Liikus kunagi mingi, vististi anekdoot sellest kuidas mingis euroopa väljaandes oli tabel joobeastmete ja nende saavutamiseks vajalike promillidega. Et kust maalt on kerge, kust maalt raske joove, klust maalt surmav doos. Ja all siis väikeste tähtedega et kõik ylaldoodu venemaal loomulikult ei kehti. Tundub et käesolev jutt just sellel anektoodil põhinebki.
Lihtsmaeelse olemisega yliõpilane Kostja otsustab oma finantsolukorra parandamiseks lasta enda kallal meditsiinilis eksperimente korraldada. Lastaksegi tal siis alla neelata eksperimentaalne, seespidiseks tarvitamiseks mõeldud kaval robot. Ujub too robot seedetraktis ringi, võtab proove, analyysib, võimaluse korral ravitseb ja annab peremehele kasulikke nõuandeid. Milleni see asi vene noormehe puhul kohe esimesel õhtul viib võib igayks omale ise ette kujutada.
Korraks muhelema ta ju võttis.. Teisest kyljest, ma saan aru et põhilise kõrvaltegevusena on enese täislakkumine vene ilukirjanduses paratamatu. Aga selline.. yleyldine uhkustunne teemal vaat kus me siin paneme odekolonni ja põle asigi, te kõik sial evrjoopas sureksite ära selle peale.. kajastab imo rahvuslikku alaväärsuskompleksi ja tekitab sellisena kõrvalt vaadates.. tshuvstvo neudobstvo, shtoli..