Kasutajainfo

Sergei Lukjanenko

11.04.1968–

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Sergei Lukjanenko ·

Pojezd v Tjoplõi Krai

(jutt aastast 1993)

ajakirjapublikatsioon: «Fantakrim-MEGA» 1993; nr. 4
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
6
2
0
0
0
Keskmine hinne
4.75
Arvustused (8)

Maakerale on saabunud Talv. Liustikud roomavad vääramatult polaaraladelt ekvaatori suunas. On org - ilmselt kuumaveeallikate poolt elu säilimiseks vajaliku temperatuurini köetud oaas. Sinna sõidavad rongid. Väheste "õnnelikega", kes on hankinud endale piletid. Millise hinna eest?

Jaamas tungleb rahvas. Rongi kaitsevad automaaturid. Kusagil lastakse. Vagunis ootavad mees ja naine. Lapsed on maha jäänud. Võimalik, et nad ei tahtnudki tulla. Rong hakkab liikuma.. Kusagil lastakse jälle...

Turul myyakse kuivikuid. Kulla eest. Liha, seevastu, on palju ja odavalt. Julm lugu.

Teksti loeti vene keeles

Jätkaks sealt, kus eelmine arvustaja lõpetas.

Julm lugu! Aga kuratlikult inimlik ja jõuline. Juttu lugedes masendus vaid süveneb, kuid ometigi pole loo lõpuemotsiooniks meeleheide... pigem täidab rinna selline soe ja südamlik uhkustunne inimeste (vähemasti mõningate) suhtes.

Nõnda oli tõesti huvitavam! Kui pisut väänata lõpulauset...

Autor on öelnud, et antud jutu kirjutas ta ühe hingetõmbega ja hetkeimpulsi ajel. Miks ta sellise jutu kirjutas, seda ta ei tea... kuid kardab, et see on parim, mis ta kunagi on kirjutanud ja ka kirjutab.

LUGEGE!!!

«Ainult, et seal oli tõesti väga külm.»

Teksti loeti vene keeles

Kaks venda, äranälginud poisikest, kuulevad sõja lõpul, et kusagil lõuna pool on soe maa (tjoplõi krai), kus selliseid kodutuid orbe majutatakse ja toidetakse. Jõuavadki pärale tshetsheenide maale. See on just inimtühjaks küüditatud. Ühte endisesse tehnikumihoonesse on rajatud lastekodu. Nii idülliline laste saatus siiski pole, sest nii mõnigi mägilane on kodumaale jäänud ja võitleb relv käes oma õiguste eest. Selline on ühe parima glasnosti aja romaani algus. Kõne all on Pristavkini "Uinus pilvekene kuldne" ("Notshevala tutshka zolotaja").

"Pojezd v tjoplõi krai" tekitas täpselt samasuguse meeleolu nagu Pristavkini romaan. Ütleksin, et need on ühe mündi kaks poolt (ulmeline ja ajalooline). Usun, et Pristavkini väga sügav teos mõjutas alateadvuslikult Lukjanenkot ning aastaid hiljem avastas ulmeautor sama idee uues kuues. Lukjanenko loole 5+ (Pristavkinile 7).
Teksti loeti vene keeles

Lausa ideaalselt kirjutatud lugu, kuni viimase lauseni välja (ega Jyrka seda asjata tsiteerinud). Ega eelnenud arvustustele midagi muud lisada polegi kui hinne - 5+.
Teksti loeti vene keeles

Lugu ei tundu usutav. Ei ole raudtee ainus transpordiliik maailmas (nojah, peale kopterite). Ja kui oleks, siis oleks kogu rong tuubil, puupüsti inimesi täis. Ka massiteabevahendid oleks jutus nagu ära kaotatud.

Kui liustikud tulevad, siis mitte sada kilomeetrit igal aastal. Paanika on kohatu. Aegamisi inimesed harjuvad ja need, kes ei harju, kolivad ära pikkamööda, mitte kõik korraga.

Lõpp... Ma ei ütle, et võimatu. Kuid veider ometigi. Adamsile sobiks hästi. Siia... hmm. Viimane lause on muidugi omal kohal.

Teksti loeti vene keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: september 2023
august 2023
juuli 2023
juuni 2023
mai 2023
aprill 2023

Autorite sildid: