Kasutajainfo

Svetozar Zlatarov

18.02.1926-5.06.1992

Teosed

· Juri Nikitin ·

Fonar Diogena

(jutt aastast 1972)

eesti keeles: «Diogenese latern»
antoloogia «Diogenese latern: Valimik nõukogude ulmejutte» 1976

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
4
4
4
3
0
Keskmine hinne
3.6
Arvustused (15)

Vat see on selline lugu, mis on mulle pidevalt meeldinud. On selline huvitav teine ja õpetlik. Ei maksa ikka olulisi ülesandeid arvuti hoolde usaldada. Või tuleb enne ikka kontrollida, mis ülesande arvutile annad. Sest nagu Geeri seadusest on teada: Arvutiprogramm teeb seda, mida te käsite tal teha, ja mitte seda, mida te tahate, et ta teeks. Niipalju siis sellest. Lugemistväärt lugu igal juhul.
Teksti loeti eesti ja vene keeles

Tore ja napp lugu... kõik paigas ja palju ära öeldud.

Valitakse kontaktoreid esimesele mõistuslike olendite kohtumisele. Üks kandidaat on kindel... kuniks arvuti ta kandidatuuri tagasi lükkab. Antud inimene pole salliv võõra maitse suhtes!

Autor on meenutanud, et seda juttu avaldasid erilise innuga kõik endised sotsmaad, kuna neile olevat ta üsna mässulisena mõjunud – vastuhakk üldtunnustatud ja vaidlustamata arvamusele! Võib ka nõnda mõista, kuid nagu iga hea tekst, võimaldab ka see lugu mitmeid tõlgendusi.

PS: Siin paar arvustust allpool vigisevad erudiidid, et jutt ei lisa miskit inimese-arvuti teemale... aga kas pidi, vä? Kirjandus tegeleb siiski inimprobleemidega, ka ulmekirjandus!

Teksti loeti eesti ja vene keeles

Ühinen järelkõneleja arvamusega. Pole midagi erilist inimeste/arvutite vastuolu pikas hallis reas. Erilist eruditsiooni üles näidates julgen veel väita, et polnud midagi uut ka inimsuhete kujutamise seisukohalt.
Teksti loeti eesti keeles

Millegipärast lugu mulle muljet ei jätnud. Tavaline selline.Inimeste arvamusi mittearvestavaid arvuteid ja roboteid on ju paljudes lugudes. Kummaline, et kogumiku üks nõrgim lugu andis raamatule pealkirja.
Teksti loeti eesti keeles

Ja siit moraal: arvuti olgu ainult nõuandja osas, otsustagu ikka inimene. See kuidas inimene millegi üle otsustab ei allu rangele loogikale. Hea lugu, lühidal ja täpselt ära öeldud mis taheti. Ainult selle eest viie panen, muidu oleks nagu rohkem viis miinusega.
Teksti loeti eesti keeles

Oli mis ta oli, kuid hea ta oli. Seda muidugi, et idee arvuti streigist inimese tahte vastu on tavaline kuid selles jutus oli antud probleem hästi serveeritud. Ma ei ütleks seda, et see oli Diogenese laterna kõige halvemaks looks (pareim ka muidugi mitte) "Te teate mu nime" ja "Simson 12." olid minuarvates tunduvalt magedamad. Moraal oli selles jutus tõesti olemas nimelt: kõiki otsuseid ei saa teha arvuti. Arvuti ei saa olema kunagi inimesest parem ju. Arvuti käitub programmi järgi kuid inimene vajaduste ja instinkti järgi. Lugu oli iseenesest hea ja soovitan lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

"Diogenese laterna" lugude kohta kehtib, et kui teised kiidavad, siis mina laidan, ja vastupidi.

See jutt tundus mulle pooltootena, mitte valmis loona. Skelett, millel liha ümber pole. 2+. Ja sihuke andis veel kogumikule nime. Mina pannuks kogumiku nimeks "Intelligentsi proov".
Laur Salundi ja Jaanus Trolla ütlesid moraali ära.

Teksti loeti eesti keeles

Mitte et yldse ei oleks meeldinud. Lugeda k6lbas, kuid vaimustust ei tekitanud. Meeles on, j2relikult midagi temas ikka oli. Yle lugema kyll ei kutsu.
Teksti loeti eesti keeles

Legendi järgi käis Diogenes ka päevasel ajal läidetud laternaga mööda tänavaid - enda sõnul selleks, et ausat inimest leida. Ilmne viide sellele, et tõde kõnelevat inimest pole olemas. Ehk arvuti on parem?

Tjah, jutu pealkiri on küll naelapea pihta, kuid lugu ise oli mage ning mittemeeldejääv.

