Kasutajainfo

Ursula K. Le Guin

21.10.1929-22.01.2018

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Ursula K. Le Guin ·

Planet of Exile

(romaan aastast 1966)

eesti keeles: «Pagenduse planeet»
Ursula K. Le Guin «Rocannoni maailm. Pagenduse planeet» 2002

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
10
5
1
1
0
Keskmine hinne
4.412
Arvustused (17)

Sarja esikromaani, “Rocannon’s World”-i, sündmustest on aega kulunud umbes 1000 aastat. Telepaatia on Planeetide Liigas muuunud igapäevaseks normiks. Maa koloonia võitleb oma olemasolu eest planeedil, mille karm aasta kestab 60 Maa-aastat. Kohalikud algasukad põlgavad koloniste. Võitlus ühise vaenlase vastu ühendab ühe kohaliku hõimu kolonistidega. Kuna inimesed on elanud sel planeedil juba 1200 aastat, hakkavad nad ka geneetiliselt muutuma: nad ei ole enam immuunsed kohalikele pisikutele ning suudavad süüa kohalikke toite. Vaenlaste hordid lüüakse tagasi. Tulevik on raske aga lootusrikas: ees on “Jaani ja Miina õnnelikud pulmad”. Teos on heas mõttes nortonlikult kaasahaarav ja optimistlik. Seega 5.
Teksti loeti vene keeles

Konfliktsed tsivilisatsioonid peavead koos astuma võtlusse ühise vaenlase vastu.Ühtesid piiravad nende traditsioonid, teisi seadused ja nii saab see ettevõtmine üsnakeeruline olema.

See, kuidas inimesed olid valmis järgima oma seaduseid kas või surma hinnaga, tundusmulle isiklikult veidi ebaloogilisena ja ka võimetus poole milleeniumi jooksulpärismaalastega ühist keelt leida pisut imelikuna, aga muidu oli täitsa hea lugu.

Teksti loeti inglise keeles

Mina selles teoses küll erilist optimismi ei suutnud tajuda. Pigem vastupidi - kui Rocannoni lõpuks jäi kõlama idee et Liiga "püha üritus" kestab kõigest hoolimata ikkagi edasi, siis siin pole näha muud kui lootuste purunemist. Aga muidugi ei tähenda see et tegu oleks halva romaaniga. Kaugel sellest!

Huvitav, kas Haini sarjas on ilmunud ka midagi millele peaks maksimumist madalama hinde panema? Jään huviga järgmisi osasid ootama.

Teksti loeti eesti keeles

Tundub, et tugevam kui "Rokannoni maailm", vähemalt otsesed totrused ei kriibi silma. Tegelikult oli kolonistide ette koos kohanemisega kerkinud identiteediprobleem üsna hästi esile toodud -- kas lahustuda tilgakesena võõras maailmas, või oma eripära säilitades aeglaselt hääbuda... Meeldis 65-Maa-aastase aasta kujutamine, kuivõrd see astronoomiliselt võimalik on, on muidugi iseküsimus. Päikesesüsteemis on võrreldava pikkusega aasta Uraanil (ca 84 Maa-aastat), nii kaugel Maale sarnanev planeet on vaid suurte raskustega kujutletav.
Teksti loeti eesti keeles

Samad sõnad, mis "Rocannoni maailma" puhul: stiililt vananend. Muidu mõnusam, kompaktsem, mehe-naise suhe (olgu siis mis rassist või geneetilise koodiga) on Le Guini puhul enam-vähem oblikatoorne nähtus ja haliseda, et "jälle hakkab peale..." on mõttetu. Sõnaga - 21. sajandi lastekirjandus. Kui mu sõnakasutus tundubki kibestunumat laadi, siis vist seepärast, et "Pimeduse pahem käsi" sai teismeliseeas ära loetud.
Teksti loeti eesti keeles

Hinde üle kõhklesin pikalt, aga otsustasin lõpuks olla kristalselt aus ning arvestada mingil määral ka eestikeelset publikatsioonifakti. Ehk naturaalsel kujul venitanuks Le Guin ka “kolme miinuse” peale, hinne aga märgib hetkel romaani tõlkimise “vajalikkust”. Esmased puudused lähtuvad muidugi kirjaneitsist endast – lugu on kirja pandud rohmakalt ja lohakalt, äärmiselt kokkupressitult ja tundub, et kuidagi ülepeakaela. Mingisugusest kirjanduslikust meisterlikkusest pole põhjust kõnelda, see on algaja romaan. Iseenesest on siin ju huvitavaid ideid ja kui midagi üldse, siis väärib tunnustamist Le Guini oskus kirjutada sisuliselt fantasy’t aga sf’i rüüs. Aga ma keeldun lugejana autori ideedega kaasa minemast, kui ta neid korralikult esitada ei oska. See on tarbijakaitseteadlik positsioon.

Mõneti pean romaanile ka tänulik olema. Nii igavalt kirjapandud asja suutsin lugeda korraga vaid 20 lehekülge ja enne kui söandasin seda uuesti kätte võtta tuli mõni teine raamat vahepeal läbi lugeda. Igavaus tuli sellest, et Le Guin ei suutnud mind kõnetada üheski aspektis, lugedes polnud keskenduda ei karakteritele ei sündmustikule ei ideedele. Nagu ikka, jätavad lohakalt kirjapandud asjad lugeja külmaks.

Aga filmina võiks see asi töötada küll. Korralik stsenarist suudaks siit midagi välja imeda küll, teha teoks selle, mida kirjanik kavatses, kuid polnud võimeline realiseerima. Stsenaariumi alusmaterjal on olemas.

Minu üldhinnang – keskmisest ehk veidi viletsam kuuekümnendate ulmeromaan, mis tänapäeval mõjub oma abituses isegi halekoomilisena ja mille lugemine võib oluline olla ehk akadeemilistele Le Guini uurijatele.

Teksti loeti eesti keeles

Edasiminek sarja esimese osaga on nähtav, kuigi siin on nimetatud seda stiililt vananenuks, rohmakaks ja "21. sajandi lastekirjanduseks". Ei ole nõus. Kui kirjanikul paistab olevat tahe edasi anda ideed ja seda ideed õnneks ka olemas on, siis võibki kirjutada lihtsalt ja arusaadavalt, olgu see tagantjärgi "lastekirjanduslik" või mitte, sisu ei olnud kindlasti must-valge. Edasi tundub näiteks Meremaa sari, mis on hulga minimalistlikum, loogiline areng.

Maailm on huvitav. Kontakt kolonistide ja kohalike vahel on koguaeg olemas, küll ei ole nad sulandunud. Kui aknast välja vaadata, siis ei ole kõrvuti elavad eri rahvad ja religioonid alati sulandunud ka Maal, kuigi aega on olnud rohkemgi. Liiga ideede järgimine ongi kolonistidele omamoodi religioon ja kolonistid on misjonärid ülevalt antud ülesande ja kindla veendumusega, et nad on pärismaalastest paremad. Kõrgema päritolu uskumisele aitavad kaasa ammustest aegadest säilinud "üleloomulikud" tehnoloogilised vahendid. Maal võib selleks piisata paarist kondist, mida kummardada. V-o vahepeal tundub, et sündmuste juhuslikkus soosib liialt häid, aga seda mitte häirivalt palju. Tegelastest sümpaatseim on pärismaalaste Vana Pealik, kogu rahus ja üleolekus.

See selleks. Igaüks võib välja lugeda ja tõlgendada ja arvata, minu meelest antud raamatus on selleks piisavalt erinevaid võimalusi ja "tasandeid". Alates kultuuride konfliktist, keelatud armastus, nõrkus instinktide ees, noored vs vanad ja nii edasi ja lõpetades inimesed vs loodus. Samas ei puudunud ka lihtsamat sorti hakkimine.

Raamatu lõpp, kõikvõimas talv, võib tunduda "odava trikina", kuid ei jätnud otsitud lahenduse muljet. Lõpp oli hästi välja kirjutatud ja sobis. Raamat ei olnud algajalik (v-o on viga siinpool, sest ühendiga "algaja kirjanik" seostuvad kohalikud üllitised, millest ükski loetu ei ole küündinud antud raamatu algaja autori tasemele 40 aastat tagasi), ei olnud igav ja kindlasti ei olnud selle tõlkimine vale samm.
Teksti loeti eesti keeles

Suhteliselt lobe lugemine, maailm oli huvitav ja mitmed karakterid ka. Aga teisalt häiris teksti teatav ebaloogilisus: et kuidas siis inimesed enne ei teadnud, et nende haavad mädanema lähevad, kas nad tõesti enne sõda ei kukkunud ennast katki? Selliseid loogikaveakesi (või vähemalt mulle nõnda tunduvaid) oli veel.
Teksti loeti eesti keeles
x
Oliver Karjane
28.10.1977
Kasutaja rollid
Viimased 23 arvustused:

Kuna ma pole muidu suurem asi jutulugeja vaid närin vähe paksemaid kapsaid, siis oli päris hea juba välja valitud ports ette võtta, vähe mahukamas kogus. Ükshaaval ei hakkaks lugusid hindama, mulle meeldis asi kui tervik, kus leidub erinevate mekkidega osi.
Teksti loeti eesti keeles

Seda raamatut lugemata jätta oleks ilmne kuritegu enda kallal, võttis korralikult hinge kinni ja mõtted lendama. Esimeste osade põhjal sellist lõppu eriti oodata küll poleks osanud, aga lõpp on VÕIMAS!
Teksti loeti inglise keeles

Mnjaa, ei saa just öelda, et oleks tegemist mingi lihtsa lookesega, minu meelest isegi sarja kõige rohkem läbipõimitud & sõlmi täis osa. Ilma viimase peatükita saaks oleks see raamat veel eriti tükk ajude ragistamiseks.
Teksti loeti eesti keeles

Mõnus! Minul, kes ekslikult arvas, et eelmise osa lõpuks pilt toimuvast selgines, suudeti üsna kähku asjad jälle segi ajada, mis muud kui järjekordselt uurima, mis siis ikkagi tegelikult teoksil.
Teksti loeti inglise keeles

Too Schillerilt laenatud pealkiri ütleb tegelikult kõik juba ära, inimene ei mõtle eriti sellele, kas see, mis esmapilgul kasulik, mingeid kõrvalefekte ei oma. Antud juhul oleks see ikka hirmus valusalt lõppenud. Peamine raskus raamatu juures oli tookord veel üsnagi kesise keeleoskuse juures välja lugeda, mis moodi nood elukad sealt teisest dimensioonist välja nägid - paar lehte tuli ikka kolm korda üle lugeda.
Teksti loeti inglise keeles

Pärast seda, kui Ged on kõikvõimalikes Meremaa nurkades kurjusele koha kätte näidanud, ilmneb, et kodus, kuhu ta harva sattunud on, pole asjad ammugi mitte korras. Kuid võim on läinud ja võitlus tuleb raske.
Teksti loeti eesti keeles

Põhimõtteliselt on eelkirjutajad (need, kes kõrgelt hindasid) kõik juba ära öelnud. Loetud on seda ikka üksjagu kordi ja arvatavasti loen veel.
Teksti loeti eesti keeles

Tjahh... Sai loetud juba nii ammu, et mällu on jäänud vähem kui endale meeldiks. Igatahes oli minu meelest igati kiitust vääriv üllitis, ideedest juba puudust ei tulnud. Karm kliima, võõrad kombed, äärmiselt aeglane side ülejaanud tsivilisatsiooniga - sünge, aga haarav.
Teksti loeti eesti keeles

Isiklikult meeldis väga, kasside ja küpsetamisega tegelev Surm ning oma väärituid jüngreid nahutav Albert on väga lahedad kujud.
Teksti loeti eesti keeles

Kes naerda armastab ja keda mingid omapoolsed piirangud lugemast ei takista, selle jaoks on selles raamatus palju huumorit, põnevust ja üldse head lugemist.

Seekordses seerias on tegemist vähemuste (trollide, dwarf`ide ja teiste mitteinimeste) ühiskonda sulamise probleemidega, diskussiooniga teemal kuningas - in/out? ja väga iseäralike mõrvadega.

Teksti loeti inglise keeles

Lõpuks ometi! Esimene Anderson`i raamat, kui usk ei ole kõikvõimas ja selle kulul tehakse päris hulgi head nalja ning peategelased pole mingid naisteajakirjade kaanepildid! Hakkasin juba vaikselt eelnevate põhjal lootust kaotama:)
Teksti loeti eesti keeles

Selles raamatus oli paar asja, mis mind tõsiselt häirima hakkasid:

1) Peategelased - mõlemad kui ilu etalonid, iseloom otse seebikast

2) Ristiusk - ülim ja parim asi, mis ilmas olemas.

Prints ja neiu Jennifer suutsid oma ohkamistega mul isiklikult südame ikka päris pahaks ajada, eriti loo alguses ja Kristusele oleks ära kulunud paar korda Thor`i käest haamriga nina pihta saada. Haldjatesse puutuv osa loost oli aga päris talutav, kõrtsituba eriti.

Teksti loeti eesti keeles

Kunagi, paar aastat tagasi, kuulasin loo raadioversiooni hr. Kivistiku esitluses ja olin väga kuri kehva raadiolevi pärast. Alguse magasin maha niikuinii. Sellest ajast peale ootasin võimalust lugu paberi pealt lugeda.

Raamat on hea, eriti kui mitte üritada sealt otsida seda, mida sinna pole plaanitudki - tugevat mõttetööd jms.

Teksti loeti eesti keeles

Haa!!! See raamat tuleks kõikvõimalikele usutegelastele kohustuslikuks muuta. Suurepärane religiooni analüüs väga mõnusas taustsüsteemis.
Teksti loeti inglise keeles

Ainus raamat, mida ma olen üle 10 korra üle lugenud ja alati huviga - raamatu filosoofiline külg istub mulle lihtsalt niivõrd hästi. Kahju, et üle 5 hinnet panna ei saa ...
Teksti loeti eesti keeles

Konfliktsed tsivilisatsioonid peavead koos astuma võtlusse ühise vaenlase vastu.Ühtesid piiravad nende traditsioonid, teisi seadused ja nii saab see ettevõtmine üsnakeeruline olema.

See, kuidas inimesed olid valmis järgima oma seaduseid kas või surma hinnaga, tundusmulle isiklikult veidi ebaloogilisena ja ka võimetus poole milleeniumi jooksulpärismaalastega ühist keelt leida pisut imelikuna, aga muidu oli täitsa hea lugu.

Teksti loeti inglise keeles

Sai kunagi ammu loetud, ei mäletanudki enam, mis pealkiri ja autor olid (tänu BAASile tuli meelde:}), lugu aga elab ikka veel mälestustes, seal heade asjade poole peal.

Teksti loeti eesti keeles

Simakile omane mõnusalt hoogne, kergelt seeditav tekst, neelasin alla ühe suure suutäiena. Peategelane on igati sümpaatne tüüp (selline omamoodi kolmainus), teisedki kahejalgsed mõjuvad sobivalt. Ainult nood haldjad tunduvad olevat kuidagi veidi vägisi suurde skeemi sisse surutud, et asja müstilisemaks muuta. Omaette tüübid on Majad, selliseid oma silmaga parem ei näeks, nii jubedalt tüütud!

Loo ideestik pole küll midagi eriti suurejoonelist, kuid mind see ei häirinud, meeldis aga see, et lugejat ei hakatud vaevama teaduslike terminite hordidega.

Teksti loeti eesti keeles

Kuiv, täiesti kuiv. Raamatus polnud ühtegi tegelast, kelle käekäik oleks mulle karvavõrdki korda läinud, samuti ka maailma. Üsnagi absurdsena tundus tolle eraklikult elava füüsiku kartus võimaliku tuleviku ees, talle oleks rohkem sobinud just vastupidine huvi. Samuti tüütas mind ära too ülal kirutud seks. Väide, et sellega tuleb veel harjuda, meenutab mulle lugu inimesest ja poomisnöörist - ära võib ju harjuda, aga see ei tähenda, et meeldima hakkab. Pealegi leidus maakeelses väljaandes massilselt trükivigu, mis igava sisu kõrval eriti tüütavaks muutusid.
Teksti loeti eesti keeles

Sattusin seda lugema paar aastat tagasi sõbra soovitusel ja jättis väga sügava ning tõetruu tunde. Hiljem sirvisin ka eestikeelset versiooni ja kurvastusega nendiks, et kahjuks ei ole suudetud seda sünget õhkkonda piisavalt hästi edastada.Soovitan sügavalt originaali.
Teksti loeti inglise keeles