William Tenn põhiline aktiivsusperiood langes aastaisse 1946-1959. Tõsi, ainus autori täispikk romaan on ilmunud kümmekond aastat peale loomepalangu lõppemist ja mõningaid võrdlemisi juhuslikke asju on ta ka hiljem kirjutanud. Ometi moodustavad kirjaniku loome kaalukama osa just nimetatud perioodil kirjutatud, valdavalt lühemat sorti tekstid. Juba viiekümnendate keskel hakati tema lühiproosat kogumikesse koondama. 1968 lisandus koos romaaniga n.-ö. kogutud teoste sarjas 3 uut kogu, millega sai see töö tehtud. Mõni aasta tagasi hakkas NESFA andma välja uut ja nüüd juba kapitaalset kogutud teoste komplekti. Sellest hoolimata on peaasjalikult satiirilisi lookesi kirjutanud autor tänaseks samahästi kui unustatud ja ma isegi üllatusin, leides et ta on veel elus ja kolistab koos naisega mööda con`e ringi.
Käesolevat raamatut siduvaks noodiks peaks olema sugu ja selle avaldumisvormid, kuigi tegelikult on see ühine joon antud juhul võrdlemisi otsitud. Midagi siiski.
"Child`s Play" on jutt, mille peategelane saab poolkogemata tulevikust saadetud paki omanikuks ja uudishimust ajendatuna tegeleb selles sisaldunud konstruktori abiga elusorganismide loomisega. Alguses lihtsamate, hiljem keerukamate kuni loogilise lõpuni välja. Sõnumiks "ära näpi kui ei oska".
"The Malted Milk Monster", mida pean kogumiku tugevaimaks looks, jutustab mehest, kes satub üleloomulike võimetega ja nii klassikaaslaste kui jõukate vanemate poolt tõrjutud tüdruku väljamõeldud maailma; maailma kus voolavad shokolaadijõed ja tüdruk on midagi jumalanna taolist. Mees on toodud sisse et mängida rolli arutu lapseaju tumedamas sopis sündinud armetus näidendis. Kaalutletud katse end maailmast vabastada ei too soovitud tulemust.
Järgnev kolmik on märksa nõrgem. "Errand Boy"`s hakkab uudishimust meie aega sattunud poisike tulevikust ühes poes jooksupoisiks ja teeb tänu sidemetele koduajaga naerualuseks kamba kaastöötajaid, kes tal midagi ilmvõimatut tuua käsivad. Poeomanik seevastu haistab rahateenimise võimalust ja püüab jalga ajauksele vahele saada. Lõppkokkuvõttes mitte eriti õnnestunult.
"The House Dutiful" on lugu majast, mis loeb mõtteid ja täidab su soove tahtes meeldida. Siiski selgub, et tegu pole pelgalt "read-only" seadmega.
"Mistress Sary" on minu meelest üsna mõttetu õudussugemetega tekst saatanlikust tüdrukust ja distsipliini nõudvast õpetajannast (muidugi vanatüdruk).
"Sanctuary"`s, mis on antud kogu üks õelamaid tekste, palub 2129. aastal 2229. aasta (või umbes nii) saatkonnast varjupaika üks mees, kannul märatsev rahvamass. Patuks mitmenaisepidamine, seda ühiskonnas, kus naiste viljatus on tõsine probleem. Varjupaiga ta saab, ent lugu näitab, et sündinud mässaja (troublemaker) leiab probleemi igal pool kuhu satub.
"Venus and the Seven Sexes" on lugu, kus ühelt poolt äratab austust väljamõeldud Veenuse karmis kliimas elutsevate olendite keeruline paljunemisskeem; teisalt jätab ta nagu kõik Hollywoodi pilavad ulmejutud pooltotaka mulje.
Ja "Bernie The Faust" - hetkest kui minajutustaja on ühele kahtlasele tegelasele müünud viiedollarilise 20$ eest, ei lähe kuigi palju aega tehinguni kus ta on mõnetuhande dollari eest müünud maha maakera. Järelemõeldes selgub, et ta on käki kokku keeranud ja tal tuleb planeet kahjudega tagasi osta. Aga siiski pakub miski lohutust.
Nii et piisavalt mitmekesine kogumik ja Tenni omadest üks kobedaimad (vähemalt võrdluses paari teise loetuga), aga viielised tekstid on siin vaid kaks esimest, nõrgemad ja tugevamad neljad saavad 4.,6.-8. tekst ja ülejäänu on kolmenoos, sellest ka hinne.