Kasutajainfo

Lew R. Berg

17.02.1968-27.04.2005

  • Eesti

Teosed

· Lew R. Berg ·

Kolm tilka verd

(jutt aastast 1999)

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 1999; märts
♦   ♦   ♦

eesti keeles: antoloogia «Eesti ulme antoloogia» 2002
Lew R. Berg «Reekviem «Galateiale»» 2004

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
6
4
3
0
Keskmine hinne
3.563
Arvustused (16)

"Vaimudejõe viirastuste" kõrval kindlasti üks LRB paremaid lugusid. Meeldib see, et tegu pole mitte tavalise 17. sajandil Kariibi merel toimuva õuduslooga (vrdl. arvustused "Algernonis" (ülalasuv link)), vaid asjale on lähenetud veidi teise (kosmilise) nurga alt. Noid mereteemalisi lugusid juba isegi palju. Loo sisust ei hakkaks ka rääkima, kuna sellesama lingi alt jutt isegi saadaval. Soovitaks ainult lugeda ja samas loodan, et LRB edaspidigi sellise tasemega lugusid kirjutab. Viis.
Teksti loeti eesti keeles

Minule see ei meeldi üldsegi, et tegevus toimub kosmoses. Mereröövliaega läheks ta nagu rusikas silmaauku.
Teksti loeti eesti keeles

Bergi kohta natuke üle keskpärase. Pärast lugemist olin märksa negatiivsemalt meelestatud, kuid hiljem järele mõteldes leidsin, et teada-tuntud süzheede tavapärasest erinevasse raami paigutamist tuleb eesti SF puhul küllaltki harva ette. Seega -- positiivne. Ootaksin Bergilt siiski rohkem kosmoseulmet, kuna ta on end ses vallas heast küljest näidanud.
Teksti loeti eesti keeles

Ei meeldi mulle see tekst just sel p6hjusel, miks ta kodanik Laur Salundile meeldis... Lugu oleks meeldinud sel juhul, kui see "kosmilise nurga alt vaatamine" oleks probleemide olemust kuidagi muutnud, kuid seda siin ei olnud, oli tavaline pseudoaujalooline 6uduk, kus purjekad asendatd kosmoselaevadega ja sadamad planeetidega. Mulle lihtsalt ei meeldi sellised tekstid, mida on üritatud ainult butafooria muutmisega, ilma midagi sisuliselt lisamata, atraktiivsemaks muuta --tundub odava populaarsuse otsimise katsena.
Teksti loeti eesti keeles

Neli, sest seniloetud kosmosejuttudest eesti autoritelt parim, kolm, sest siiski üpris kahvatu teine, seega neli miinusega.
Teksti loeti eesti keeles

Maailma mastaapides pole see jutt midagi erilist, esimesena meenuvad mulle kohe Margaret Weisi kosmoseooperid. Eesti ulme mõõdustikus on aga tegemist piisavalt hea tekstiga ... Lew R. Bergi loomingus on see aga suisa üks paremaid, jäädes vaid pisut alla lühiromaanile «Vaimudejõe viirastused».

Miks ma seda juttu kõrgelt hindan? Just teatava võõrastava efekti tõttu! Esmapilgul lihtne tekst – võetud miski Kariibi mere piraatide lugu ning see galaktikalistesse avarustesse veetud. Asjale annab minuarust lisaväärtuse just see moment, et miski deemon, mis oleks nii loomulik mõnes pseudoajaloolises tekstis; kosmilises tekstis mõjub aga selline tehnoloogia ja müstika segu mulle igatahes lummavalt.

Tõttöelda on see üks parimaid meelelahutuslikke kosmoseoopereid kohalikus ulmes. Tiit Tarlapi tekste ma nimelt sajaprotsendiliseks meelelahutuseks ei peaks.

Teksti loeti eesti keeles

Ulmes on mingi hulk sekundaarseid autoreid, kes on paistnud silma suure produktiivsusega, aga kellest tänasel päeval keegi enam eriti rääkida ei taha. Nimetaks kahte nime - E.C. Tubb ja A. Bertram Chandler. Tegelikult pole ma kummaltki autorilt ridagi lugenud (ja võib-olla teen siin kellelegi liiga, mille eest ette vabandan), aga ma kujutan ette, et Bergi antud lugu on antud loomelaadi ilmekas esindaja. Ja see on: lihtne, pretensioonitu põnevuskirjandus, mis on lihtviisil kosmosesse üle kantud. Samas, võetud eesmärkide piires korralikult teostatud ja ilma suuremate apsakateta (siin pole imekombel isegi ühtegi triviaalsust, millistest Bergi tekst tavaliselt kubiseb).

Nii et Bergi kohta üsna tubli saavutus. Kolm hindeks sellepärast, et ka kõige suurema tahtmise juures pole tegu kirjandusliigiga, mis mulle kuigivõrd korda läheks.

Teksti loeti eesti keeles

Ja seda loetakse Bergi õnnestunumate tekstide hulka? Millised need ebaõnnestunud siis veel on? Kohe pärast "Vaimudejõe viirastusi" lugedes mõjus kontrast eelnevaga eriti masendavalt. Kuidagi lame oli kogu see jutt. Ja mis triviaalsustesse puutub siis vähemalt üks koht kargas küll üsna valusasti silma - kus tüürimees peab vajalikuks kaptenile (või oli see vastupidi?) selgitada et nelja Kosmoseliiga lahingulaeva tulejõud ületab piraatide laeva oma mitmekordselt. See oleks pidanud mõlemale mehele küll enesestmõistetav olema ja kui oli vaja seda lugejale selgeks teha siis oleks võinud seda teha kuidagi teisiti kui dialoogis.
Teksti loeti eesti keeles

Ei saa viite panna kuna polnud nii huvitav. See, et mereröövli- ja kosmoselood kokku viidi on originaalne, kuna ma ei usu, et seda varem tehtud on! Kurat, vanapoiss, ka sisse pandud! Normaalne lugu. Ja head muidugi võidavad, nagu kombeks. Niisuguseid jutte ju tegelikult oodataksegi. Ei olda rahul jutuga, millel on kurb lõpp. Kui peategelane kärvab lõpus ära või pannakse võidupärg hoopis halvale pähe, võib kuulda kuidas inimesed "bööö!" röögivad! Aga mina mitte! Sellised jutud peavad ka ju olemas olema. Ja eriti veel siis kui need on head. Kahjuks pöördun ma nüüd tõelisest teemas, mis on Bergi jutt "Kolm tilka verd", täielikult kõrvale, sest need mereröövlid olid halvad, kuigi lugeja on selle poolel, et nemad ikkagi pääseksid ja näitaksid seadusemeestele pikka nina! Aga siin ni ei juhtu nii et...see ei kuulu selliste juttude hulka.
Teksti loeti eesti keeles

Panen kolme. Bergi puhul on tegu kindlasti üle keskmise jutuga, kuid ainult natuke. Sellest loomulikult ei piisa. Keskkonna vahetus merelt kosmosesse, deemonid ja kosmosetehnika ei tee seda juttu veel paremaks teistest samalaadsetest. Idee oli jutus olemas, kindlasti oleks autor sellele jutule veel ühe vindi peale keerata, et asja põnevamaks teha. Liiga sirgjooneline ja tavaline. Tegelaste käitumine oli enamasti ebaloogiline ja motiveerimata ning lõpplahendus ka üsna kesine. Ei saa seda lihtsalt kõrgemalt hinnata.
Teksti loeti eesti keeles

Iseenesest on ju tegemist huvitava mõttega - viia traditsiooniline kuradile hinge müümise idee kaugele tulevikku. Kuid kolmest veretilgast on kahjuks ( või õnneks) kirjutatud natuke liiga palju
Teksti loeti eesti keeles

Ma nägin enne loo lugemist mitmes kohas, et tegu olla "Lew R. Bergi parima looga". No ma ei tea...mu meelest oli see ikka väga äratrööbatud "ahne peremees ja kurat" tüüpmuinasjutu töötlus. Sisse oli segatud ka veel piraaditeema, aga põhimõtteliselt pole suurt vahet kas ahne peremees paarsada aastat tagasi kuskil külas annab vanatühjale näpuotsast verd ja saab vastutasuks krati või hoopis piraadilaeva kapten kaugel kosmoses. Jutu sisu ja moraal olid ikka samad - ahnus saab palga, kurjus maksab kätte. Selles mõttes oli nagu kahju, et lugu ei pakkunud suurt midagi ja pean kahjutundega Eesti actionulme lahkunud suurmeistrile sellise nõrgapoolse "kolme" panema. Ja see on veel avansina antud: loodan nimelt äsjahangitud kogumikust "Reekviem "Galateiale"" kõvasti paremat kraami leida...

Kogumik sai hangitud röögatu summa 0,80 eurot eest...

Teksti loeti eesti keeles
x
Tim Hornet
24.04.1986
Kasutaja rollid
Viimased 13 arvustused:

Loed, loed, loed ja äkitselt tead juba detailselt ette, mis lõpus toimub. Liiga etteaimatav ja paljastav. Ei meeldi selliseid lugeda, ei meeldi.
Teksti loeti eesti keeles

Klassikalise varjundiga jutt: oli ilus noormees, kes meeldis kõigile, kes aga ise oli teinud kokkuleppe kuradiga.Mis seal ikka. Lugu millegiga esile ei tõusnud. Samas ei olnud ka väga hull.See et keegi pikki juuksepahmakaid endale suust sisse ajab tundub ikka väga äärmuslikult ebareaalne.
Teksti loeti eesti keeles

Jutt oli nõrk.(meenutas minu enda mõnda üllitist, mis Algernonist tagasi oli saadetud) Sisu kuidagi seosetu ja tühi ning põrgu kirjeldused pigem humoorikad kui õudsad.Hea huumori eest tulebki 2 pt
Teksti loeti eesti keeles

Meenutas väga sellist filmi nagu Mad Max, nii inimsuhete, kui ka keskonna poolest. Pen tõdema, et nautisin selle jutu lugemist, kuid peale läbilugemist jäi hinge kahtlane tühi tunne nagu midagi oleks valesti või puudu. Ex natuke läx ikka loogikaga puusse..
Teksti loeti eesti keeles

Peab tõdema et sarnast ideed (kasutada inimkeha toormaterjalina) on käsitletud suhteliselt palju. Kas polnud isegi üks kaheosaline film sellest(pealkiri oli Invaders või midagi sellist. kindlalt ei mäleta). Bergil on ka paremaid jutte
Teksti loeti eesti keeles

Iseenesest on ju tegemist huvitava mõttega - viia traditsiooniline kuradile hinge müümise idee kaugele tulevikku. Kuid kolmest veretilgast on kahjuks ( või õnneks) kirjutatud natuke liiga palju
Teksti loeti eesti keeles

Tegemist oli ekspreriment-teosega nagu ka Maapoeg eelnevalt mainis... üldiselt annaksin au, et Maniakkide Tänav julges tulla sellise teosega välja. Mulle meeldis ning ootan huviga autori uut kirjatükki..
Teksti loeti eesti keeles

Natuke tuletas teos meelde üht eesti filmi ( nimi oli vist tont nr5, kui ma ei eksi), kus ühel planeedil kõik hirmud teoks said. Miskipärast jättis siiski romaan kuidagi tülpinud vormi, kõik oli kuidagi tumedates toonides. Ei tule meelde ühtegi kohta, kus nimitegelane oleks isegi näiteks naeratanud.Sellegipoolest oli jutt kaasakiskuv ning igav seda lugedes ei hakanud.
Teksti loeti eesti keeles

Teos oli muidu hea ja omapärane,huvitav segu x-files`ist ja folkloorist, kuid osad asjad jäid siiski segama.Näiteks, kas ei oleks pidanud koopas sellise pommitamise peale mingit varingut toimuma?Mulle jäi ka segaseks see mis tööd nimitegelane oma tavalises elus tegi, et suutis leida nii palju vaba aega ja raha, et muretseda endale hulgi lakemoona.Oli huvitav lugeda kahe nooruki hästi kirjeldatud süütuse kaotamisest Veskimehe silme läbi.Ütlen, et teos oli hea (tundus nagu oleks üks neist Veskimehe nooruses sahtlisse kirjutatud mõttest, mille ta välja on kaevanud), kuid saab ka paremini.
Teksti loeti eesti keeles