Turvis-bikiinides ja vägeva mõõgaga Maureen asub järjekordsele katsele ennast Burroughsi marsile, oma blondi printsi juurde “tinistada”. Nagu ikka, paneb ta suunaga pisut mööda ja leiab ennast seekord mingil futuristlikku arhitektuuri viljeleval planeedil. Esimene vastu sattunud ehmunud olemisega jobu jääb lõug ripakil Maureeni metallist rinnahoidjat jõllitama.
”I come from a planet not unlike your own. My name is Maureen Elisabeth Birnbaum, and don`t call me Muffy!”, teatab meie kangelanna, ja uurib kohalikult, miks too nii murliku näoga on. Selgub et mureks on sellel planeedil põhjusi kyllaga. Planeet asub nimelt säärases päikesesysteemis, kus on erakordselt palju tähti. Öö on sellel planeedil vaid kord iga 2000 aasta tagant. Kohalik elanikkond aga kardab kohutavalt pimedust..
Vanemad olijad juba kindlasti taipasid, et tegemist on paroodiaga Asimovi “Nightfallile”. Jutt oli kahtlemata muhe.. kuid tuntava tykitöö maiguga.