Kui üldse miski hämmastas, siis eelarvustajate arvamus loo moraalist. Minu meelest võib seda risti vastupidiselt mõista - laske otsused arvutil teha, need on õiglased ja põhjendatud. Aga seda mõistagi juhul, kui arvutiks pole Skynet või TehnoTasand. :-D

Teksti loeti eesti keeles

Vanasti oleksin kõrgema hinde pannud, kuid nüüd tundus lugu sinna kohustusliku sallivuse suunda minevat.
Pealkiri on muidugi asjaks.
Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Kuradi hea valik Simakit, ja kuradi hästi tõlgitud. Soovitan lugeda isegi siis, kui algkeeles juba loetud.
Teksti loeti vene keeles

Ärimehe hingega minategelasele avaneb seninägematu võimalus... ainult ta ei jaga saadud kaubast tuhkagi...
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Naine ütleb mehele, et see peab ühe ebameeldiva olmeprobleemi lahendama. Mis mehel muud üle jääb, kui lahendama hakata...
Teksti loeti vene keeles

 Otsige oma fonoteegist välja Glenn Milleri orkestri mängitud "In the Sentimental Mood" ja/või "The Moonlight Serenade", pange (kordamisrežiimis) mängima ja lugege seda kogumikku.
Hea helge maailm.
Teksti loeti vene keeles

Mulle tundub, et kui Hašek oleks fantastikat kirjutanud, võinuks Švejki üks episood säärane olla. Jutustatud on kah suurepäraselt.
Vene keeles muide oli see kadunud vidin "капес".
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Nüüd, kus olen Baasi sisse kõik "Praktitšnoje izobretenie" lugude arvustused ära valanud, on kord kogumiku enda käes.
Üldiselt läksid need väikesed vene fantastikakogumikud aasta-aastalt ikka veidi kehvemaks (eks esimestesse oli koor ka riisutud), kuid lugeda ikka kannatas. Eriti seitsmekümnendate keskel ("Lilli" polnud siis veel trükitud, näiteks).
Keskmiselt said jutud minult hindeks 3,13. Las' ta nii siis jäädagi. Kolm ja pool tegelikult, aga "nelja" ka ei taha anda.
 
 
Teksti loeti vene keeles

On kaks sõpra, üks poissmees, teine abielus. Nagu ikka, unistavad kergest rahateenimisvõimalusest. Selle teise tüübi naine räägib ühel päeval et tema isa olla kõik oma leiutised-avastused ühte raamatusse üles kirjutanud. (Ainus teadaolev leiutis on nn. kunstlik vikerkaar, mida on reklaamiagentuuridele olnud kerge maha müüa).
Otsitakse raamat välja ja sõbrad hakkavad seda uurima. Tekst on peaaegu mitteloetav (paljudes keeltes vaheldumisi ka veel), aga lõpuks nad leiavad mingi vahendi retsepti. Vahendi nime nad tõlgivad kui "universaalne parandaja", pealekauba on seal jutt mingist 25 aastast. Ju vanamees kulutas nii palju selle valemi saamise peale...
Tehakse sodi valmis ja hakatakse katsetama... aga edasi lugege ise.  
Teksti loeti vene keeles

Lugedes oleksin tahtnud härjavõitluse üksikasju pisut paremini tunda, aga, noh, vähemalt teadsin, mis on viimane vaatus.
Kui toreadooride nimed (ja ka korriida kirjeldus) viisid mõttele, et tegu on naljalooga, siis lõpp osutus veidi teistsuguseks.
Teksti loeti vene keeles

No ei ole minu jutt. Ilmselt kõigi nende pärast, kes räägivad, kuidas nad taimedega suhtlevad ja kuidas lilled longu vajuvad, kui nende peale käratada ja...
Teksti loeti vene keeles

Natuke Simakit meenutav jutustamisviis (ei tule asjale kahjuks). Minategelane on kasvatanud üles kaks suurepärase tehnilise haridusega poega, kes vabal ajal oma oskusi mustkunsti huvides rakendavad. Sealt tuleb papal idee...
 
Teksti loeti vene keeles

Väga hea põhjendus sellele, et kui surematus oleks tehniliselt isegi võimalik, poleks meil sellest ****agi kasu.
Pall läheb maha pisut loenguliku esituse eest.
 
Teksti loeti vene keeles

Noh, esmailmumise koht on küll jummmala õige saanud. Kuskil ameerikamaa kolkas tahavad farmerid saaki koristama hakata, aga ei saa...
Kohati naljakas, kohati õige veidi tüütu lugu, mis minu sees kergitas üles Simaki "All Flesh Is Grass" ... ja paaris kohas Ijon Tichy reiside piraatkartulid. Viimase eest pool palli juurde, muidu olnuks 3 1/2.
 
Teksti loeti vene keeles

Krt, 14 aastat enne mind on mul sõnad suust võetud. Aga, noh, lohutan end sellega, et Vonneguti jutt sobib Strugatskite AAA kondikavaks...
Teksti loeti vene keeles

Asimovi loo "The Dead Past" nigel ümberjutustus. Pealegi jääb lõpust mulje, nagu olekski oht inimkonna kohalt kadunud.
Teksti loeti vene keeles

Eks see jutt natuke A- või H-pommi varjus kirjutatud ole, kuid sellest hoolimata on jube, kui iga frukt saab vaadata, mida sa tegid möödunud aastal... või sekundi eest...
Ja leiutise saladuses hoidmine ei õnnestu mitte kunagi mitte kuidagi. Ikka leidub järjekordne geenius.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Sihuke leiutise-fantastika... millegipärast meenus mulle Bogomil Rajnov samast riigist, kuigi temal fantastikaga kül pistmist polnud, ega Rodevil rinnakate spioonitaridega...
 
Teksti loeti vene keeles

Tsivilisatsioonide kontakti lugu, välja peetud asimovlikus mõttes: ükski arenenud tsivilisatsioon ei saa olla vaenulik.
Teksti loeti vene keeles