilikkuse poleks arvanud ka, et ULG nii stiilipuhast SF-i tootnud on. Romaani esimese poole või ka 2/3 pealt oleksin kindlasti viie andnud - seda nii kratsivalt paranoilise atmosfääri, tegelaskujude kui jutustamisoskuse eest. Edasi aga - sellest steenist, kui negroidne naisadvokaat oma kliendile metsamajakesse järele sõitis ja kirjanik tema karakterit avama hakkas - tuli hipisitt, lilled ja liblikad. Tonaalsuse muutus on peaaegu lõigu täpsusega tuvastatav ja mida edasi, seda rohkem rappa asi läks. Lausa kanepiuimas biitlite kuulamise ning nende laulust võlusõnade avastamiseni välja.
Teksti loeti inglise keeles

The Lathe of Heaven on klassikalist tüüpi ulmelugu. Peategelaseks on George Orr, noor järeleandliku meelega joonestaja, kes elab Portlandis, Ameerika Ühendriikide idarannikul. Kuid maailm, milles ta elab, on ülerahvastatud ja pidevalt nälgiv düstoopia, kus Lähis-Idas on juba aastakümneid kohutav sõda käinud.
 
Erinevate ravimite väärkasutuse tõttu määratakse Orrile kohustuslik ravi psühhiaatri ja unespetsialisti William Haberi juures. Talle tunnistab Orr uskumatut tõde - tal on võime und nähes maailma muuta. Kartes nii midagi hirmsat korda saata ongi ta kasutanud erinevaid ravimeid, et sundida end mitte und nägema.
 
Haber võtab seda esialgu kui sonimist, kuid kuna uni on tema eriala, püüab ta Orrile katseks sisendada mingeid kindlaid asju, mida unes näha. Kui tundub, et need asjad saavadki tõeks, läheb Haber hoogu ja püüab Orri võime abil suuremaid muutusi teha. Tundes õudust oma võime sellise väärkasutuse üle, otsib Orr abi - kuid ainuke, kes teda kuulab on mustanahaline advokaat Heather Lelace...
 
Olen seda raamatut kunagi varem lugenud, kuid hea oli jälle mälu värskendada. Ma arvan, et see on autori ehk parimal loomeperioodil kirjutatud väga tugev teos, mis on natuke teenimatult varju jäänud. Tõesti, pärast romaani "Ilmajäetud" tõlke ilmumist, on see minu arvates üks kahest viimasest olulisemast Le Guini romaanist, mida veel maakeelde pandud pole.
 
Asjaolu on seda üllatavam, kuna erinevalt sellest teisest (väga eksperimentaalne Always Coming Home) on siin tegemist klassikalist tüüpi looga. See on rüütatud küll SF teemadesse (erinevat tüüpi düstoopiad, tuumasõda, tulnukate sissetung, ajaloo muutmine), kuid selle juured on veelgi kaugemal. Nimelt kogu maailmas tuntud muinasjuttudes ja legendides soovidest, mis ei täitu päris nii, nagu tahetud.
 
Kuid seda lihtsat mõtet kasutab Le Guin mitme huvitava teema arendamiseks. Näiteks Orr, kes võib lugejale jätta alguses tahtejõuetu tossikese mulje, on tegelikult Tao printsiibi "paindu, ära murdu" kehastus. Lelace, kes tundub esmapilgul karm ja jõuline, kannab lihtsalt elu poolt talle kasvatatud jäika, kuid habrast kesta.
 
Ning lõpuks muidugi Haber, kes on põhimõtteliselt Teaduse kehastus - natuke nagu Mary Shelley doktor Frankenstein. Ta tahab murda üha edasi ja edasi, nähes igas tagasilöögis ainult ajutist takistust - ning Orris mitte patsienti vaid kõigest uurimisobjekti või tööriista. Kuid kui ta lõpuks vaatab seda, mida Orr on kogu aeg näinud...
 
Muidugi on teost võimalik ka kritiseerida - näiteks on loo viimane kolmandik (alates tulnukate sissetungist) selle algusest mõnevõrra nõrgem. On selge, et utilitarism autorile ei meeldi, aga kohati jääb ideede esitamine siis juba natuke vähem veenvaks. Samas on lõpplahendus jälle hea ning seob otsad väga kenasti kokku.
 
Lisaks, hoolimata kõigest huvitavast, ei ole siin tõesti päris midagi nii erakordset, nagu Le Guini loomingu absoluutses paremikus. Kuid see ei näita mitte romaani nõrkust vaid pigem võrdlusmaterjali taseme kõrgust. Tähelepanuväärne, olgugi et muust loomingust mitmes mõttes natuke eraldiseisev, on see romaan aga kahtlemata.
 
Hinnang: 8/10
Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: detsember 2021
november 2021
oktoober 2021
september 2021
august 2021
juuli 2021

Autorite sildid: