Kasutajainfo

Ross Rocklynne

21.02.1913-29.10.1988

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Ross Rocklynne ·

Quietus

(jutt aastast 1940)

ajakirjapublikatsioon: «Astounding Science-Fiction» 1940; september
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Vaikus»
Eesti Raadio «Jututuba»

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
2
0
0
0
Keskmine hinne
4.6
Arvustused (5)

Vaatan ilmumisaastat ning hakkan kogelema... vaat sihukeste lugude puhul saab selgeks, et ilmselt ei jõua me kunagi Ameerikale järele, möödminemisest rääkimata. Kurb situatsioon ja ka jutt on kurb! Maad on tabanud katastroof (milline, autor ei täpsusta), ellu on jäänud vaid üks noor poiss ja tema kõnelev vares... ning üks tüdruk! Poiss püüab tüdrukuga kontakti luua, tüdruk on üsna kartlik... poiss otsiks justkui seltsi, aga samas on temas ka kirge ning ka meessoo roll vemmeldab tas vargsi... Maale on saabunud ka olendid Alconilt... nood jälgivad poissi ja ta varest ning teevad eksliku järelduse, et vares poisi õlal on see mõistuse kandja ning poiss on vaid üks tuim koormaloom. Traagiline järeldus, kas teate! Ilus lugu, mis tekitab minus üsna sarnaseid tundeid Daniel Keyesi jutuga "Lilled Algernonile". Sai teine omal ajal "Jututoast" linti võetud ning oli teine üsna hulk aastaid kassetil olemas... ilmselt kuulasin seda kassetti omal ajal üle saja korra... ka juttu olen oma veerandsada korda lugenud. Ning minu argument L. Ron Hubbardi (ning tema loodud võltsteaduste dianeetika ja saientoloogia) vastu on eelkõige see, et tänu dianeetikale, katkes nii A. E. van Vogti, kui ka Ross Rocklynne`i kirjanikukärjäär, mõlemad küll naasesid 60ndate lõpul ulmesse... aga kui mõelda, et mis kõik neil kirjutamata jäi!?! Kahe olulisema (peale Heinleini, minu meelest) 40ndate kirjaniku karjäär hävis tänu miskile närusele võltsteadusele... jäle värk... Ulmefännid, vältige esoteerikat ja para... ning päästke maailma parem paberil... kõigil saab parem, ausõna!!!
Teksti loeti inglise keeles

Veerandsada korda?! Hämmastav. Mina lugesin teda esmakordselt yhest järjekordsest Fatamorgana nimelisest vene kogumikust. Tollal tundus jutt viimasepeal hea olevat. Hiljem sattusin talle peale yhes lääne kogumikus.. Ja teist korda millegipärast enam nii hästi ei läinud.
Nende kahe viimase inimlapse emotsioonide kirjeldused olid tõesti mõjuvad. Muu seal ymber aga kippus (teistkordsel lugemisel) kuidagi kunstlik olevat. Nelja aga on see lugu kindlalt väärt.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Kui Ross Rocklynne tõepoolest dianeetika pärast jätis mitmed taolised lood kirjutamata... siis väärib see pseudoteadus küll aeglasel tulel küpsetamist! Kui ma seda omal ajal "Jututoast" kuulsin, olin vaimustusest suisa selili (sõna otseses mõttes). Kurat ja põrgu! Vaat see on lugu. Seda lihtsalt PEAB lugema!
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Kakskümmend aastat hiljem: eelarvustaja hindas minu arvates juttu liiga rangelt. S.t. täiskasvanu seisukohalt. Kuid tegu on laste- või pigem noortekirjandusega, nagu Clarke'il on selgelt ka "Islands in the Sky". Vaevalt et selline populaarteaduslik raamat tänapäeval noorte seas eriti läbi lööks, aga ligi 60 aasta eest 1) oli tulevik helge ja 2) nutitelefon leiutamata... 
Pealegi oli delfiinide ja ehk teistegi vaalaliste kui Maa teise mõistusliku rassi idee parasjagu kõvasti päevakorral (vt. ka Clarke'i "The Deep Range" või mittefantastikast umbes samal ajal ilmunud Lilly "Inimene ja delfiin").
Pealegi oli söör Arthur just enda jaoks avastanud Suure Vallrahu ja tahtis selle imesid teistelegi tutvustada.
Kuid, jah, ega ulmet siin hirmsasti just pole.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Kahe kümnendi tagusele eelarvustajale: aga see ongi ju noorsooraamat... kui selle eestikeelne tõlge oleks mulle 60. aastate lõpus kätte sattunud, oleksin seda neelanud söögi alla, söögi peale ja taskulambiga teki all. 
Hinne tuleb vastava korrektsiooniga.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Ohjah. On siis fantastika või ei ole? Avaldatud kuus aastat enne sputnikut, on see lugu pigem kosmoselendude reklaam.
Ja esimene Kuu-lend toimub ... 1978. aastal... ja eestvedajad on inglased. Ameeriklased saadavad lendu ajalukku jäädvustama ajaloolase Dirk Alexsoni, kelle silmade läbi siis suur sündmus ja eriti selle ettevalmistused ongi antud.
Tänapäeval pole jutus muidugi midagi uut ega ka põnevat. Mistõttu ma soovitan seda lugeda ainult Clarke'i tõsistel austajatel ja siiski vaid pildi täielikustamiseks.
Miks "kaks" ja mitte "üks"? Clarke'i poolt siin ja edaspidi levitatud tähelepaneku eest: "kas kosmos või mandumine". 
Teksti loeti inglise keeles

