Kasutajainfo

Sergei Lukjanenko

11.04.1968–

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Sergei Lukjanenko ·

Imperatorõ illjuzi

(romaan aastast 1996)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
2
1
0
0
Keskmine hinne
4.333
Arvustused (6)

«Illusioonide imperaatorid» on teine romaan Kay Dachi diloogiast ning pärast teise romaani ülelugemist tekib esimese raamatu rammusale viiele mõtteline miinus järele. Teine romaan on kohe ikka hulga parem... paneks seitsme viiepalli skaalas!

Esimene romaan lõppes seal, kus Kay Dach, Arthur Curtis, viimase kloon Tommy ja vana Curtis olid jõudnud planeedile Graal ning olid Unelmate raja lävel... mõni läks sealt edasi mõni tagasi.

Kay ja Tommy seiklevad kahekesi edasi... Kay Dachil on tekkinud karm hüpotees sellest, et kogu meie universum on loodud kellegi poolt, kes omas universumis läbis Unelmate raja ning lõi omale universumi, kus ta nüüd Jumal on... Kay Dach kahtlustab, et Jumal peaks olema imperaator Gray, kes on universumi kõige vanem inimene, vanem kui isegi Curtis van Curtis – aTani valdaja ja surematuse valitseja.

Kay Dachil tekib plaan tappa imperaator Gray (ehk Jumal), kuna loodud maailm on liialt tobe ja inimvaenulik. Võib kõlada pisut nipsakalt, aga Kay Dach siiski kutseline ihukaitsja, kes omab kõrgemat kutsekategooriat S... See «S» tuleneb sõnast «surm»... Plaan kohe on määratud korda minema, sest Kay Dach valib omale suurepärase meeskonna. Tommy, kes ta esimese romaani alguses väga valuliselt tappis. Pensionärist kolonel Wanda Kahhowski, kes Segase Sõja ajal sedavõrd palju võõrad hävitas, et isegi pärast sõda ei saa ta oma nime all elada... rahu rahuks, aga arved vajavad tasumist. Rachel – tüdrukutirts, kelle Kay esimeses romaanis päästis burlati käest ning kes nüüd Kay Dachi kõrvuni armunud on ja on nõus läbi minema paksust ja vedelast ning oma õe kah veel vandenõusse kaasama.

Läheb mölluks... süzhee on ootamatu, nagu ikka ning lõpplahendus lööv!

Seitse!!!

Romaani vanem versioon on loomulikult ka wõrgus olemas.

Teksti loeti vene keeles

Paljudest kiitvatest retsensioonidest mõjutatuna pühendasin nädala oma vabast ajast Lukjanenko loomingule. Ei kahetse! Sel romaanil on huvitavalt loodud maailm, meeldis idee reaalsuste generaatorist. Üsna ebaloogiline on autori suhtumine peategelasse Kay Dach`i, kes enamiku oma elust on käitunud põhimõtte "eesmärk pühitseb abinõu" järgi. Ta on ju mitme järgu võrra suurem massimõrvar kui William Sterog Ellisoni jutus "Koletis, kes...". Sterogi viimased sõnad enne hukkamist olid: "Ma armastan kogu maailma...". Ka Kay Dach armastab inimkonda. Kõigil massimõrvareil nii ajaloos (Hitler, Stalin) kui ka kirjanduses (Jaggar, Kay Dach) on üllad eesmärgid – inimkonna, rassi või rahvuse hüvang!

Selles teoses kujutab autor palgamõrvari tegemisi nii, et lugeja hakkab vägisi kaasa elama. Kuid minu meelest ei peaks. Kay on palgamõrtsuka saatuse ise valinud, sest nagu ütles ta õde Lika: "Me valime ise endale tee, Kay. Ma ei usu, et sust oleks saanud rahumeelne lingvist..." Kay`l on elu jooksul olnud kümneid valikuvõimalusi ja alati valis ta käsu täitmiseks või eesmärgi nimel tapmise. Ta ei keeldunud käsust ega loobunud eesmärgist. Pean seda asjaolu puuduseks, mispärast muidu nii põnev teos ei kuulu maailma romaaniparemikku. Kokkuvõtteks – igati hea ajaviitelektüür. Neli.
Teksti loeti vene keeles

Täiesti nõus Jyrkaga ja Avoga - võimas raamat, veel parem, kui esimene osa. Tegelikult ega neid raamatuid ei saagi vist eraldi vaadata, esimene osa on hädavajalik, et teisest aru saada.

Väga põnev ootamatute pööretega süzhee, aga see pole veel kõik. Lugu tundub olevat palju sügavam kui lihtsalt põnev kosmoseseiklus. Juba peategelane Kei Datch on mitmeplaaniline ja sugugi mitte üheselt mõistetav. Igatahes loen kogu diloogia kindlasti mõne aja pärast üle.

Teksti loeti vene keeles

Esimene osa mulle meeldis, kuid teine oli ikka kehvem. Minu jaoks läks asi liiga "ebareaalseks" kui võib ulme kohta niiviisi öelda. Lõpp oli veidi parem aga siiski...ei istunud see järg mulle. Parem kui poleks lugenudki.
Teksti loeti eesti keeles

Pisut parem kui esimene osa. Avatakse rohkem maailma olemust ja selgub ka ühtteist imperaatori müstilise isiku kohta. Samas on maailm ikkagi selline primitiivne, põlve otsas tehtud ja tegelaste käitumine kohati ebausutav.
Ootasin tegelikult kogu raamatu vältel, et tüübid taipavad, et nad on tegelased arvutimängust. Selles kontekstis oleks võinud midagi huvitavat ja intrigeerivat areneda :) "Masters of Orion"i, mille rasse selles sarjas ära olevat kasutatud, olen tegelikult ka ise kunagi mänginud.
Järele mõeldes mis mind selle maailam juures häirib - võibolla on see müstika/maagia puudumine. Kõik on teada ja põhjendatud, puudub see pisikene, kujutlusvõimet ergutav tundmatu.
Teksti loeti vene keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: november 2024
oktoober 2024
september 2024
august 2024
juuli 2024
juuni 2024

Autorite sildid: