Käesolev jutuke on Lukjanenko poolt kirja pandud paroodia iseenda loomingule. Vormisatud on tekst kokkuvõtliku mustandina tema järjekordsele romaanile - "Duuralumiiniumist Taevas".
Vat oli see alles jutt!! Enne lugema asumist on soovitav eemaldada enda ymbrusest kõvad ja teravad esemed. Vastasel korral võib endale naerukrampides väherdes viga teha. Kildude kontsentratsioon tekstis on suurem kui Terry Pratchettil. Ausalt.
Selleks et seda juttu tõeliselt nautida on ilmselt soovitav eelnevalt tutvuda vähemasti mingi osaga Lukjanenko muust loomingust. Tegemist on ikkagi paroodiaga.
Kas lastemõrtsukast maniakk Rahmetov sai tõesti surma? Millega topib noor kosmonaut Volodja Pushkarjov kinni salakavala Rahmetovi poolt tema skaffandrisse torgatud augu? Mis on _tegelikult_ Ostankino telemast ja kuhu on peidetud selle footonreflektor? Vastused neile kysimustele leiate Lukjanenko uusimast romaanist - "Alumiiniumist pilved"!
Oi, ma ei või... ;)