Autoriks märkisin koostaja. Ning Jeremei Parnov on kogumikule kirjutanud järelsõna pealkirjaga "Antieessõna proov" ("Opõt antipredislovija")..
Sisaldab mitmesuguse tasemega lugusid.
 
Teksti loeti vene keeles

"Neli ja pool" läheb "viieks" selle koha eest: "Aga see pole veel kõik. Teate, ma räägin ka tähtedega".
Muidu, jah, Simak oma tavalises mõnususes.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Normaalsest ühe palli võrra kõrgema hinde annan selle eest, et momeelest on tegu veel ühe (vist ebateadliku) suleprooviga "2001" teemadel.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

No nii hull ka ei ole, kui eelarvustaja kirjutas. Täitsa omamoodi lähenemine erinevate aegade kontaktile. "Tahtsime paremat..."
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Andersoni keskaja- või keskajaimitatsioonijutud on ikka mõnusad. Pealegi on siin tegu realismiga, erinevalt näiteks Mark Twainist.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

No sihuke moraliseeriv jutt, nagu Sturgeonil ikka juhtub..., kuid Costellost kehvem. Pealegi võinuks 51. aastal teada, et vask ei kuulu nende elementide  hulka, mis meile tuumaenergiat annavad.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

 Kõigepealt palun Baasi moderaatoritel parandada viga: Clarke'i sulest pole siin esindatud mitte keskpärane "Encounter at Dawn",  vaid suurepärane "History Lesson", mille venekeelse tõlke pealkiri on kogumikulegi (täie õigusega) nime andnud.

Ja siis annan oma viis palli. Kuuekümne viiendal aastal Venemaal selline kogumik... kus olid tsensorite silmad? Tõsi, eessõna kirjutamisega on koostajad tõsist vaeva näinud, see on nii poliitkorrektne (kui tänapäeva terminoloogiat kasutada), et väärib omaette lugemist. Säärast masohhistlikku.

Teksti loeti vene keeles

Eh... mõnikord on hea, kui autoril fantaasiat kõrvust & mujalt välja pritsib, nii et ühte juttu hästi ära ei taha mahtuda.
Seekord ei olnud.
Teksti loeti inglise keeles

Kasulik lugu, aitab inimestele selgitada, misjaoks ajalugu vaja läheb. Rääkimata sellest, et kuitahes kõva puritaanlane ei suuda amoraalsetele ahvatlustele kuigi kaua vastu panna.
Neli ja pool palli, aga ümardame üles. Woodi sulamist teelusika eest.
 
Teksti loeti inglise keeles