Ilus, lihhtsalt ilus. Synnib kunagi suurde maailma keegi, kelles vihjed suurtele tegudele, ja kel rinnus soov teada saada, mis on pimeduse taga - ja ta on ise ka Pimeduse nimekandja.Ja uuribki ta siis oma maailma, tajub oma erandlikkust, kuni lo~puks vo~tab ka"tte ja ra"ndab pimeduse taha. Ta loodab sealt leida... ei teagi mida, aga satub hoopis millegile muule. Armas, allegooriline, asutust va"a"riv, mida ko~ike veel. Harjumuspa"rast seal igatahes ei ole, ja stampe ei kipu ka olema. Minu jaoks isiklikult on see "Ta"heaja" suurimaks ja"ljeks eesti kirjandusmaastikul. Ei oskagi rohkem loo kohta ha"id so¤u o"elda. Lugu ra"a"gib iseenda eest. peale lugemist aga saabub vaikus. Saabub Pimedus.
