Lukjanenko varases (ja miks mitte ka hilisemas) loomingus sageli kombeks, et peategelasteks on lapsed. Tõsi, ise nad end sellisteks ei pea – XXI sajandi külluseühiskonnas on asjalood nõnda, et sooritad küpsuseksami ning võid ka juba 11. aastaselt vastutusvõimeline olla...
Jutu peategelased on kaks rodderit – Misha ja Igor. Nad on aru saanud, et nendele pole selles imekenas maailmas kohta. Vähemasti sellist, mida nad iseenese vääriliseks peaksid. Sestap nad ongi rodderid. Rodderid on mingi subkultuur, umbne ja sihitu protestivorm nagu olid seda XX sajandil kõiksugu hipid, punkarid jne. Rodderluse põhialus on sihitus rändamises ning jutt ongi üks rännuseik kahe rodderi elust.
Nagu Lukjanenkol kombeks, avaneb jutu käigus hulk ootamatuid tahke ja seiku ning loo lõpuks avastad, et muretu road-story asemel oled saanud sotsiaal-filisoofilise teksti osaliseks.